Esmaspäev, 26.veebruar:
Koolivaheaja nädalal ootasid koolilapsi Harju Maakonnaraamatukogus iga päev uued raamatud ja raamatutega seotud ülesanded ja mõistatused. Mõistatusi ja ülesandeid sai lahendada kella 10.00-16.00. Kõigi osalejate vahel loositi välja auhindu.
Sotsiaalkeskuses oli taaskasutusring ja ansambli Püü kontsert. Sotsiaalkeskuses külas erivajadusega noored Haapsalust
Vikerkaare lasteaia Sipsiku maja tähistab oma 60.sõnnipäeva. Täna joonistati Sipsikuid.
Linnavalitsuses on praktikal kaks liiklusohutuse spetsialisti, kes kaardistavad ja analüüsivad linna õuealasid ning teevad teema kohta praktikatööna analüüsi. Praktikante juhendab Mart Arrak.
Bolt on Keilas. Scottish House andis teada, et nüüd saab nende pubi toite tellida Bolt Foodiga otse koju.
Teisipäev, 27.veebruar:
Veetaseme tõus on Keila jõe aeglustunud, kella 10-se seisuga oli veetase +181 cm olles viimase ööpäevaga tõusnud 3,3 cm. Maksimumtase on olnud +240 cm. Siis oleks ka valge sild vee all ja raudtee alune tee uputatud. Ka “merevaadet” pole luhal praegu veel – mõned suuremad lombid on alles tekkimas.
Abilinnapea Inge Angerjas ja keskkonnanõunik, Anu Rei osalesid ettevõtte Matogard kliendipäeval Toosikannu Puhkekeskuses. Keila tegi kliendipäeval ettekande muutuvast linnaruumist, kus käsitleb suuremaid pargiprojekte.
Keila Kultuurikeskuses mängufilm “ELU JA ARMASTUS”. A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse.
Kolmapäev, 28.veebruar:
Sipsiku maja 60 – kostüümipidu. Rühmad käisid teineteisel külas. Eile joonistatud Sipsikutest pandi aiale näitus.
Keila Pensionäride Ühendus valis aastakoosolekul uue juhatuse – Eike Käsi, Kati Tikerpuu, Liis Lille, Sirje Kaur ja Ago Kokser. Keila Pensionäride Ühendus pidas aastakoosolekut. Peale linnapea Enno Fels ’i tervitussõnu valiti koosoleku juhatajaks Eike Käsi. Järgnes juhatuse esimehe Ago Kokser ’i aruanne ning revisjonikomisjoni esimehe Aime Põlluvee-Juurik hinnang juhatuse tööle – hea! Koosolek otsustas tõsta alates 1.01.2025 ühistu liikmemaksu 10 eurole. Revisjonikomisjon sai 3-liikmeline – Aime Põlluvee-Juurik, Vello Sööt ja Maris Ehrbach.
Väärikate Ülikooli loeng „Tervis algab jalgadest“. Keila Kooli Põhjamaja auditooriumis kõnelesid Külly Tumala ja Ere Jürgenson.
Sotsiaalkeskuses infopäev prügi sorteerimisest.
Kooli staadionil saab nüüd terve ringi joosta puhastatud rajal. Kuuldavasti tegid tänuväärse raja lumest – sellest, mida vihm pole suutnud, puhastamise tänuväärse töö noored kergejõustiklased Karmel Jano ja Anna Helene Rauk koos vanemate ja vendadega.
Kultuurikeskuses oli kohtumine teemal „Eesti asjast“ Timo Suslovi (Reformierakonna peasekretär, Riigikogu ning Keila linnavolikogu liige) ja Erkki Keldoga (Riigikogu liige ja reformierakonna fraktsiooni juht).
Saku II liiga kodumängus läks Keila Korvpallikooli võistkond vastamisi KK Paulusega. Keila tõi võidu koju tulemusega 78:67. Saku II liiga põhihooaja lõpp paistab ja hetkel hoiame 12 võidu ja 6 kaotusega 2. kohta.
Pressiesindaja Valdur Vacht osales Tallinnas Eesti Linnade-valdade Liidu korraldatud omavalitsuste kommunikatsioonitöötajate võrgustikukahepäevasel kohtumisel.
Neljapäev, 29.veebruar:
Keila Linnavalitsuse 135.istung 29.veebruaril 2024.
Linnavalitsuse majandus-, ehitus- ja keskkonnateenistus võttis oma valdusse ja raamatupidamisüksus linnavarana arvele Raba 90 a ja Ringtee 6a asuvad puurkaevude kinnistud.
Linnavalitsus väljastas ehitusloa ehitise ümberehitamiseks Keskväljak 10 kinnistul. Projekteeritud lahenduse alusel rajatakse sise- ja välisseintesse täiendavaid ukseavasid. Välisseina rajatakse kaks aknaava. Projekteeritud vaheseinte abil jagatakse 1. korrus kohvikuks ja kolmeks eraldiseisvaks müügisaaliks ning eraldi baariosaks.
Linnavalitsus andis loa Kase tn 14 kinnistul asuva elamu ümberehitamiseks, elamu laiendatakse lääne suunas. Laienduse mahtu on kavandatud magamistuba, saun ja pesuruum.
