Helista: 679 0700
E, K, N 8-16.30 T 8-18.30 R 8-14

KEILA TUNNUSTUSED

16.detsembril 1990 andis Keila linn välja kolm Keila aukodaniku tiitlit, millega kaasnes nn Johan Tähe medal, mis anti asjaosalistele üle Keila Mihkli kirikus toimunud sündmusel.

Keila Aukodanikuks said Keila esimene linnapea Johann Tähe, Rudolf Oja, August Heinla.

Johan Tähe medali võttis järeltulijate nimel vastu tema tütrepoeg, Minnesota Ülikooli professor Mati Kaups.



Rudolf Oja (1908 -1996) oli Keila haridustegelane, muusikapedagoog, koorijuhti ja helilooja.



August Heinlale omistati Aukodaniku tiitel Keila seltsielu edendamise eest.
Hiljem pole aukodaniku tiitleid Keilas välja antud.

Keila linna aumärk antakse Keila linna elanikule või kollektiivile austusavaldusena oma valdkonnas või alal silmapaistva saavutuse või sellele kaasaaitamise eest. Valdkondadeks võivad olla mh hariduse (alusharidus, põhiharidus, keskharidus, kutseharidus, kõrgharidus, täiend- ja ümberõpe, elukestev õpe, huviharidus, noorsootöö), kultuuri, spordi ja sotsiaaltöö valdkond. Keila linna aumärgiga kaasneb tunnistus.

001 – Keila Linnavalitsus otsustas 5.mail 2017 anda Keila linna I aumärk Mairoos Kala’le (1934 – 2019) panuse eest Keila linna hariduselus ja ühiskondlikus tegevuses. Linnapea Enno Fels andis esimese aumärgi üle Keila Päeval, 27.mail 2017.

002 – 2.juunil 2017 nõutus Linnavalitsus linnapea Enno Felsi ettepanekuga ja otsustas anda Keila linna II aumärgi nr 002 Hillar Palamets’ale (13.7.1927 – 20.5.2022) panuse eest Keila linna kultuurielus ja ühiskondlikus tegevuses. Linnapea andis märgi üle 27.juunil Harju maakonnaraamatukogus, kui Palamets esitles Keila Lehe poolt välja antud Hillar Palametsa raamatut “Lugusid Keilast ja kaugemalt”, mis on saanud alguse Keila Lehes ilmunud Palametsa pajatustest.

003 – Keila Linnavalitsus otsustas 10.oktoobril anda Keila linna aumärgi austusavaldusena panuse eest Keila linna ja Eesti Vabariigi kirjandusellu ning Keila linnas tegutseva suurfirma Harju Elekter arengusse Keila linna elanikule Hans-Erik Laansalu’le (22.3.1933 – 12.6.2020) (kirjanikunimega Erik Tohvri). Märk oli kavas üle anda laupäev, 26.oktoobril Kultuurikeskuses toimunud Keila linna pensionäride Ühenduse sügispeol, kuid Tohvril polnud tervislikel põhjustel võimalik sinna minna. Sestap läksid linnapea Enno Fels ja abilinnapea Eike Käsi aumärki üle andma Laansalule koju, kus oli juba ees aumärgi andmise ettepaneku teinud AS Harju Elekter nõukogu esimees Endel Palla ja Integraloogia Instituudi juhatuse liige Jakob Saks.

Keila linna teenetemärk asutati Keila Linnavolikogu 12.05.1998.a. määrusega seoses Keilale linnaõiguste andmise 60.aastapäevaga. Teenetemärke annab Keila Linnavolikogu Keila linnale osutatud eriliste teenete eest nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele.
Teenetemärk on valatud valgest metallist ning koosneb stiliseeritud männipuu kujutisest ja selle juurte vahele kinnitatud Keila linna vapist. Vapi kilp on kullatud, rukkilille süvend on täidetud sinise emailiga. Teenetemärgi tagaküljele on graveeritud teenetemärgi number ja teenetemärgi andmise aasta. Keila linna teenetemärk on linnapea ametiraha keskmise motiivi vähendatud kujutis. Vastavalt 2002.aastal tehtud Keila Linnavolikogu otsusele muuta Keila linna teenetemärgi põhimäärust, saavad teenetemärgi kavalerid teenetemärgiga kaasa selle miniatuuri. Täpselt teenetemärki kopeeriva miniatuuri laius on 15 mm ja kõrgus 20 mm.
Kui Teenetemärki kantakse pidulikel üritustel, siis Teenetemärgi miniatuur on mõeldud igapäevaseks kandmiseks.
Keila linna teenetemärk ja selle juurde kuuluv tunnistus on valmistatud kunstnike Kuldar Hütt´i ning Terje-Irena Hütt´i poolt.

