Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut allkirjastas määruse, mille kohaselt hakkab riik alates 1. oktoobri tarbimisest maksma elektri, gaasi ja kaugkütte kodutarbijatele automaatseid hüvitisi.
„Hüvitiste saamiseks ei pea enamik tarbijaid ise kuskile avaldust esitama ruttama, vaid need arvestatakse enamikel juhtudel juba automaatselt arvetelt maha. Erandlikel juhtudel, nagu aiandusühistud või ühise mõõtepunkti taga olevad ridaelamud, peab siiski Keskkonnainvesteeringute Keskusele ise avalduse esitama,“ rõhutas minister Sikkut.
Eelnõu kohaselt kompenseerib riik kõigile kodutarbijatele 1. oktoobrist kuni 31. märtsini tarbitud energia hinda kolme erineva toetusega.
Elektri kodutarbijale kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab 80 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta, kuni 50 eurot/MWh. Näiteks kui tarbija ostab elektrienergiat hinnaga 150 eurot/MWh, siis kompensatsiooni abil oleks tarbija poolt makstav hind 100 eurot/MWh.
Gaasi kodutarbijale kompenseerib riik 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot/MWh. Seejuures kompenseeritakse leibkonna kohta maksimaalselt kuni 2,6 MWh ehk 251,7 kuupmeetrit tarbimist, mis on keskmise eramu kuine gaasitarbimine. Korteriühistutele tarbimislage ei kehtestata. Näiteks kui kuu jooksul kulus tarbijal gaasile keskmiselt 230 eurot/MWh (käibemaksuta) tarbimismahu 2,6 MWh juures, siis pärast kompensatsiooni rakendumist kujuneks tarbija makstavaks hinnaks 110 eurot/MWh.
Kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasile 80 eurot/MWh (käibemaksuta) hinda ületav soojuse kulu 80 protsendi ulatuses. Näiteks kui kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hind on 97,15 eurot/MWh, väheneb see tarbija jaoks tasemeni 83,4 eurot/MWh.
Neile kodutarbijatele, kes ei saa kompensatsiooni automaatselt energiamüüjate kaudu, makstakse hüvitisi eraldi avalduse alusel, mille peab esitama Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Sellised juhud võivad olla näiteks, kui elamuarenduspiirkonnas vahendab kodutarbijatele energiat eraldi äriühing, mittetulundusühing või ühistu. Samuti võib avalduse esitamise vajadus tekkida väiksemates kaasomandis korterelamutes, kus ei ole veel korteriühistuid asutatud ja energiatarbimine on korraldatud ühe omaniku kaudu.