Keila Linnavolikogu 15. istung toimub teisipäeval, 29. novembril 2022.a kell 18.00 Keila Linnavalitsuse saalis.
Päevakorras:
1. Linnapea aruanne
2. Harju maakonna arengustrateegia 2040+
3. Keila linna üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise nõuetele vastavaks tunnistamine ja üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine
4. Keila linna 2022. aasta eelarve II lisaeelarve
5. Keila linna 2023. aasta eelarve (I lugemine)
6. Keila linn, Jõe tn 57b ja 57c kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ning avalikustamine
2. Harju maakonna arengustrateegia 2040+
Keila Linnavolikogu kuulas Harjumaa Omavalitsuste Liidu arengunõuniku Tiina Beldsinsky informatsiooni Harju maakonna arengustrateegiast 2040+. https://hol.ee/docs/file/HMAS_25_10_2022%20avalikustamiseks.pdf
Harju maakonna arengustrateegia 2040+ lähtub piirkonna senistest arengutest ning väljakutsetest, mille lahendamine on kõige tulemuslikum erinevate osapoolte koostöös. Strateegia aluseks on piirkonna pikaajaline visioon ning kolm strateegilist eesmärki. Strateegia rakendamine toimub läbi kolme tegevussuuna – tegus rahvas, kvaliteetne elukeskkond ja -teenused ning tasakaalustatud ruumimuster. Strateegia elluviimise aluseks on kuus läbivat põhimõtet – hoolivus, elanikkonnakaitse, ruumiline tasakaal, rohepöörde rakendamine, piirideta koostöö ja uuenduslikkus – mis läbivad kõiki eesmärke ja tegevussuundasid.
3. Keila linna üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise nõuetele vastavaks tunnistamine ja üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine.
Keila Linnavolikogu võttis vastu Keila linna üldplaneeringu, tunnistas nõuetele vastavaks keskkonnamõju strateegilise hindamise ning suunas üldplaneeringu avalikule väljapanekule.
4. Keila linna 2022. aasta eelarve II lisaeelarve
Keila Linnavolikogu võttis vastu Keila linna 2022. aasta eelarve II lisaeelarve, milles põhitegevuse tulud suurenevad 729 604 eurot, põhitegevuse kulud suurenevad 802 421 eurot, investeerimistegevuse maht väheneb kogusummas 1 544 198 eurot ja finantseerimistegevuse maht väheneb 2 060 000 eurot. Likviidsete varade muutus on -588 619 eurot. Miinus tuleneb Tuula tee tunneli ehituse kuludest ja lauluväljaku ehituse lükkumisega järgmisesse eelarveaastasse.
Maksutulu suurendatakse 299 100 euro võrra seoses füüsilise isiku tulumaksu parema laekumisega võrreldes põhieelarvega. Nimetatud summa suunatakse kassajääki. Vastavalt mittesihtotstarbeliste toetuste tegelikule eraldamisele suurendatakse toetusfondi tulusid 109 513 euro võrra, mis kulub riiklikule toimetulekutoetusele ning asendus- ja järelhooldusteenustele. Sihtotstarbelistest toetustest suurendatakse Keila linna põhitegevuse tulude eelarvet 299 751 eurot, millest enim ehk 140 638 eurot saab Keila Kool.
5. Keila linna 2023. aasta eelarve (I lugemine)
Keila Linnavolikogu luges esimest korda Keila linna 2023.aasta koondeelarvet, mille projektis on põhitegevuse tulude mahuks kavandatud 22 565 677 eurot, põhitegevuse kuludeks 22 521 409 eurot, investeerimis-tegevuseks on planeeritud -3 269 230 eurot, vahendid finantseerimistegevuseks 2 664 230 eurot ja likviidsete varade muutus summas -560 732 eurot. Määruse eelnõu osa on eelarvest makstavate toetuste määrad.
Eelarvesse on planeeritud tulusid 22,6 miljonit eurot, mis on 6,7% rohkem kui 2022. aastal. Suurim tululiik on maksutulud, mis moodustavad 64,1% põhitegevuse tuludest. Maksutuludest moodustab üksikisiku tulumaks 14,3 miljonit eurot, maamaks 160 tuhat eurot ja reklaamimaks 10 tuhat eurot. 2023. aasta üksikisiku tulumaksu laekumine on 2022. aasta planeeritud laekumisest 10% suurem, arvestades 2022. aasta tegelikku tulumaksu laekumist, eeldatavat elanike arvu kasvu Keila linnas ja Rahandusministeeriumi majandusprognoosis välja toodud kohalike omavalitsuste tulumaksu kasvu aastatel 2023-2026. Maamaksu laekumise prognoosimisel lähtutakse 2022. aasta tasemest.
