Esmaspäev, 11.detsember:
Harjumaa Muuseum andis teada uutest toodetest muuseumipoes Keilas ja e-poes. Püha Jüri kujutisega pronksripats leiti 1993. aastal Keila väikelinnuse arheoloogilistel kaevamistel. Originaalleid kujutab endast 4.1 cm läbimõõduga võru, mille külge on joodetud keskne figuurigrupp. Ripatsi aasa külge on kinnitatud 101 lüliga pronkskett. 14. saj lõpust – 15. saj algusest pärinev ripats on Eesti arheoloogiamaterjalis ainulaadne. Arvatavasti polnud Püha Jüri ripats tavaline kaelaehe, vaid pigem mingisuguse organisatsiooni tunnusmärk, milleks võis olla näiteks Tallinna Toompeal tegutsenud Püha Jüri vennaskond, kuhu oletatavasti kuulusid kohalikud vasallid. Selle poolt räägib ka see, et Püha Jüri on tuntud kui sõjameeste ja rüütlite kaitsepühak, mistõttu oli temal rüütlikultuuris eriline koht. Tööde autor on Keila elanik Agnes Veski, kes lõpetas Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala BA 2017. Vahetusüliõpilasena käis ta ennast täiendamas Göteboris ning hiljem samas linnas ka praktikal. Pärast ülikooli lõppu alustas ta tööd vabakutselise ehtekunstnikuna. Agnes Veski ammutab inspiratsiooni eesti loodusest ning kasutab oma töös peamise materjalina hõbedat.
Kultuurikeskuses on kuni 5.jaanurini vaadata nahakunstnik Silvia Kelle nahast tootemid ja amuletid ning II korrusel pastellide näitus “Inglite aeg”. Täna oli näituse avamine. PILDID
Vikerkaare lasteaias tähistatud Teine advent kulges aiarühmade jaoks aktiivse liikumisega õues. Kaasahaarav orienteerumise üritus „Tähtede jaht“ tekitas küsimusi algusest lõpuni. Kõigepealt koguneti Päkapiku juurde, kes lastele kirja koos lähteülesandega ette luges. Seejärel algas sigin sagin, kuna kõik viis tähte tuli üles otsida, meelde jätta ja sõnaks kokku sättida. Päkapikke oli õues lausa mitu ja sõnaavastuselt naasnud lapsed said teada, et otsitav sõna oli ÖÖTÖÖ. See vimkaga keelend ehk sõna on loetav lausa mõlemalt poolt. Taolisi sõnu kutsutakse palindroomideks. Hoogsas tantsuhoos näitasid kõik Päkapikud vahvaid samme ja harjutusi ette. Tänutäheks jagati rühmadele küpsetamiseks piparkoogitainast. Sõimerühmad tähistasid teist adventi igaüks omasoodu omas tubases rütmis vaikseid päkapikkude tegemisi toimetades. Hooaeg ongi praegu lihtsalt selline – jõuluootusest särisevalt imetabane! PILDID
Maa-amet on suviste niitmiste ja talviste lumekoristustööde tegija leidmiseks avaldanud hanke riigihangete registris. Täpsem info hangitava teenuse kohta on leitav riigihangete registrist. Pakkumuste esitamise tähtpäev on 11.01.2024. Üldhooldustööde teostamine riigimaadel (Maa-amet) (hanke viitenumber 272374) Maaamet kutsub hankes osalema!
Sotsiaalkeskuses oli projekti “Jõulukaardid hooldekodudele” kaartide ühismeisterdamine Keila Sotsiaalkeskuses. Kontaktisik Tiiu Jalakas.
Keila Muusikakoolis Meeta Teppo viiuliõpilaste kontsert.
Harjumaa Muuseum jätkas Jõuluprogrammiga.
Keila Kooli Põhjamajas oli Jõulukampsuni stiilipäev. Kooli aulas oli koolikontsert, seekord võimalus 7.-8. klassidele. Kontserdi pealkiri “Klassikast popini”. Täpsemalt sisu: Siim Aimla StreetBrass pakub mitmekesist muusikalist repertuaari: „Tochter Zion“, „Prince of Denmark“, „Sherlock Holmes“, „Hit The Road Jack“, „I Feel Good“, „Gonna Fly Now“, „When The Saints“, „Kauges külas“, „Kohtumine“, „Keelatud maa“. Pargimajas tähistati II advnti jõululaulude laulmisega.
