Lastekaistepäeva nädalal – Beebiball ja Titeralli
Esmaspäev, 29.mai:
Algas toimetamine Luha tänava kergliiklustee ehitusel. Homsest alustasid masinad pinnase koorimisega.
Mõisa ujumiskoha juurde panid Keila Vee töömehed eile piknikulaua pinkidega.
Eesti Võrkpallikoondiste Euroopa liiga kodumängud Tartus 27. ja 31. mail ning 10. juunil. Eesti esindusnaiskonda kuuluvad õed Kadi ja Liis Kullerkann Keilast.
Selgus, et Dartsi Tallinna Hobiliiga võit tuli Keilasse – õnnitlused Kermo Kiilerile! Ja kolmas koht samuti – Aivar Israelile.
Jagamata on jäänud vahva uudis möödunud pühapäevast. 28. mail mängiti Keilas 7 vooru kiirmalet ja 31 mängija seas tuli Sofia Blokhin ühtegi partiid kaotamata 6 punktiga kindlalt esimeseks.
27.mail toimus Leedus Kaunases III laste rahvusvaheline konkurss “Amicitia Sonans”, kus osalesid pianistid, viiuldajad kui ka vokalistid. Keila muusikakoolist osales konkursil kaks klaveriõpilast: 10-12a grupis Kristofer Vent – 1. koht ja eripreemia laitmatu rahvusliku pala esitamise eest ning 13-15a grupis Lolita Fedorova- diplom. Kristofer Vent esines ka laureaatide gala-kontserdil Kaunase Filarmoonias E.Mägi palaga “Vurr”. Mõlema noore pianisti õpetaja on Diana Gromova.
Keila Miikaeli kogudus: Nagu paljudel varasematel aastatel, on ka sel suvel meie kirik Teeliste Kirikute raames lisaks pühapäevastele jumalateenistustele avatud neljapäeval, reedel ja laupäeval kell 11.00 – 15.00. Juunis on kirik avatud järgmistel kuupäevadel: 8., 9., 10., 15., 16., 17., 22., 29. ja 30. juunil . Ühtlasi on väga oodatud kirikuvalvesse appi kõik vabatahtlikud! Graafikusse saab ennast kirja panna kas eeltoodud lahtioleku aegadel kirikus või kantseleis T 9.00-12.00, K 14.00-19.00 (telefon 604 4808). Kantselei asub Paldiski mnt 2, Keila.
Täna toimus Rukkilille lasteaias koos Keila kooli 11.e klassi õpilaste Liisa Maria ja Karola eestvedamisel ning õpetaja Gristel ‘i juhendamisel imetore eesti keele meediaprojekt ” Mesilane, kes täidab meie toidulaua”. Kõigepealt Liisa Maria ja Karola rääkisid mesilastest, andsid ülevaate, kuidas mesilased mett korjavad, mida nad korjavad, miks neid vaja on ja, kuidas meie mett kasutame. Meie lapsed oskasid väga paljudele küsimustele kenasti vastata, aga paar uut fakti saadi kindlasti teadmistele juurde. Seejärel istutasid lapsed mesilastele 6 amplit lilli, kastsid need ära ja nüüd kaunistavad need meie treppi, ilus vaadata kui lasteaeda hommikul tuled.
Vikerkaare lasteaias toimus traditsiooniline liikumisaktiivsuse maskottide rühmadele üle andmine. Ja nagu ikka – suuremate laste jaoks üks ja väiksemate jaoks teine. Ja kes veel kuulnud pole, siis selgitame, et maskotid rändavad kaks korda õppeaastas just nendesse rühmadesse, kust perespordipäevadel „Liikudes Olümpiale“ ja „Mudilase Olümpia“ kõige rohkem peresid osaleb. Väiksem (sõimede ja 3-4a rühmade) spordiahv Joo-Jooke läks seekord Lotte rühma ja suurem Joo-Joo Tuhkatriinu rühma. Nii õpivadki ajapikku maskotid kõikide rühmade nimed selgeks. PILDID
Täna oli Keila Kooli 9.klassidel viimane ainetundide päev. Toimus ka stiilipäev, klassid leppisid omavahel kokku ühe ühise temaatika/stiili. Vahetundides toimusid mängud ja muud toredad ühised tegevused lennule. Soovime 9.klassidele edu eksamite sooritamiseks!
Teisipäev, 30.mai:
Keila Linnavolikogu 21.istung 30.mail 2023.
