Kliimaministeeriumi andmetel tekib Eestis keskmiselt 383 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta aastas. Sellest 71 kg on köögi-ja sööklajäätmed ning 30 kg aia- ja haljastujäätmed. Seega keskmiselt tekib biojäätmeid 101 kg inimese kohta aastas. Liigiti kogutakse seni aga vaid veerandit kõigist biojäätmetest.
Keila linnas on jäätmete sorteerimine siiski keskmisest parem. Juba 2020. aastal viidi koostöös Kantar Emori, Nutriloopi ja linnavalitsusega läbi uuring, milles selgus, et 2/3 Keila elanikest koguvad biojäätmeid liigiti (sorteerimine oli osaline, midagi kogutakse, midagi mitte). Kõige usinamad liigiti kogujad olid eramajade elanikud, kõige vähem sorteerisid biojäätmeid väikeste kortermajade elanikud. Ettevõtete hulgas oli liigiti kogumine samuti pigem madal. Tänaseks on kindlasti kasvanud kortermajades elavate inimeste liigiti kogumise harjumus. Enamus korteriühistuid on paigaldanud vastavad mahutid ning nii on väga mugav jäätmed ära anda.
Mis need biojäätmed siis on?
Biojäätmetena eristame biolagunevad aia- ja haljastujäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid. Aia- ja haljastusjäätmed on näiteks niidetud muru, puude lehed, peenarde hooldamisel tekkinud umbrohi, lõikelilled, hekipügamise jäägid. Toidujäätmed on näiteks riknenud toit, puu- ja köögiviljade koored, kalaluud, kondid, muna- ja pähklikoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, potitaimed ilma potita. Biojäätmetega koos võib koguda ka teisi biolagunevaid jäätmeid nagu salvrätid, majapidamispaber, määrdunud papp ja paber.
Biojäätmete liigiti kogumine on oluline eelkõige sellepärast, et biolagunevaid jäätmeid on võimalik taaskasutada (näiteks valmistada komposti ja biogaasi). Kui me viskame kõik tekkivad jäätmed ühte konteinerisse, määrivad biojäätmed ära teised jäätmematerjalid, mida muidu oleks võimalik välja sortida ja ringlusse suunata. Samuti on suur probleem jäätmete ladestamine prügilasse, sest koos teiste jäätmetega ladestatud biojäätmetest eraldub prügilagaasi, mis on olulise mõjuga kasvuhoonegaas.
Nii võib julgelt öelda, et biojäätmete sorteerimine teeb meist parema inimese, kus igaüks saab panustada keskkonnasaaste vähendamisse ning keskkonnahoiu suurendamisse.
Liigiti kogumise kohustus
Biojäätmete liigiti kogumise kohustus jõustub üle riigi 1. jaanuaril 2024, seda järgib ka Keila linna jäätmehoolduseeskiri. See tähendab seda, et biolagunevaid jäätmeid ei tohi enam panna olmejäätmete konteinerisse. Biolagunevad jäätmed kompostitakse üldjuhul jäätmetekkekoha kinnistul. Köögi- ja sööklajäätmed on lubatud kompostida ainult kinnises kompostimismahutis, välistamaks lindude ja loomade juurdepääsu jäätmetele ning võimalikku haisu teket ja selle levikut. Kinnise kompostimismahuti võib ka ise ehitada. Aia- ja haljastusjäätmed võib kompostida lahtises aunas.
Jäätmevaldajad, kes kompostida ei saa või ei soovi, peavad eraldikogutud köögi- ja sööklajäätmed üle andma vedajale, kelleks praegu on hanke võitnud AS Ragn Sells. Aia- ja haljastusjäätmed saab ära anda Keila jäätmejaama, aadressil Uus-Paldiski mnt 6.
Teavita kompostimisest
Linnavalitsus palub elanikel kompostimisest teada anda, lisades teavitusele foto kompostrist oma kinnistul. Infot oodatakse soovituslikult JÄÄTMEVALDAJATE REGISTRI KAUDU või e-posti aadressil anu.rei@keila.ee.
Linnavalitsus kontrollib kompostimise nõuetele vastavust ning teeb seejärel vastava märke jäätmevaldajate registrisse. Kes kompostimisest ei teavita või ei soovi biojäätmeid kompostida, siis neil kinnistuil alustab jäätmevedaja 1. jaanuarist 2024 biojäätmete veoteenuse osutamist vastavalt veograafikule ja hinnakirjale (sarnaselt segaolmejäätmete veoga). Sellisel juhul palutakse tagada biojäätmete mahuti olemasolu.
Palume mitte jätta teavitusi viimasele minutile vältimaks ebameeldivaid olukordi.
Kompostimisest ei pea teavitama jäätmevaldajad, kes soetasid 2022. aastal linnavalitsuselt KIK projekti raames kodukompostrid. Nende andmed on juba jäätmevaldajate registrisse kantud.