Teisipäev, 12.detsember:
Indrek Sei Ujumiskool tunnustas jõuluvõistlusel selle aasta edukaid ujumiskooli ujujaid ja treenereid. 2023 aastanumbrit jäävad illustreerima säravad tulemused nii noorte, juunioride kui ka täiskasvanute arvestuses– kohalikul ja rahvusvahelisel areenil.
🌟 Britta Westholm AASTA PARIM TREENER
🌟 Marianne Seiman AASTA PARIM NOORTETREENER
🌟 Richard Kivirand AASTA PARIM POISS, võidukad tulemused laste võistlussarjades.
🌟 Eliis Erenvert AASTA PARIM TÜDRUK, edukad tulemused EUL NS etappidel, ENJMV debüüt ja finalist.
🌟 Karl Vilson AASTA PARIM MEES, medalimees (2 hõbemedalit) ENJMV 400m ja 800m vabaltujumises, Baltimaade noorte arvestuses kaks pronksmedalit.
🌟 Kirke Madar AASTA PARIM NAINE, kaks Eesti juunioride rekordit (50vab ja 50lib), JEM 2023, medalinaine EMV absoluutarvestuses, 6x Eesti juunioride meister, Põhjamaade meister.
Keila Coolbet kaotas viimaste sekundite heitluses Tartus Maks ja Mooritsale 77:73.
Keila Muusikakoolis on Haapsalu fotoklubi näitus., mida saab vaadata märtsini 2024.
“Jõulutraditsioonid Euroopas” (Christmas traditions of Europe) on interaktiivne mäng, mis viib osalejad rännakule läbi erinevate Euroopa riikide, et tutvustada nende jõulutraditsioone. Oma roll on mängus ka Keila linnal. See mäng pakub harivat ja mängulist kogemust, kus osalejad saavad tutvuda erinevate Euroopa riikide jõulukommete, toitude, muusika ja muude kultuuriaspektidega ning panna oma teadmised proovile vastates valikvastustega küsimustele. Pildid on genereeritud AI-ga. Mängimiseks on osalejal vaja alla laadida Navicupi äpp ning kasutada allolevat linki või QR-koodi. Mäng on kõigile osalejatele tasuta.
Linnavalitsuse kohvinurka tekkis uus infrastruktuur – kolm maja, rong ja kuusk – kõik piparkookidest, linnavalitsuse töötajate tehtud.
Keila Muusikakoolis Lembit Sepp’a kitarriõpilaste kontsert.
Keila Kooli õpetajate toas oli õpetajate jõululaat ja põhjamaja koridorides Päkapikujaht – Jõulu teemapäev aatriumi kahel korrusel ja jõululaat aatriumi I korrusel.
Eesti Maastikuarhitektide Liit: Komisjon selgitas välja Keila jõeäärse promenaadi ideevõistluse parimad tööd, võitja selgub 20. detsembril kell 11:00 Harju Maakonnaraamatukogus toimuval auhinnatseremoonial, kus ja avatakse ümbrikud parimate tööde autorite nimedega. Võistlusala näol on tegemist Keila linnasüdame vahetus läheduses paikneva loodusilmelise vee-äärse puhkealaga, millel on suur potentsiaal kujuneda selle mitmekesistamisel linna avaliku ruumi oluliseks ja üheks atraktiivsemaks osaks. Kuna tegemist on linnaruumiliselt olulise ja maastikuliselt ning ökoloogiliselt keeruka kohaga, oli ideevõistluse peamiseks ülesandeks kombineerida looduslähedasi säästlikke lahendusi, mis tõstaks jõe kalda elurikkust tagades ka puhkajate kasutusmugavuse. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ideevõistlusel osalenud tööd olid mitmekülgsed ja kvaliteetsed. Iga töö puhul tõstsid žüriiliikmed esile erinevaid tugevusi ja nägid ka arenguvõimalusi. Otsuse langetamisel arvestati nii kasutustaristu mitmekülgsuse kui funktsionaalsusega, hinnati looduslähedaste säästlike lahenduste kasutamist ja elurikkuse aspektidega arvestamist. Pärast arutelu ja ideevõistluse kavandite võrdlemist otsustati I koht ja ergutuspreemia konsensuslikult ning II ja III koha järjestus hääletuse teel. Žürii otsusel on nelja parima töö märgusõnad tähestikulises järjekorras: „Juur“, „Minor Plus Est“, „Purre“ ja „Siuts-säuts“. Tulemuse peab kinnitama Keila Linnavalitsus. Vaata nelja parima töö pilte . Võistlusel antakse välja kolm preemiat: esimene koht 8000 eurot, teine koht 6000 eurot, kolmas koht 4000 eurot ning üks ergutuspreemia 1000 eurot. Esimese koha auhinna väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Žürii koosseisusu kuulusid: Maastikuarhitekt Maarja Tüür (žürii esimees), Keila linna abilinnapea Inge Angerjas, Keila linna arhitekt Märt Maripuu , Keila linna planeeringuspetsialist Kadi Tuul, maastikuarhitekt Heiki Kalberg, arhitekt Toomas Paaver, maastikuökoloog Lauri Klein ning kogukonna esindaja ja muinsuskatse spetsialist Kirsi-Merilin Luik. Žürii sekretär (hääleõiguseta) oli Kerttu Kõll.