Keila Linnavolikogu kinnitas Keila linna konsolideerimisgrupi 2022. aasta majandusaasta aruande. Konsolideeritud majandusaasta aruande bilansimaht seisuga 31.12.2022 on 46,7 miljonit eurot, võrreldes 2021. aastaga on bilansimaht kasvanud 0,5 miljoni euro võrra. Põhivarade maht 2022. aastal oli 42,0 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aastaga suurenes põhivarade maht 0,1 miljonit eurot. Põhivara kulum oli eelmisel aastal 2,3 miljonit eurot. Kohustisi oli konsolideerimisgrupil 2022. aasta 31. detsembri seisuga 15,3 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aastaga on kohustiste maht kasvanud 0,4 miljoni euro võrra. Laenukohustused võrreldes eelneva perioodiga vähenesid 0,3 miljoni euro võrra. Eelmisel aastal oli laenukohustuseks 12,2 miljonit eurot ning 2021. aasta lõpuga 12,5 miljonit eurot. Laenukohustused suurenesid AS Keila Vesi laenu viimase osa väljavõtmisega Pargi tn 2 koolihoone juurdeehituseks ja vähenesid laenudegraafiku järgsete tagasimaksete arvelt. Konsolideerimisgrupi 2022. aasta tegevustulud suurenesid 11,4% ja -kulud suurenesid 14,6% võrreldes 2021. aastaga. Konsolideeritud aastaaruande tulem oli negatiivne -0,04 miljonit eurot, 2021. aasta tulemiks oli 0,6 miljonit eurot. Konsolideerimisgrupi netovõlakoormus oli 9,9 miljonit eurot, mis ei ületa rahandusministri määrusega kehtestatud piirmäära.
Esialgne põhieelarves oli põhitegevuse tulude maht 19,8 miljonit eurot, põhitegevuse kulude maht 19,1 miljonit eurot. Lõplikuks eelarveks kujunes koos lisaeelarvetega: põhitegevuse tulude maht 21,2 miljonit eurot, põhitegevuse kulude maht 21,0 miljonit eurot. Eelarve täitmine: põhitegevuse tulude täitmine oli 21,8 miljonit eurot (102,8% planeeritust), sh füüsilise isiku tulumaksu laekumine oli planeeritud 13,0 miljonit eurot, laekus 13,3 miljonit eurot (102,3% planeeritust). Põhitegevuse kulude täitmine oli 20,6 miljonit eurot (98,1% planeeritust).
Keila Linnavolikogu võttis vastu Keila linna 2023. aasta eelarve I lisaeelarve millega suurenevad linna eelarves põhitegevuse tulud 191 621 eurot, põhitegevuse kulud 128 721 eurot ja investeerimistegevuse kulud 93 340 eurot ning likviidsed varad vähenevad 30 440 eurot.
Keila Linnavalitsuse 18.05.2023 korralduse nr 2-2/132 alusel kinnitati lihthanke „Keila Kooli (Ehitajate tee 1) ATS süsteemi soetamine“ tulemused. Koolihoone uue ATS süsteemi soetuse maksumuses 62 300 eurot suurendatakse investeerimistegevuse kulusid. Keila Linnavalitsuse 02.02.2023 korraldusega nr 2-2/45 kinnitati kaasava eelarve hääletustulemused, milles parimaks tunnistati mänguväljaku/seikluspargi rajamine Tuula tee ja Keila jõe vasakharu vahelisele alale. Kaasava eelarve vahendid 20 000 eurot suunatakse tegevusala 086001 – Muu vaba aeg, kultuur, religioon, sh haldus majandamiskuludest ümber tegevusalale 081031 – Puhkepargid ja-baasid investeerimiskuludesse. Investeerimistegevuse kulusid suurendatakse 11 040 eurot seoses Vikerkaare lasteaia hoonete Pae 2 ja Põhja 12a ventilatsioonisüsteemide projekteerimistega vastavalt 4 440 eurot ja 6 600 eurot.