Linnavalitsus väljastas kasutusloa ehitatud üksikelamule Tähe tn 11b kinnistul.
Linnavalitsus maksis erakorralisi sotsiaaltoetusi summas 800 eurot.
Keila Linnavalitsus otsustas anda Keila linna aumärk nr 004 austusavaldusena Harjumaa Muuseumi käivitamise eest ja panuse eest 35 aasta jooksul Harjumaa Muuseumi tegevusse ning Keila linna ajaloo talletamisse Keila linna elanikule Mall Siniveer’ile. Mall Siniveer üks neist Keila kodu-uurimisringi, Keila Muinsuskaitse Seltsi liikmetest, kes 1985.aastal kodanikualgatuse korras oma kirjaga täitevvõimu ametkondadele tegi ettepaneku Harjumaa Muuseumi asutamiseks. Mall Siniveer oli 1988.aastal loodud muuseumi esimene töötaja, olles kuni 2015.aastani Harjumaa Muuseumi peavarahoidja ja sealt kuni tänaseni koguhoidja. Ühena muuseumi ülesehitajatest on ta juhtinud mitmeid museaalide kogumisretki Keilas ja mujal Harjumaal, olnud mitmete näituseideede autor ja näituste koostaja. Lisaks on ta osalenud mitmete Keila ajaloost kõnelevate trükiste koostamisel ja toimetamisel. Teda lähemalt tundvad inimesed on öelnud, et Mall pole seda kõike teinud pelgalt kohusetundest, vaid sisemisest vajadusest väärtusi ja traditsioone austada ning hoida. Mall Siniveeri on pärjatud 2012.aastal Keila linna kultuuripreemiaga, 2018.aastal Harjumaa muuseumi teenetemedaliga ning 2022. aastal Kultuurkapitali aastapreemiaga elutööpreemiana. Alates 2020.aastast on ta Eesti Muuseumiühingu auliige. Harjumaa Muuseumi juhataja Gea Mossin toetab Mall Siniveerile Aumärgi annetamist: “Mall on olnud muuseumi ülesehitaja, arendaja ja mälu – Mall alati teab! Töötanud 35 aastat Harjumaa Muuseumis pühendumuse ja armastusega, on tast saanud muuseumi ja muuseumit ümbritseva kogukonna hing ning väärib igati kõrget Keila linna autasu“.
Õhtul saadeti teenitud pensionile Harjumaa Muuseumi staažikaim töötja, Mall Siniveer. VAATA PILTE. Mallule oli tänu avaldama tulnud kõik Harjumaa Muuseumi juhid – Pilvi Põldma, Heli Nurger ja Riine Kallas, lisaks üks asutajatest Aivar Põldvee. Linnapea Enno Fels andis üle Keila linna Aumärgi nr 004, mille Mall pälvis austusavaldusena Harjumaa Muuseumi käivitamise eest ja panuse eest 35 aasta jooksul Harjumaa Muuseumi tegevusse ning Keila linna ajaloo talletamisse.
Harjumaa Muuseum andis teada, et kogub Paldiski põliselanike lugusid 1990-ndatest aastatest. Üheksakümnendad, üleminekuperiood, oli raske aeg, mille pärand ja tähendus on veel mõtestamata. Seetõttu on Harjumaa Muuseumi projekt “Kaduv pärand. Selle projekti eesmärk on jäädvustada suulist ajalugu, mis on oluline nii uurijatele kui ka linnaelanikele. Ametlikud dokumendid ei suuda alati edasi anda ajastu iseloomu, neis puuduvad sageli emotsioonid, mida tunnetavad ajaloosündmuste otsesed osalejad või tunnistajad. Miks üheksakümnendad ja miks Paldiski? See oli aeg, mil linna elu muutus ehk kõige ebatavalisemalt: suletud sõjaväelinn taasiseseisvunud Eestis, kus pärast Vene sõjaväe lahkumist toimusid radikaalsed muutused kultuuris, majanduses ja keelemaastikul. Esimene samm Paldiski suulise ajaloo säilitamiseks on juba tehtud – maist augustini 2023 salvestati 17 intervjuud linna põliselanikega, millest 5 filmiti. Suulised intervjuud jäävad Harjumaa Muuseumi arhiivi, video põhjal monteeritakse praegu kokku dokumentaalfilmi. Praegu kogub muuseum materjale mälestuste kogumiku ja rändnäituse jaoks. Seetõttu kutsub Harjumaa Muuseum praegusi ja endisi Paldiski elanikke jagama oma lugusid Paldiski elust üheksakümnendatel aastatel. Alustada saab ka varasemast ajastust ehk nõukogude ajast. Kui te kolisite Paldiskisse üheksakümnendate aastate keskel või teate sellest perioodist oma vanemate või vanavanemate juttude järgi, siis on Harjumaa Muuseum ka selle info üle tänulik. Väärtust omavad ka esemed, fotod, ajakirja- või ajaleheväljalõiked jms, mis on seotud mingi loo või sündmusega. Need võib saata ka anonüümselt. Oma lugusid või materjale võib saata muuseumi e-posti aadressile: german.lebedev@hmk.ee . Saab tuua isiklikult või saata posti teel järgmistele aadressidele: Paldiski, Adamsoni ateljeemuuseum, Adamsoni 3, 76805 või Keila, Harjumaa Muuseum, Linnuse 9, 76608.