Keila linna teenetemärgi kavalerid on:

1998
Nr. 1 Dieter Weis, Barsbütteli vallavanem, kes oma tegevusega 1989-1998.a. on kindlustanud Keila linna ja Barsbütteli valla sõprussidemete järjekestvuse ning toetanud Keila linna arengut uutel alustel.
Nr. 2 Indrek Sei, kõrgetasemeliste sportlike saavutuste eest, millega on ta teadvustanud Eesti Vabariiki ja Keila linna ülemaailmsel areenil.

1999
Nr. 3 Rein Siim, (1949 – 2019) tunnustades tema teeneid Keila linna ja selle demokraatlikult valitud esinduskogu arendamisel.
Nr. 4 Hans Palla, tunnustades tema märkimisväärseid ja pikaajalisi teeneid Keila linna majanduse ning infrastruktuuri arengus.
Nr. 5 Harry Raemaekers, tunnustades tema teeneid õpilas- ja kultuurivahetuse algatajana ning edendajana Keila linna ja Nieuvegeini Hollandis vahel.

2000
Nr. 6 Koidula Kohver (1925 – 2017), tunnustades tema elutööd tantsijate kasvatamisel ja rahvatantsu propageerimisel.
Nr. 7 Svend Roed Nielsen, Taani Kuningriigi suursaadik Eesti Vabariigis aastatel 1995-2000, hinnates tema panust Keila linna arengusse.
Nr. 8 Vello Vensel (1941 – 2004), suurte teenete eest Keila linna omavalitsuse arendamisel, panganduse asutamise ja arendamise eest Keila linnas ning heategevusliikumise asutamise, arendamise ja juhtimise eest Keilas linnas.

2002
Nr. 9 Antje Harde, aktsiooni “Privatinitiative für Keila” korraldamise eest.
Nr. 10 Leino Mägi, teenete eest Keila Tervisekeskuse rajamisel ja linna elu edendamisel.

2003
Nr. 11 Endel Palla, kes AS Harju Elekter juhina on tegutsenud Keila linna arengu huvides.
Nr. 12 Ina Ahlrichs, koostöö ja õpilasvahetuse arendamise eest Keila linna ja Barsbütteli valla vahel.

2005
Nr. 13 Aado Salumäe, mudellennuspordi kauaaegse edendamise eest Keila linnas.
Nr. 14 Ruth Kukner, Keila linna ja Keila kooli ajaloo jäädvustamise eest.

2006
Nr. 15 Lembit Kirsme (1941 – 2014) , AS Harju KEK nõukogu esimees – tänapäevase tööstusküla rajamise eest Keilasse.
Nr. 16 Liisa Ruha, Huittise Soome-Eesti seltsi esinaine – Keila Sõpruslinna Huittise pikaajaliste Soome-Eesti vaheliste kontaktide edendamise eest.
Nr. 17 Antanas Paleckas, Keila Sõpruslinna Birtsonase linnavalitsuse ametnik- kuumaõhupallide toomise eest Keilasse.

2007
Nr. 18 Ülo Jõgi (1921 – 2007), teenete eest Keila noorte kasvatamisel. (Antud postuumselt)
Nr. 19 Andres Allikmäe, ettevõtluse arendamise ning hariduse, kultuuri ja spordi toetamise eest.