Linnavolikogu kehtestas Keila linna haldusterritooriumil maamaksumäära 2024.aastast vastavalt maa sihtotstarbegrupile alljärgnevalt: elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas; maatulundusmaale 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas; nimetamata sihtotstarbega maale 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Maamaks tõuseb mitte üle 10%. Kodualuse maa maksuvabastus 2024.aastal säilib. Maa-amet viis 2022. aastal läbi maade korralise hindamise. Maa korraline hindamine on turupõhine maa hindamine, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele ligikaudne maa turuväärtus ehk maa maksustamishind. Eelmised korralised hindamised toimusid 1993., 1996. ja 2001. aastatel. Keila linnas muutus korralise hindamise tulemusel maade koguväärtus 21,2 korda. Maade koguväärtus oli 2001. aasta hindamise tulemusena: 9 866 340 eurot. Maade koguväärtus 2022. aasta hindamise tulemusena oli: 208 862 253 eurot, sellest elamumaa väärtus on: 136 337 450 eurot. Aastal 2023 on Keila linna haldusterritooriumil maamaksumäär 2,5 % maa maksustamishinnast aastas, välja arvatud haritava maa ja loodusliku rohumaa sihtotstarvetega maadelt mille maamaksumäär on 2,0 % maa maksustamishinnast aastas. Maksu- ja Tolliamet esitas 2023. aastal Keila linnas maaomanikele 2142 maamaksuteadet. Maamaksu maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Alla 5 euro maamaksuga kruntide ja korterite omanikke on Keila linnas 2023. aastal ca 466. Koduomaniku soodustuste summa on 2023. aastal Keilas 76 252 eurot. Maa ümberhindamise mõju leevendamiseks maamaksule on seadusega vähendatud maksimaalseid maksumäärasid viis korda (2023. aastal 2,0–2,5%, alates 2024. aastast 0,5–1,0%). On seatud 10%-lise kasvupiirang maamaksu aastasele tõusule. See tähendab, et ükskõik kui suur on arvestuslik maamaks uue maa maksustamishinna ja maksumääraga, üle 10% aastas maamaks kasvada ei tohi. Kui muutunud on maakasutus (sihtotstarve), siis arvutatakse kasvupiirang lähtuvalt uuest kasutusotstarbest.
Linnavolikogu kehtestas Avalikult kasutatava tee sulgemise korra ning teede ja tänavate sulgemise maksu Keila linnas. Määruse eesmärk on kehtestada Keila linna haldusterritooriumil asuva avalikult kasutatava tee (edaspidi tänav) sulgemise loa taotlemise ja loa andmise kord ning teede ja tänavate sulgemise maks (edaspidi maks), loa taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu ning tänava sulgemise üldised tingimused. Avalikult kasutatava tee sulgemise kord on vajalik vastava valdkonna reeglite kehtestamiseks, et muuta tänavate sulgemise tingimused, loa taotlemine ja loa väljastamise tingimused üheselt mõistetavaks. Teede ja tänavate maksu kehtestamine on vajalik tänavate sulgemise aja optimeerimiseks, et teede ja tänavate sulgejad häiriksid liiklust võimalikult vähe. Tänava sulgemise kord ja tänava sulgemise maks on kehtestatud enamikes Eesti omavalitsustes. Määrus kehtib 1.juulist 2023. Maksumäära diferentseerimisel kasutatakse järgmisi maksumäärasid: 1) esimese grupi tänav – maksumäär 200 eurot ööpäevas; 2) teise grupi tänav – maksumäär 150 eurot ööpäevas; 3) kolmanda grupi tänav – maksumäär 100 eurot ööpäevas. Ühistranspordiliiklusega teede ja tänavate täielik sulgemine ühistranspordiliiklusele on topelt kallim. Nädalavahetusel tänava sulgemine on odavam.
Linnavolikogu tunnistas osavõtjate puudumise tõttu Tammiku tee 4 kinnistu detailplaneeringu kohaselt elamumaa sihtotstarbega moodustatavate kinnistute avalikul kirjalikul enampakkumisel võõrandamise nurjunuks ja enampakkumise menetluse lõppenuks ning pani Linnavalitsusele ülesande korraldada nimetatud kinnistute müük otsustuskorras.