Kulude poolel on tööjõukulude osas planeeritud kasv 23,9% üldhariduskoolide ja lasteaia õpetajatel ning teistes palgafondides üldiselt 8%. Töötasu miinimummäär kasvab 725 euroni, üldhariduskoolide õpetajate miinimumtasu 1749 euroni ja lasteaedade õpetajate miinimumtasu 1575 euroni, mis on ühed kõrgeimad Eestis. Keila linna põhitegevuse kulud suurenevad võrreldes 2022. aastaks kinnitatuga ligikaudu 7,36%. Teede ja tänavate korrashoiuks on planeeritud 160 tuhat eurot. Jäätmehoolduse korraldamiseks on planeeritud 115 tuhat eurot. Avalike alade puhastamiseks ja korrashoiuks, mis hõlmab teede- ja tänavate hooldusteenust, linna haljasalade, parkide, kõrghaljastuse, kergteede, linnamööbli jms aastaringset hooldust ning väikeremonti, on 2023. aasta eelarves planeeritud 330 000 eurot. Sporditegevusele on kavandatud noorte huvitegevuse toetusteks 122 000 eurot, mis jaguneb kaheks erinevaks toetuseks: 77 000 eurot jaotatakse spordiklubidele vastavalt kehtivale noorte huvitegevuse toetuse korrale ja 45 000 eurot jagatakse vastavalt huvitegevuse kavale täiendava huvitegevuse toetusena. Sporditegevuse majandamiskulude eelarve on 382 360 eurot, millest suuremad kulutused planeeritakse summas 283 360 eurot Keila Tervisekeskuse ja Keila Kooli spordisaalide rendiks. Terviseradade ja välibaaside hoolduseks on planeeritud 48 000 eurot. Linna võistlusteks ja liikumisega seotud üritusteks on kavandatud 35 000 eurot. Puhkeparkide ja -baaside kuludeks on kavandatud 111 000 euro, millest hooldatakse Keila Keskparki ja Keila mõisaparki ning rannaalasid. Hariduskulud (lasteaiad ja kool kokku) on 14,78 miljonit eurot. Kulude kasv lasteaedadel +15,8% ja koolil +13,1% on eelkõige tingitud õpetajate palga alammäära tõusust 2023. aastal 23,9%.
Olulisim investeering on uue lauluväljaku ja selle ümbritseva ala rajamine, millele planeeritakse 2023.aastal 4,0 miljonit ja investeeringu toetuse tuludena 1,2 miljonit eurot. Linna tänavate renoveerimiseks on planeeritud 249 tuhat eurot. 1.jaanuari 2023. aasta seisuga on Keila linnal olemasolev finantskohustus summas 7,11 miljonit eurot, millest 390 tuhat eurot kuulub tasumisele 2023. aastal. 2023. aastal on plaanis võtta investeerimiskulude katteks laenu kuni 3,05 miljonit eurot.
Keila linna 2023. aasta eelarvest makstavate toetuste määrad (eelnõus) :
1) sünnitoetus – 500 eurot lapse kohta;
2) esmakordselt kooli mineva lapse toetus – 150 eurot lapse kohta;
3) suure pere toetus – 50 eurot lapse kohta aastas;
4) juubelitoetus – 50 eurot juubilari kohta;
5) eestkostel oleva lapse toetus – 50 eurot lapse kohta kuus;
6) erivajadusega lapse transpordi toetus – kuni 160 eurot igas kuus, millal toimub õppetöö, (isikliku sõiduauto kasutamise korral 0,2 eurot kilomeetri kohta);
7) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale – 70 eurot lapse kohta kuus;
8) hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale – 70 eurot hooldatava kohta kuus;
9) matusetoetus – 240 eurot lahkunu kohta;
10) lastega pere toetus – kuni 150 eurot lapse kohta aastas;
11) koolieelse lasteasutuse osalustasu toetus – kuni 70 eurot lapse kohta kuus;
12) ravimitoetus – kuni 50 eurot kvartalis;
13) laste huviringi- ja laagritoetus – kuni 200 eurot lapse kohta aastas;
14) muudel põhjendatud juhtudel eraldatav sotsiaaltoetus – kuni 400 eurot aastas;
15) koolieelse eralasteasutuse ja koolieelse eralapsehoiuteenuse toetuse piirmäär – kuni 470 eurot ühe lapse kohta kuus.
6. Keila linn, Jõe tn 57b ja 57c kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ning avalikustamine
Linnavolikogu võttis avalikule väljapanekule suunamiseks vastu Jõe tn 57 b ja 57c kinnistute ning lähiala detailplaneeringu (Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing, DP 021/20). Planeeringuga määratakse ehitusõigus nelja 2-korruselise elamu ja üheksateistkümne 2-korruselise ridaelamu postitamiseks (kokku 86 uut elamuühikut), haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, juurdepääsuteede ja hoonete ning rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad ning servituutide vajadus. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringuga planeeritava maa-ala suurus on ca 6 ha. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks maa juhtotstarbe osas, asendades tootmismaa/ärimaa elamumaaga.