2008
Nr 20 Vambola Kaldre, Keila ajaloolise raudteejaama hoone taastamise eest.
Nr 21 Gerd Münchov, Loode-Keila elamurajooni arendamise eest.

2009
Nr 22 Veiko Kaufmann, Keila linna veemajanduse ülesehitamise eest.
Nr 23 Elmar Õun, sõprussuhete loomise ja hoidmise eest Keila ja Nacka vahel.

2010
Nr 24 Madis Talgre, Harju KEK-i juhatajana koostöö eest Keila linnaga ja Keila Tööstuspargi arendamisel.
Nr 25 Hans-Dieter Ellerbrock, sõpruslinnade liikumise aktivistina aastatepikkuse töö eest sõprussuhete arendamisel Keila ja Barsbütteli vahel.

2011
Nr 26 Ülo Kelement, järjepidevuse kandmise ja pühendumuse eest Keila Miikaeli kirikule.
Nr 27 Merle Poom, pikaajalise ja pühendunud emaks olemise eest Keila SOS Lastekülas.

2013
Nr 28 Tõnu Toomsalu, noortele suunatud heategevusprojektide pikaajalisel elluviimisel Kiwanis liikumise kaudu.

2014
Nr 29 Inge Angerjas, Keila linnamaastiku aastaringse silmapaistva kujundamise eest.

2015
Nr 30 Andres Teppo, kõrgetasemelise tegevuse eest muusikaelu edendamisel Keilas.

2016
Nr 31 Tiina Sinijärv Keila noorsootöö arendamise eest.

2017
Nr 32 Valdur Vacht, Keila linna tegevuste kajastamise ja talletamise eest nii sõnas kui pildis alates aastast 1999.

2018
Nr 33 Enno Fels, väärika panuse eest Keila linna arengusse 25 aasta vältel.

2019
Nr 34 Ilma Adamson, rahvuskultuuri edendamise eest.
Nr 35 Ester Paap, sõpruslinnadega suhete hoidmise eest.

2020
Nr 36 Olev Mällile majanduse arendamise, töökohtade loomise ja Keila noorte toetamise eest.
Nr 37 Mihkel Valdekule majanduse arendamise, töökohtade loomise ja Keila noorte toetamise eest.

2021
Nr 38 Riina Sippolile pikaajalise Keila linna sotsiaaltöö ja -hoolekande kujundamise ja juhtimise eest;
N39 Avo Reiskale professionaalse ja pühendunud tegevuse eest Keila linna rahanduse juhtimisel.

2022
Nr 40 Hurmi Väljamäele, Keila Kooli tunnustatud eesti keele ja kirjanduse õpetajale, noortes kultuuri- ja teatrihuvi sütitajale.
Nr 41 Jaanus Väljamäe, terviseliikumise, spordi ja noorsootöö edendamise eest Keila linnas.

Keila Linnavolikogu asutas Keila kultuuripreemia 1997. aastal, eesmärgiga väärtustada linna kultuurielu selle edendajate tunnustamise kaudu. Preemia määratakse isikule või isikute rühmale viimaste aastate eriti silmapaistvate saavutuste või sügavama tähendusega kestvamate teenete eest, millega on elavdatud Keila kultuurielu või austatud linna nime. Kultuuripreemiat võib määrata ka elutöö eest. Kultuurielu mõistetakse preemia põhimääruses laiemas tähenduses, hõlmates loomingut, haridust, kasvatust, teadust, rahvakultuuri, sporti ja teisi valdkondi.

Keila Kultuuripreemia on määratud:

1997.a.
15 800 suurune Kultuuripreemia määrati ja anti erandkorras kätte 23.mail 1997 kultuurikeskuses toimunud aktusel:
Aksel Telgmaa – suure panuse eest Eesti kultuuri säilimisse eesti kooli originaalõpikute loojana;
Ülo Jõgile – sõjaajaloolise raamatu “”Erna “legendid” ja tegelikus” eest ning aastatepikkuse töö eest noorte lasketreenerina Keilas.