Keila Linnavolikogu otsustas anda Keila linna teenetemärgi nr 42 Piia Petersonile sotsiaalvaldkonna tulemusliku arendamise eest Keila linnas. Keila Linnavolikogu esimees Tanel Mõistus ning Riigikogu ja linnavolikogu liige Timo Suslov viisid koos sõpradega sõnumi autasustamisest kohe peale linnavolikogu istungit Piiale koju kätte. Keila linna teenetemärk on asutatud 1998. aastal seoses Keilale linnaõiguste andmise 60. aastapäevaga ja antakse füüsilisele isikule Keila linnale osutatud eriliste teenete eest. Keila linna teenetemärk on valatud valgest metallist ning koosneb stiliseeritud männipuu kujutisest ja selle juurte vahele kinnitatud Keila linna vapist. Vapi kilp on kullatud, rukkilille süvend on täidetud sinise emailiga. Keila linna teenetemärgi tagaküljele on graveeritud teenetemärgi number ja Keila linna teenetemärgi andmise aasta. Piia Peterson on panustanud Keila linnas sotsiaalvaldkonda alates 1998. aastast, kui asus tööle lastekaitsespetsialistina vastloodud Keila Sotsiaalkeskusesse. Enne Keilasse tulemist töötas ta Ääsmäel hooldustöötajana ning laste turvakodus kasvatajana. Oma energia, avatud ja rõõmsa meelega suutis ta Keilasse luua võrgustiku lastega töötavatest inimestest, kellega koos lastele ja peredele suunatud teenuseid pakkuda ja vähekindlustatud laste elu mitmekülgsemaks muuta. Need ettevõtmised sündisid paljuski Piia eestvedamisel projektidega lisaraha taotlemisega – olgu probleemi keskmeks meelemürgid, koostöövõrgustiku loomine, töö alaealiste õigusrikkujatega, vanemate ja laste psühholoogiline nõustamine või lastele mõtestatud vaba aja tegevused. Piia oli üks neist, tänu kellele loodi 2002. aastal Keilasse noortekeskus.2008. aastal asus Piia tööle Keila Linnavalitsusse sotsiaal- ja tervishoiunõuniku ametikohale, sotsiaalnõunikuna töötab ta linnavalitsuses tänaseni. Pole teemat, millega ta ei haakuks ja küsimusi, millele ta vastuseid ei leiaks, oma töös annab ta endast alati maksimumi. Kolleegidele on ta nii eeskujuks kui ka mentoriks, kelle poole saab alati pöörduda. Piial on suur süda – sinna mahuvad kõikide rõõmud ja mured. Ta on kaasa mõtleja, aga mitte ainult – ta mõtleb ka ette. Läbi aastate on ta kirjutanud väga palju projekte, et saada lisarahastust sotsiaalvaldkonna arendamiseks. Olgu selleks siis puuetega inimeste töövõimalused, e-teenused eakatele, kodude kohandamised või kogukonnamaja ehitamine erivajadusega noortele. Piia usub tulihingeliselt sellesse, mida ta teeb, seda on näha ja tunda. 1996. aastal lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikoolis sotsiaaltöö eriala, lisaks omandas 2020. aastal Tallinna Majanduskoolis õigusassistendi eriala, ikka selleks, et oma tööd teha veel põhjalikumalt ja paremini. Töö eest, mida ta on teinud Keila linna sotsiaalvaldkonnas, parandanud seeläbi paljude inimeste heaolu, on ta väärt Keila linna teenetemärki 2023. aastal, on kirjutatud Piia Petersoni teenetemärgi esildises.
Keila lauluväljak näib olevat vaatamisväärsus juba enne valmimist. Tänagi olid tosin rahvusvaheliste projektide konverentsil osalejat Poolast, Tšehhist, Lätist ja Eestist Keskkonnaministeeriumi ja KIKi külalistena vaatamas ehituse käiku.
Kolmapäev, 31.mai:
Harju Maakonnaraamatukogus oli selle aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis sündinud beebide ball. Kutsutud oli 23 beebit – 12 tüdrukut ja 11 poissi. Lapsi on küll vähe, kuid nende hulgas on seekord pered, kus on sündinud 6.laps ja 5. laps ja kaks peret, kus sündis 4.laps. Tervitasid linnapea Enno Fels, haridusspetsialist Kristel Kõrvits, Riin Hiieväli Trallipallitajates ja Harju Maakonnaraamatukogu poolt lasteteeninduse peaspetsialist Kersti Salf. Kultuurinõunik Jaanus Väljamäe kutsus Titerallile, mis toimub sel laupäeval, 3.juunil. Esinema oli tulnud Vikerkaare lasteaia lapsed õpetaja Aune Seppeliga. VAATA PILTE
Sotsiaalkeskuses peeti kevadpidu pealkirjaga „Tsirkus“.
Keila TV avaldas sarjast Meie kooli lood viieteistkümnendas osa, kus räägib Mait Tõitoja, kuidas ta teise kooli kehalise õpetajana Keilas korvpalli võistlustel käis, kuidas ta Keila Kooli direktoriks kandideeris ja kui keeruline on ühe noore inimese kujunemine. Intervjuu filmiti aastal 2021.
Täna tõmmati Rukkilille lasteaias rõõmsa ühispeoga kriips alla sellele õppeaastale. Kriipsu tõmbamise juht oli liikumisõpetaja Helle, kõik teised lõid lustiga kaasa. Kaisukad said koos lastega kõike teha, isegi natuke tsirkust! Peo lõpus anti igale rühmale head soovid kaasa ja lapsed “rongisid” oma suve joonistama, väga toredasti tuli välja ja peaasi, lastele väga-väga meeldis, meile endile muidugi ka.
Täna õhtul oli TV3-s telesaate “Naabrist Parem” Finaalsaade (otse). Finaalis olid ka Keila noored – Kristin ja Kristjan Linnased. Paraku neile peavõitu ei tulnud.
