Mida paremini jäätmeid liigiti kogume, seda väiksem on prügiarve – alates 1. juulist 2026 muutub see vahe eriti selgelt tuntavaks. Muutub segaolmejäätmete hinnastamine, kuid sellega ei kaasne paratamatu hinnatõus, vaid iga majapidamine saab liigiti kogumisega ise panustada sellesse, et jäätmearve madalam püsiks. Kes sorteerib, maksab vähem. Keskmiselt tuleb segaolmejäätmete konteinerisse pandud biojäätmete ja pakendijäätmete eest tasuda 4 kuni viis korda kõrgemat tasu kui siis, kui need oleksid liigiti kogutud. Paraku on segaolmejäätmete hulgas sageli just väga palju pakendijäätmeid ja biojäätmeid.
Ühes majapidamises tekkivatest jäätmetest moodustavad segaolmejäätmed päriselt vaid umbes viiendiku. Umbes sama palju on biojäätmeid ning oluliselt suurem osa on hoopis plast-, metall-, klaas- ja papp- ning paberpakendeid, millest on võimalik uusi materjale ja tooteid teha, kui neid kogutakse eraldi. Kui panna kõik kokku segaolmejäätmete konteinerisse, läheb see materjal hoopis prügimäel või põletusahjus asjatult raisku. Jäätmereform lõpetab sellise olukorra, sest liigiti kogumine hakkab päriselt ära tasuma ja muutub mugavamaks.
Kuidas saab praegu pakendeid üle anda?
Keila linnas on praegu pakendijäätmete kogumine korraldatud peamiselt avalike pakendikonteinerite, mis on mõeldud elanikele tasuta kasutamiseks, ja segapakendi kogumisega tekkekohas (sh kollase koti teenuse) kaudu. Segapakendi ja klaasijäätmete veo võib tellida nii Ragn Sells AS-ist kui ka AS-ist Eesti Keskkonnateenused. Kontaktandmed on Keila linna veebilehel leitavad. Samuti saab jäätmevaldaja valida, millise pakkuja käest rendib konteinereid. Need teenused ei ole korraldatud jäätmeveo osa.
Avalike pakendikonteinerite paigaldamise ja tühjendamise eest vastutavad hetkel taaskasutusorganisatsioonid.
Lisaks avalikele konteineritele saavad elanikud pakendijäätmeid (nagu ka muid sorteeritud jäätmeid) viia Keila jäätmejaama.
Milliseid muudatusi toob jäätmereform?
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada jäätmete kogumine nii, et vajalikud konteinerid oleksid kodule lähemal ja jäätmete üleandmine inimesele lihtsam. Kortermajade juures on edaspidi üldjuhul neli konteinerit: segaolmejäätmetele, biojäätmetele, paberile ja kartongile ning plast- ja metallpakendile. Klaaspakendi kogumise lahendus sõltub piirkonnast.
Eramajade juurde tuleb vähem konteinereid. Biojäätmed võib jätkuvalt ise ära kompostida. Pakendite üleandmiseks võib kasutada pakendikotti. Mõnes piirkonnas jäävad alles ka avalikud pakendikonteinerid. Seal, kus majad paiknevad kõrvuti, võib mõistlik lahendus olla ka ühised konteinerid mitme majapidamise peale.
Alates uuest jäätmeveoperioodist maksab inimene nii plast- ja metallpakendite kui ka papp-ja paberpakendite konteineri tühjendamiskorra eest 50 eurosenti, see hakkab kehtima kogu Eestis. Enamikes omavalitsustes tähendab see senisest soodsamat pakendite või segaolmejäätmete üleandmise hinda kui seni.
Jäätmereformiga kaasneb ka muudatus prügiveo sagedustes. Linnades ja alevikes ei pea enam prügikonteineri tühjendus toimuma vähemalt kord kuus, vaid võib toimuda ka kord kvartalis. Vaid biojäätmete vedu peab ka edaspidi toimuma kord kuus juhul, kui biojäätmeid ise ei kompostita. Pakendijäätmete ja segaolmejäätmete vedu võib kõikjal toimuda ka kord kvartalis. See aitab vältida olukorda, et jäätmevedaja peab pooltühje konteinereid tühjendamas käima ning annab võimaluse valida just oma majapidamise vajadusele sobiv lahendus.
Jäätmeveo teenustasu sõltub jäätmeliigist, mahuti suurusest ja veosagedusest. Selleks, et mitte asjatult prügiveo eest maksta, soovitame:
- kogu pakendijäätmed ja biojäätmed eraldi,
- vali iga jäätmeliigi jaoks õige suurusega konteiner või jäätmekott,
- kui veopäevaks, ei ole konteiner veel täis, siis kaalu veosageduse muutmist, väiksema konteineri või jäätmekoti kasutamist.
Igal juhul tasub meil kõigil juba praegu oma harjumused üle vaadata: kas kõik, mida saab liigiti koguda, jõuab ikka õigesse kohta? Jäätmete sorteerimisel on abiks ka riiklik olmejäätmete liigiti kogumise juhend, mille leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt aadressil https://kliimaministeerium.ee/jaatmete-liigiti-kogumine.
Autorid: Katrin Koppel, Kliimaministeeriumi olmejäätmete valdkonna juht ja Keila abilinnapea Merike Käver