1998.a.
15 500 krooni suuruse Keila 1998.aasta kultuuripreemia laureaadid:
Ene Oja – elutöö eest Keila kultuur- ja hariduselu edendajana, traditsioonide säilitajana ning kultuurielu kroonikuna;
Mati Mandel – töö eest, mille tulemuseks on raamat 1944.a.sõjasündmustest Keila ümbruses, mälestuskivi lahinguis langenuile, mälestusristi veteranidele, samuti arheoloogilise uurimistöö eest Keilas;
Kuldar Hütt – viljaka töö eest metallikunstnikuna, käsitöö traditsioonide hoidjana ning näituse “47 aastat käed rauased” eest.

1999.a.
16 100 krooni suuruse Keila 1999.aasta kultuuripreemia laureaadid:
Ruth Kukner – elutöö eest haridus- ja kultuurivallas;
Helgi Rõõmussaar – elutöö eest laste esteetilisel kasvatamisel;
Andres-Aare Tooming – pikaaegse töö eest tantsukultuuri edendamisel ja propageerimisel ning noorte tantsijate kasvatamisel laste – ja noorte tantsuansambel Spekter asutajana ning kauaaegse kunstilise.m

2000.a.
17 662 krooni suuruse Keila 2000.aasta kultuuripreemia laureaadid:
Eva Allast – töö eest saksa keele ja kultuuri õpetamisel ja propageerimisel ning kultuurikontaktide vahendamisel ;
Andrus Loog ja Jüri Pere – töö eest inimese ja elu hoidmisel, ära märkides eelmisel aastal Keila Haiglas teostatud edukat jäseme retransplantatsiooni operatsiooni
Milvi Korsen – pikaajalise eduka loomingulise tegevuse eest rahvamuusika alal.

2001.a.
18 666 krooni suuruse Keila 2001.aasta kultuuripreemia laureaadid:
Koit Kirber – kauaaegse viljaka muusika-alase tegevuse eest Keilas, maakonnas ja vabariigis;
Helvi Jürisson – elutöö eest luuletaja, lastekirjaniku ja tõlkijana;
Vilve Nilk – pikaajalise töö eest rahvakultuuri traditsioonide edasikandmisel.

2002.a.
29 600 krooni suuruse Keila 2002.aasta kultuuripreemia laureaadid
Rahvatantsuõpetaja Reet Leemets – kultuurielu edendamise eest;
Õpetaja Leili Venda – elutöö eest.

2003. a.
21 233 krooni suuruse Keila 2003.aasta kultuuripreemia laureaadid:
Mati Strauss – pikaajaliste teenete eest muinsuskaitses ja 2002.aastal ilmunud koguteose “Vabadussõja mälestusmärgid” koostamise eest;
Irja Põlluveer – viljaka treeneri ja pedagoogi töö eest ning Keila spordielu edendamise eest;
Pilvi Põldmaa – tulemusrikka töö eest Harjumaa Muuseumi loomisel ja juhtimisel ning Keila linna kultuurielu edendamisel.

2004.a.
24 000 krooni suuruse Keila 2004.aasta kultuuripreemia laureaadid:
Perekond Teppo – kõrgetasemelise muusikalise tegevuse eest;
Heli Nurger – Keila linna tutvustavate trükiste koostamise eest 2003.aastal ja pedagoogilise töö eest Harjumaa Muuseumis.
Juula Virroja – elutöö eest koorijuhi ja muusikaõpetajana.

2005.a.
26 400 krooni suuruse Keila 2005.aasta kultuuripreemia laureaadid:
Jaanus Väljamäe – panuse eest spordi- ja noorsootöö arendamisel Keila linnas;
Riina Sippol – panuse eest Keila linna sotsiaaltöö arendamisel;
Lii Sepp – kauaaegse tegevuse eest keskkonnahariduse ja noorsootöö edendamisel.

2006.a.
88 522 krooni suuruse Keila 2006.aasta kultuuripreemia laureaat
Aivar Põldvee – teenete eest Keila linna kultuurielu pikaajalisel kujundamisel.