Muusikakoolis oli I-VI klassi õpilaste aktus.
Neljapäev, 1.juuni:
Keila Linnavalitsus võttis avalikustamisele suunamiseks vastu Paldiski mnt 33 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringuala suurus on ligikaudu 2,8 ha asudes Keila linna loodeosas Harju KEK´i tootmis- ja äriala kõrval, vahetult Tallinn-Paldiski maantee ja Geoloogide tänava ääres. Planeeritav Paldiski mnt 33 kinnistu on hoonestatud, seal asuvad keskuse hoone, remondihall ja soolaladu. Hoonete vaheline ala on valdavalt asfalteeritud teede ja platside tarbeks. Planeeringus antakse ehitusõigus Paldiski mnt 33 kinnistule tootmishoonete ja ärihoonete ehitamiseks. Lubatud on krundi piirile piirdeaia rajamine. Krundil on soovitav säilitada olemasolevatel haljasaladel kõrghaljastust. Hoonestusala piires on lubatud rajada maksimaalselt kolm äri- või tootmishoonet, mis on 1 kuni 3-korruselised ja maksimaalse kõrgusega 12 m. Krundile on lubatud hoonete maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks 10 870 m². Hoonete paiknemine hoonestusalade sees on vaba. Kavandatav uus hoonestus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Detailplaneeringu eskiisile on korraldatud avalik väljapanek 21.02 – 07.03.2022 ning kaks avalikku arutelu: 08.03.2022 ja 6.12.2022. Avaliku väljapaneku jooksul esitati 2 kirjalikku arvamust. Arvamuste põhjal muudeti planeeringulahendust, muutunud lahendus avalikustati ning seejärel korraldati uus avalik arutelu. Teisel avalikul arutelul osalejaid ei olnud. Planeeringust huvitatud isik on AS Harju Elekter ja detailplaneeringu koostaja on OÜ Entec. Avalik väljapanek on planeeritud 16.-30 juuniks.
Linnavalitsus määras projekteerimistingimused Haapsalu maantee 22 kinnistule elamu püstitamiseks. Krundile võib projekteerida üks kuni 9 meetri kõrgune eluhoone põhimahuga krundi Haapsalu maantee poolses osas. Hoonestusala vähemalt 4 m kaugusel Haapsalu maantee krundist ja 4 m kaugusel Haapsalu maantee 20 krundi piirist. Visuaalselt tagasihoidlike tuleohutusvõtete rakendamisel võib elamu hoonestusala kavandada kuni 2 m kaugusele Haapsalu mnt 22a krundi piirist. Lisaks võib rajada kuni kaks elamu abihoonet, sealjuures ei tohi ehitisealune pindala kokku ületada 30 protsenti krundi pindalast, käesoleval krundil 256 m2.
Linnavalitsus otsustas korraldada riigihanke avatud hankemenetluse „Paldiski mnt taastusremont ja valgusfoori paigaldus“ e-menetlusena ja moodustas hanke läbiviimiseks hankekomisjoni, mida juhib abilinnapea Inge Angerjas.
Linnavalitsus seadis sundvalduse Telia Eesti AS kasuks Ehitajate tee 3 kinnisasja osale siderajatiste omamiseks, majandamiseks, remontimiseks, asendamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, kasutusse andmiseks ja muul viisil kasutamiseks sidevõrgu toimimise tagamise eesmärgil.
Linnavalitsus muutis oma 19.01.2023. a korraldust nr 2-2/25 “Isikliku kasutusõiguse seadmine Keila linna omandis olevatele kinnistutele AS Utilitas Eesti kasuks ja volituse andmine asjaõiguslepingu sõlmimiseks” kasutusõiguse asukoha osas. Kaugküttevõrgu ehituse käigus Pargi tn 4a ja Ehitajate tee 3 kinnistutel muutus osaliselt kaugküttevõrgu asukoht lähtuvalt tehnilisest lahendusest ja otstarbekusest.
Linnavalitsus väljastas kasutusloa korterelamu püstitamisel Põhja tn 12b kinnistul.