Kolmapäev, 13.detsember:
Harjumaa Omavalitsuste liidu juhatus moodustas Harjumaa 2024. aasta laulu- ja tantsupeo ettevalmistamise ja korraldamise koordineerimiseks komisjon järgmises koosseisus Ruth Jürisalu – Harjumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik, komisjoni esimees; Andre Sepp – Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor, komisjoni aseesimees; Katrin Sassi – Keila Kultuurikeskuse direktor; Kalle Kask – Keila Kultuurikeskuse direktori asetäitja; Maret Lepiksaar – Keila abilinnapea; Uno Paas – Keila Linnavalitsuse nõunik; Jaanus Väljamäe – Keila Linnavalitsuse kultuurinõunik; Märt Maripuu – Keila Linnavalitsuse linnaarhitekt; Gea Mossin – Harjumaa Muuseumi juhataja; Gethe Kooli – Keila Noortekeskuse juhataja; Tarmo Soobik – Keila Kooli haldusjuht; Toni Meijel – Keila Tervisekeskuse juhataja. Komisjon lähtub oma töös järgmisest, et tegevuse eesmärk on Harjumaa 2024. aasta laulu- ja tantsupeo ettevalmistamiseks ja korraldamiseks vajalike otsustuste tegemine ning selles ettevalmistamis- ja korraldustöös Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja Keila Linnavalitsuse nõustamine.
Vikerkaare lasteaia heategevuslik Jõululaat kulges mõnusalt eheda laadamelu saatel. Igasse müügipunkti jagus nii heategijaid kui sellest osasaajaid. Õnneloosid tekitasid lausa järjekordi. Müüdi kõike – fantastilisest käsitööst maitsvate suupistete ja hoidisteni. Avatud oli ka fotonurk. Müügile toodud kraami ja heategevusliku müügi õnnestumise eest hoolitsesid nii rühmade meeskonnad kui lapsevanemad mõnusas omavahelises koostöös. Laadale laekunud tulu läheb rühmadele ja iga rühm otsustab ise, kuidas mängulist õpikeskkonda mitmekesistada. Lisaks toetab üks müügipunkt oma tuluga lasteaia loodusnurga loomi. Lasteaed tänab südamest kõiki laada õnnestumisele kaasaaitajaid ja soovib peredele ning personalile imelist pühadeootust. PILDID
Keila Muusikakooli saalis toimus Eesti Muusikakoolide Liidu 30. juubelile pühendatud kontsert “KOOSKÕLA”. Esinesid noored muusikud Cyrillius Kreegi nimelisest Haapsalu Muusikakoolist, Keila Muusikakoolist ja Lääne-Harju Muusika ja Kunstide Koolist.
Keila Väärikate Ülikoolis oli loeng küberpettustest – tänapäeva suurim oht kõigile, kel internet ja telefon. Kõneles Kätlin Kukk, õigusteaduste magister, SEB panga turbejuht.
Detsembri viimases LHV Naiste Meistriliiga kohtumises Kaotas Keila Basketi naiskond Luunjale 46:76.
Maxima: Inglipuu heategevuskampaania on jõudnud poole peale, ent väga paljude laste soovid ootavad veel täitmist. Tänavu ootab Inglipuult jõulukinke 2359 vähekindlustatud perede last. Puudelt on ära võetud 1840 kingisoovi, millest kinkide näol on realiseerunud 923. Poodides on alles veel veidi üle 500 kingisooviga ingli. Kampaanias osaleb ka Keila Maxima kauplus.