2007.a.
53 000 krooni suuruse Keila 2007.aasta kultuuripreemia laureaadid:
Otto Pruuns – elutöö eest kabe edendamisel Keila linnas;
Katrin Sassi – kultuurielu edendamise eest Keila linnas.

2008.a.
65 720 krooni suuruse Keila 2008.aasta kultuuripreemia laureaadid:
Maret Pärnamets – noortega tehtud töö eest Keila linnas;
Priit Idarand – spordi – ja terviseliikumise edendamise eest Keila linnas aastatel 1997 – 2007.

2009.a.
25 000 krooni suuruse Keila 2009.aasta kultuuripreemia laureaadid:
Tiiu Jalakas – väsimatu kultuuri-, kunsti- ja sotsiaaltöö alase tegevuse eest;
Helle Perens – elutöö eest paekivi uurimisel ja taasväärtustamisel;
Sirje Rannamets – kunstisädeme levitamise eest Keilas.

2010.a.
25 000 krooni suuruse Keila 2010.aasta kultuuripreemia laureaadid on:
Ilma Adamson – Keila rahvatantsuelu rikastamise eest;
Tiina Sinijärv – noortele pühendumise eest;
Leino Mägi – olulise panuse eest Keila terviseradade loomisel ja arendamisel.

2011.a.
1 500 euro suuruse Keila 2011.aasta kultuuripreemia laureaadid on:
Tiia Peenmaa – pühendumise eest Keila muusika- ja kultuurielule;
Anneli Teimann – pikaajalise tegevuse eest keilalaste loovuse edendamisel.

2012.a.
1 000 euro suuruse Keila 2012.aasta kultuuripreemia laureaadid on:
Anu Matteus ja Arvo Pihlamets Keila koorimuusika edendamise ja järjepidevuse hoidmise eest;
Mall Siniveer Keila kultuuri- ja ajalooväärtuste hoidmise eest;
Valdo Rüütelmaa Keila puhkpillimuusika traditsioonide taastamise ja kõrgel tasemel hoidmise eest.

2013. a.
1000 euro suuruse Keila 2013. aasta kultuuripreemia laureaadid on:
Pille Metsson professionaalse muusikaelu edendamise eest Keila linnas;
Liivia Telgmaa – suurepärane õpetaja, eesti keele ja kultuuri kandja;
Anneli Pärlin ja Liisi Viigisalu laste-, noorte- ja peresõbraliku linna maine kujundamise eest.

2014.a.
1500 euro suuruse Keila linna kultuuripreemia laureaadid 2014. aastal on :
Rutt Enok kauaaegse pühendunud tegevuse eest raamatukogunduse valdkonnas;
Sirje Aija võimlemisharrastuse järjepidevuse loomise ja hoidmise eest.

2015.a.
1500 euro suuruse Keila linna kultuuripreemia laureaadid 2015. aastal on
Mairoos Kala (elutööpreemiana) suure panuse eest Keila linna haridus- ja kultuuriellu;
Jaanus Paalberg pikaajalise treeneritöö eest ja noorte väärtushinnangute kujundamisel läbi võitluskunsti.

2016.a.
1500 euro suuruse Keila linna kultuuripreemia laureaadid 2016. aastal on:
Aare Lepiksaar kultuurisündmuste korraldamise ning noortes muusikahuvi sütitamise eest ;
Tarmo Hein linna spordipoliitika kujundamise ja noorte korvpalli edendamise eest.

2017.a.
1500 euro suuruse Keila linna kultuuripreemia laureaadid 2017.aastal on
Sille Apri, kes suure pühendumusega õpetab lapsi muusikat armastama;
Pille Karras rahvamuusika hoidmise ja väärtustamise eest.

2018.a.
1500 euro suuruse Keila linna kultuuripreemia laureaadid 2018.aastal on:
Aire Toms rahvakultuuripärandi hoidmise ja levitamise eest läbi rahvatantsu;
Targo Kaldoja Keila jalgpallikogukonna kasvatamise eest.

2019.a.
3000 euro suuruse Keila linna kultuuripreemia laureaadid on 2019. aastal Riine Rozin ja Malle Saaroja kogukonnakeskuse Vaarikas Vahukoorega loomise eest.