Linnavalitsus väljastas ehitusloa kaubanduskeskuse püstitamiseks aadressile Harju tn 2 ja kaubanduskeskust teenindavate rajatiste rajamiseks aadressidel Harju tänav, Paldiski maantee, Vasara tänav. Kahekorruselisse keskusesse on kavandatud toidupood, erinevad kauplused, söögikohad, kino, fitness ja spaakeskus, laste ala ja mängutoad ning erinevad teenused. Keskuse põhjapoolsesse nurka on kavandatud kolmel korrusel majutusruumid. Keskuse arhitektuurne lahendus on üles ehitatud läbiva sisetänavaga kahe korruselise mahuna, mille põhjapoolses osas on kõrgem, kuni 6‐korruseline maht majutusruumidega. Keskuse üldalad võimaldavad juurdepääsu kolmest erinevast suunast. Teisele korrusele on viidud peamiselt meelelahutusega seotud alad, nt kino, kohvikud, fitness‐spordiklubi ja mängude ala. Korruseid ühendavad eskalaatorid, avalikud trepikojad ja liftid. Keskuse 2.korrus on liigendatud terrassidega, mis on kas avalikus kasutuses või rentnike kasutuses. Fassaadilahenduses on ühtlustatud erinevad hoone mahud värvitud tõmmatud võrguga, millel on erinevaid funktsioone – katmine, varjamine, piiramine, päikesekaitse, reklaamalus, jne. Kasutatud on beežikas‐kuldset metallikvärviga värvitud tõmmatud alumiiniumvõrku, metallkonstruktsioonil.
Linnavalitsus väljastas ehitusloa jalgtee ehitamiseks Paldiski maantee, Paldiski mnt 36, Vasara tänav T1 ja Vasara põik 1.
Linnavalitsus väljastas ehitusloa kaugküttetorustiku ehitamiseks Keila linnas Niidu tn 3, 7, Posti tn 14, Põhja tn 10a, Põhja tänav T2, Põhjakaare tn 2 ja Põhjakaare tänava kinnistutel.
Linnavalitsus otsustas anda Keila linna tänukirjad ja maksta välja toetusena rahalised preemiad gümnaasiumi 2023. aastal kuld- ja hõbemedaliga lõpetajatele. Keila linna tunnustuse saavad Keila Kooli kuldmedaliga lõpetavad Mari Meigas, Mia Virunurm ja Kerttu Leibenau. Tunnustuse pälvivad ka kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanud Grete Sakteos (Gustav Adolfi Gümnaasium), Karina Kongo (Saue Riigigümnaasium), Kerttu Lepik (Tallinna Kunstigümnaasium). Hõbemedaliga lõpetavad Keila Kooli ja saavad linna tunnustuse Keila Kooli lõpetajad Liisa-Lotte Hein, Anne-Mari Kohava, Maria Tammeaid, Helis Laasma, Mia Riin Kadastik ning Liisa Alavere Miina Härma Gümnaasiumist, Lisette Loos Paldiski Ühisgümnaasiumist ja Tallinna Reaalkooli hõbemedaliga lõpetanud Henri Petersonile. Tunnustused antakse üle Keila linnapea vastuvõtul 6.juunil.
Linnavalitsus otsustas maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi 400 eurot ja ühe lapse vanematele koduse lapse toetust.
Ajakirja Sotsiaaltöö mainumbri persoonilugu toob ühe inimese asemel esile hoopis tegusa meeskonna – 𝗞𝗲𝗶𝗹𝗮 𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮 sotsiaaltöö tegijad.
NATO tuli Keila Noortekeskusele kaheks päevaks appi ja on loetud tundidega korda saatnud tõelise ime. Omaaegne Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse kontori- ja kärnihoidla, nüüd linna omandis ja noortekeskuse kasutuses olev kinnistu on juba lõunaks suuremast lagast ja võsast puhtaks tehtud ja hoone seest on ehituspraht konteinerisse saanud. Suur tänu Ämaris baseeruvatele Ühendkuningriigi kuninglikud õhuväe ja Hispaania armee üksustele!
Vikerkaare lasteaed: PILDID Tänase lastekaitsepäeva puhul täitus laste soov – see päev oli üks tõeliselt ehe laste unistuste lastaiapäev. Laste mõtteringist kogutud ideed ja ettepanekud toimusidki reaalajas. Esimesena tööle saabunud õpetajad asusid kohe õuealal meeleolu looma. Laste saabudes mängis muusika ja aias leidus põnevaid kaunistusi. Päeva menüü koosnes samuti enam esitatud soovidest. Hommikusöögiks võileib ja soe kakao, lõunasöögi eelroaks ehk ooteks valmistati pannkooke otse laste silme all. Enne hommikusööki toimus ühine virgutav võimlemishetk. Õues mängis lastega rõõmsameelne Pipi, kes pani tööle mullimasina ja tõi joonistamiseks suured karbid asfaldikriite. Kunstilaua taga said kõik soovijad jooksvalt joonistada. Pipi soovitas just hobust joonistada. Katusealuse juures oli VABA LAVA kasutamise võimalus. Lastel oli võimalus kaaslastele esitada laule, luuletusi, trikke või mida iganes esineja (kas üksi või kaaslasega) soovis. Samuti võisid lapsed tellida lemmiklugusid või mänge. Liikumisvõimalusi jagus võimlemislintidest kuni muusika saatel kaasa tantsimiseni. Muusika kõlas kõikjal. Õue peal askeldasid laste hulgas ka üleannetud „suuremad lapsed“. Needsamad nn suuremad lapsed käisid linnavalitsuses üllatusvisiidil pannkooke pakkumas. Väga vahva päev rõõmustas kõiki. Tuhat tänu nii eestvedajatele kui kaasalööjatele!