Sipsiku maja 60 – Sipsiku maja töötajate etendus „Vahva rotiplika üks metsalasteaiapäev“.
Abilinnapea Maret Lepiksaar osales Narvas 2-päevasel konverentsi PIIRideta huviHARIDUS.
Reede, 1.märts:
Keila Leht teeb tagasivaate Eesti Vabariigi sünnipäevale. Uudistes uuest postmargist, pensionist, Mesiohaka niidukodudest, päästjate tööst, sõidukite registrist kustutamisest, raielubadest, discgolfist, muusikakooli õpilaste edust, Paldiski põliselanike lugudest, Pensionäride Ühenduse uuest juhatusest. Muuseumivaramu jätkab apteegi ajalooga. Tegija on Mall Siniveer. Keila Lehe vahel on Noorteleht.
Sipsiku maja 60 – juubelinädal saab väärika punkti hommikus kronglisöömisega, millele järgnes meeleolukas pidu Vikerkaare maja saalis. VAATA PILTE
Saabus teade, et energiakontsern Utilitas pildistab märtsi alguses niipea, kui ilmastikuolud lubavad, helikopterilt termokaameraga kaugküttetorustikke. Pildistamine teostatakse Flir termokaameraga, kasutades uusimat tuvastustehnoloogiat ning tulemusi analüüsitakse tehisintellekti abil. Termopildistamine annab täiendava ülevaate soojustorustike hetkeseisust ning sisendi kaugküttevõrgu hoolduse ja investeeringute kavandamiseks. Termopildistamine toimub õhtusel ajal, peale päikese loojumist, sest pildistamiseks on vajalik päikesevalguse puudumine. Samuti ei tohiks lennu ajal olla sademeid ja lumekatet. Et lennuajad sõltuvad ilmastikust, selgub täpne termograafilise pildistamise aeg päev enne lende. Soojusvõrgu pildistamiseks lendab helikopter mõned korrad üle soojusvõrgu, lennud toimuvad 300-400 m kõrgusel ning ühes asukohas on kuulda helikopteri häält ligi 15 minutit. Et helikopteri lend tekitab paratamatult müra, vabandab Utilitas elanike ees võimalike ebamugavuste pärast. Lennud toimuvad loetud päevade jooksul märtsi esimeses pooles Tallinnas, Maardus, Raplas, Haapsalus ja Keilas. Utilitas teeb kaugküttevõrkudest termopilte koostöös Soome ettevõtetega GridJet Oy ja Advian Oy.
Algas vastuvõtt Keila Kooli 1.klassi.
Noortekeskuses toimus kohtumisõhtu14+ noortega.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud Voglers Eesti OÜ-le loa paekivi kobestamisest lõhketöödega, et rajada tehnosüsteemide kraave vahetult Keila naabruses, Valkse külas, Arutamme objektil. Töid tehakse vastavalt MSM OÜ tellimustele. Lõhketöid teostatakse perioodil 04.-15. märts 2024 ajavahemikul 09.00 – 19.00. Lõhketööde ohutsoon inimestele on 200 meetrit. Ohutsoon on turvatud ja märgistatud ohutussiltidega. Vajadusel paigaldatakse ohutuse tagamiseks lisaks kildude laialipaiskumist takistavad lõhkematid. Lõhkamise ajaks on ligipääsuteedele paigutatud valvurid, kes blokeerivad sisenemise ohualasse. Lõhketöödega võib kaasneda mõne sekundilise kestvusega tuhmi heli ja vähesel määral tajutavat seismikat.
INFO HOIATUSSIGNAALIDE KOHTA:
Esimene signaal – HOIATUSSIGNAAL – üks pikk vile ca 5 sekundit. Esimene signaal antakse pärast lõhkeaukude laadimise lõpetamist. Isikud, kes pole seotud lõhkamistöödega, peavad väljuma ohutsoonist.
Teine signaal – LÕHKAMISSIGNAAL – kaks pikka vilet, kumbki ca 5 sek. Selle signaali järel saadab lõhkemeister süüteimpulsi lõhkevõrku. Toimub lõhkamine.
Kolmas signaal – LÕPUSIGNAAL – kolm lühikest vilet. Lõpusignaal antakse pärast lõhkamistööde lõppu. Enne lõpusignaali andmist ei tohi valvurid lahkuda oma valvepostilt ega keegi siseneda ohutsooni.
Laupäev, 2.märts:
Harju Maakonnaraamatukogus ootab lapsi koos vanematega raamatukogu Jutuhommikule. Seekord loeb Maie Kivi AX-Teatrist ette jutte Margus Haava raamatust “Hundiema ühepajatoidu saladus”. Pärast ettelugemist saavad huvilised meisterdada. Jutuhommikuid toetab Eesti Kultuurkapital.