2020.a.
Linnavolikogu määratud 1000 euro suuruse Keila linna kultuuripreemia laureaadid on:
Kai Kulbok, kes on noorte hääle võimendaja, mentor ja eeskuju;
Kaja Hõimoja, kes on aktiivselt kogukonda kaasates rikastanud Harju Maakonnaraamatukogu tegevust;
Keila Sõpruslinnade Selts, kes on linna kultuurimälu hoidja ja sõprussidemete edasi kandja.

2021.a.
Keila Linnavolikogu 3000 euro suuruse Keila linna kultuuripreemia 2021. aastal Aadu Kroonile pikaaegse pühendunud tegevuse eest Keila linna elu ja sündmuste jäädvustamisel.

2022.a.
Keila Linnavolikogu otsustas määrata 3000 euro suurune Keila linna kultuuripreemia 2022. aastal:
Agu Veetammele – pühendunud Keila Lehe toimetajale, Keila elu pikaaegse kajastamise eest;
Margus Minnile – suurepärasele muusikule, Keila kultuurielu rikastamise eest.

2013
Keila Lehe selgitatud 2013. aasta olulisimad sündmused on elektrirongide liiniletulek ja üle 7 aasta Keilas korraldatud Harjumaa laulu- ja tantsupidu.

2014
Keila lehe selgitatud 2014. aasta tegu – hoovilugude päev

2015
Keila Lehte selgitatud  2015. aasta kaks olulisemat tegu – uute sildade rajamine Tallinn–Paldiski maanteel ja peaaegu kogu linnas välja vahetatud tänavavalgustus.

2016
Keila Lehe valitud 2016.aasta olulisim tegu: haiglahoone renoveerimine ja kasutuselevõtt ning Miikaeli kiriku uus tornikell ja kellamäng

2017
Keila Lehe valitud 2017.aasta olulisim tegu on Iseseisev Keila – Keila linna rahva ja võimu ühine võitlus haldusreformi käigus sundliitmise vastu ja iseseisva omavalitsusliku staatuse säilitamine.

2018
Keila Kultuurikeskuses 23.veebruaril 2019 toimunud Eesti Vabariigi 101.sünnipäevale pühendatud aktusel anti Keila 2018.aasta Tegija tänukiri  koos Keila linna lipuga Margus Minnile 2018.aasta Keila päeval toimunud kontserdi „Keila tähed 2“ korraldamise ja läbiviimise eest.
2018.aasta sündmuse tiitli  pälvis 100 tamme pargi rajamine Keila jõe kaldale 2018.aasta 18.mail.

2019
Keila linna 2019.aasta sündmus on EV 100 teatrisarja kuuluv lavastus “Isamaa pääsukesed”, korraldasid Eesti Draamateater ja  Nargenfestival. Keila linna 2019.aasta tegijad on Anu Saluäär-Kall raamatu “Ado Köögardali päevaraamat 1944” eest ja  Arnd Matthias Burghardt Keila Kihelkonnapäevade eest

2020
Keila Aasta Tegija 2020 – Keila TV (Gerhard Trolla ja Karl Markus Veiberg).
Keila Aasta Sündmus 2020  – Keila Hoovilood 2020—„Keila tähed „ seltsing Ohvitseriprouad (Miina Toht, Anneli Peterson, Anni Toom, Kairit Hein, Annika Tuulemäe ja Õnne Mets).

2021
Keila Aasta Sündmus on 2021 Keila Pargikontsert (korraldaja Keila Kultuurikeskus).

KEILA AUKODANIKU MEDAL
KEILA AUMÄRK
KEILA LINNA TEENETEMÄRK
Generic selectors
Täpsed vasted
Pealkirja vasted
Sisu vasted
Post Type Selectors

Keila Linnavalitsus
Keskväljak 11,
Keila  76608, Eesti

Tööaeg:

E, K, N: 8.00 – 16.30
T: 8.00 – 18.30
R: 8.00 – 14.00

Telefon: 6790700
Skip to content