Täna tähistati ka Vikerkaare lasteaia Sipsiku maja õuel lastekaitsepäeva. Päev algas lõbusa hommikvõimlemisega lustaka muusika saatel. Peale erinevate harjutuste tegemise said lapsed teha ka naljatantsu. Laste käsutuses olid ka erinevad spordivahendid. Koos tehti lastejooga harjutusi, mille õpetused olid puude külge riputatud. Tegime erinevaid tasakaalus püsimise ja kondiväänamise seisakuid. Soovijad said muusika saatel ka mängida ja tantsida. Siis saabusid külalised Vikerkaare majast, kes tegid ka laste tegevusi kaasa. Suureks üllatuseks oli lasteaia õuele sätitud jäätisekohvik. Kõik lapsed said Elsa abiga vahvli sisse jäätist ja õiguse ise valida peale puistamiseks šokolaadinööpe, nonparelle ja vahukommikesi. Lõunaks valmistasid tragid kokad lastele friikartulid ja viinerid koos ketšupikastmega
Muusikakoolis andis soolokontserdi akordionist Henry Zibo. Kavas Bach, Zolotarjov, Makkonen. Algasid muusikakooli sisseastumiskatsed.
Tänasest algas Harju Maakonnaraamatukogu traditsiooniline suvelugemise programm lastele, mis sellel aastal on pühendatud liikumisaastale.
Toimus Keila Sotsiaalkeskuse vanemaealiste käsitööringide liikmete ja sõprade selleaastane õppereis 1.juunil 2023 viis meid Läänemaale. Külastati Risti Loomemaja, TikiMari Käsitöökooli, Eesti Seenefarmi, Lihula Muuseumi, Lihula Lilltikandi Seltsi ja Kullamaa Käsitöömaja.
Reede, 2.juuni:
Keila Lehes on järelkaja sõnas ja piltides Keila Päevale ning korraldajate ja linnapea tänusõnad. Uudistes Teenetemärgi kavalerist Piia Petersonist. Keila Päev tähistab Lastekaitsepäeva terve küljega – artikliga vanemlusprogrammist “Imelised aastad” ning veeruga olulise informatsiooniga lastele abi leidmiseks. Lisaks koolitõrgetega laste vanemate tugigrupi tegevusest. Veel on juttu orienteerumisest, liikluspiirangutest (leht on endast sõltumatult avaldanud, et Luha tänav suletakse liiklusele 5.juunil, tegelikult on sulgemine kavas alates 12.juunist kuni 16.juunini) ja korteriühistute infopäevast. Muuseumivaramu jätkab Paul Ellerti mälestustega Johann Tähest. Tegija on Eliise Simanson. Keila Lehe vahel on Noorteleht.
Muusikakoolis andis kontserdi Piret Mikalai. Kavas Mart Saar, Claude Debussy, Robert Schumann.
Algasid kogu nädalavahetuse kestvad avatud uste päevad Agnes Veski ehtekunsti stuudios Paldiski mnt. 46 keldriruumes.
Mikis käis külas Loodusluup. Lapsed tutvusid raagritsikate, madagaskari prussakate ja teiste huvitavate isenditega.
Väikese kevadkontserdiga rõõmustasid Miki lapsi Ukraina koolilapsed ja Päevalillede rühma Ukrainast tulnud poisid – tüdrukud. Mälestuseks kingiti lasteaiale Ukrainast toodud lodjapuu istik.
Tantsu ja käsitsi istutatud punase lodjapuuga tänavad Keila Koolis õppivad ukraina õpilased kooli esimese õppeaasta lõppemise eest. Põõsa istik jõudis Keilasse otse Kiievist, sestap ka tema veidi räsitud olek. Lodjapuu on osa Ukraina folkloorist ja tavadest, näiteks tütre sündimisel istutati puu talu kaevu kõrvale. Selle kujutist kohtab rahvariietel, kus see tähistab peresidemeid, vabadust ja universumit, selle marjade värvus sümboliseerib verd. Ka laulus kasutatakse sümboleid, rääkides Ukraina saatuse pärast kurvalt norgus okstega lodjapuust, aga rahvas lubab taastada riigi hiilguse, panna põllud kuldselt särama ja teha ka puu taas rõõmsaks. Laul “Punane lodjapuu aasal” (ukraina keeles “Ой у лузі червона калина”) on 20. sajandi algul loodud Ukraina patriootlik laul, mis sai üleilmselt tuntuks eelmisel aastal, kui Ukraina vastupanu sümbollaul sõja Venemaa sissetungi vastu. PILDID
Koostöös Keila Kooli algkoolimaja raamatukoguga pani Harju Maakonnaraamatukogu täna piduliku punkti 2022/2023 hooaja koolilaste Lugemisisu programmile. Lugemisisu programmi eduka lõpuni jõudis seekord 51 last, kes kõik olid kutsutud kohtumisele kirjanik Andrus Kivirähkiga. Täname kõiki tublisid lugemisisulisi lapsi ja uue Lugemisisu programmiga alustame taas sügisel. Pilt Harju Maakonnaraamatukogu FB.
Reedel 02.06 algas Võrus U-14 Eesti Meistrivõistlused, mis kestavad kokku kolm päeva. Kokku osaleb 20 noormeeste ja 20 neidude võistkonda. Keila Võrkpallikool on esindatud kahe võistkonnaga: neiud ja noormehed. Esimene päev oli mõlemale täis sporti ja ka natuke edu. Nii poisid kui ka tüdrukud heitlevad, pärast esimest päeva, kohtadele 9-16.
Laupäev, 3.juuni:
Linnavalitsus korraldas Keila Kooli lipuväljakul kogukonnapäeva, kuhu olli palunud spetsialistidena osa võtma Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja Kaitseväe esindajad. Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakond pani üles telgi ja näitas puust ja punaselt, kuidas peaks inimesed kodus valmistuma kriisideks. Samuti oli telgi ja suure päästeautoga kohal kohalik päästekomando, kes andis infot, kuidas peaks valmistuma kriisideks kogukonnas/korteriühistus. Oma tegemistest kogukonna turvalisuse tagamisel rääkis kohalik politseiüksus, valmisolekut näitas Vahipataljoni isikkoosseis ja näidislahingu andis Kaitseliit. Siseturvalisusest ja kriisideks valmistumisest jagas infot ka linnavalitsuse esindaja. Tark valmistub järjepidevalt ja seisab hea selle eest, et ta ise, tema pere ning kogukond saaks hakkama nii heal kui ka keerulisemal ajal. VAATA PILTE
Titerallil anti välja 84 võistlusnumbrit, kogukonnapäeval osalejaid ei loetud. Jaama platsil tegid üllatusesinemise Keila Kooli ukrainlastest õpilased. Kooli lipuväljakul esines Keila Teraapiakeskuse beebi-ja mudilasring „Trallipallitajad“ . Linnavalitsust aitasid korraldamises Keila Kooli 10 klassi sündmuste korraldamise mooduli õpilased. Meie Krutski paneb lastele üles batuudid. Lastele ja lapsemeelsetele oli kooli ümber pargis kavas otsimismäng „Loomad pargis“.
Tervisekeskuses toimub ujumisvõistlus Turbo CUP. Kell 11 – 15 on bassein külastajatele suletud.
Kell 14.00 astusid Keila Muusikakooli saalis üles Harjumaa Keelpilliorkestri ettevalmistus- ja põhikoosseis, et panna väärikas punkt meie lõppeva ümmarguse sünnipäeva hooajale. Dirigentideks: Tekla Tappo, Sirly Illak-Oluvere, Viktor Kostjuk ja Imre Rohuväli. Ühtlasi leidis aset ka kauaoodatud Eesti muusika plaadi presentatsioon.
Pühapäev, 4.juuni:
Keila Motohallis toimus võistlus märkimaks Eesti mototriali 60 aasta. Rohkem ürituse kohta infot koos stardinimekirjaga https://results.trial.ee
9. voorus võõrustas Keila JK Pärnu JK Tervise meeskonda.
Anna Helene Rauk võitis Kuusalus, Harju meistrivõistlustel 800m TU14 vanuseklassis 3.koha.
Laagri ja Saue vahel asuvas Saunapunktis toimunud Kõva Mehe Jooksus tulid Kaspar Grauen U19 klassis ja Oliver Grauen Eliidi hulgas Eesti meister takistuskrossis. Järgmine võistlus juba reedel Ungaris EM-i lühirajal.