Neljapäev, 14.detsember:
Keila Linnavalitsuse 123.istung 14.detsembril 2023
Linnavalitsus kooskõlastas Keila linna kultuuripreemia saajate leidmiseks menetluse alustamise. Samaga otsustas linnavalitsus viia 14. detsembrist 2023 kuni 15. jaanuarini 2024 läbi konkurss „Keila Aasta Tegija ja Keila Aasta Sündmus“ ning kinnitas konkursi „Keila Aasta Tegija ja Keila Aasta Sündmus“ juhend Konkursi „Keila Aasta Tegija ja Keila Aasta Sündmus“ läbiviimiseks moodustati konkursikomisjon koosseisus: Esimees – Enno Fels, liikmed – Maret Lepiksaar, Valdur Vacht, Jaanus Väljamäe, Ago Kokser, Kriselda Kisel, Maris Mäger, Evelin Povel.
Keila aasta tegija on 2023. aasta jooksul silma paistnud kogukonda ühendav ja kogukonnas olulist rolli omav isik või organisatsioon, kes/mis on panustanud oma mõtete või tegevusega Keila linna arengusse, ning olnud aktiivne ja koostööaldis. Link aasta tegija esitamiseks.
Keila aasta sündmus on silmapaistev sündmus, mis on ellu viidud 2023. aastal Keila linnas. Link aasta sündmuse esitamiseks:
Aasta tegija ja sündmuse konkursi läbiviimiseks kutsutakse kokku komisjon, mis hindab esitatud ettepanekuid, viib läbi hääletuse ja esitab mõlemas kategoorias kuni kolm enim hääli saanud ettepanekut motiveeritult linnavalitsusele kinnitamiseks. Linnavalitsus tunnustab konkursi võitjaid tänukirja ja auhinnaga.
Keila kultuuripreemia antakse välja eesmärgiga väärtustada linna kultuurielu selle edendajate tunnustamise kaudu. Preemia määratakse isikule või isikute rühmale viimaste aastate eriti silmapaistvate saavutuste või sügavama tähendusega kestvamate teenete eest, millega on elavdatud Keila kultuurielu või austatud linna nime. Kultuurielu mõistetakse laiemas tähenduses, hõlmates loomingut, haridust, kasvatust, teadust, rahvakultuuri, sporti ja teisi valdkondi. Kultuuripreemia määrab linnavolikogu kultuurikomisjoni otsuse alusel linnavolikogu. Preemia suurus on 3000 eurot ja sellega kaasneb Keila linna aukiri. Link Keila kultuuripreemia esitamiseks
Kõik konkursid viiakse läbi 14. detsembrist 2023 – 15. jaanuarini 2024.
Keila linna tunnustusavalduste andmise kord.
Linnavalitsus otsustas maksta Keila linna eelarvest 2023. aastal kogukonna projektitoetust Mittetulundusühingu Keila piirkonna väärikate ülikool projektile „Jõulukontsert Keila linna eakatele“ 300 eurot ning MTÜ Triathlon Estonia projekti „Keila suusasari 2023-2024“ korraldamiseks Keila terviseradadel 2200 eurot.
Linnavalitsus väljastas ehitusloa reservgeneraatori paigaldamiseks Põhja tn 27 kinnistul Utilitas Eesti katlamaja tarbeks, millega vahetatakse välja samas kohas asunud senine generaator.
Linnavalitsus väljastas reklaami paigaldusloa Usin-TR OÜ reklaami paigaldamiseks Luha tn 13a kinnistul asuva garaaži otsaseinale. Reklaam on nähtav Luha tänavalt ja Paldiski maanteelt nii, et see ei sega sõidukijuhtide nähtavust. Ühepoolne 2 x 5 m suurune reklaam on kinnitatud objektile ning reklaami kohal on välivalgustid. Reklaami eksponeeritakse 1.01.2024 kuni 31.12.2024.
Linnavalitsus seadis tähtajatult sundvalduse Aktsiaselts Keila Vesi kasuks järgmistele Kullerkupu ja Mudaaugu tänava ning Tammiku tee osadele ning määras sundvalduse osad ja tingimused. Sundvaldus seati veevarustus- ja kanalisatsioonitorustiku omamiseks, majandamiseks, remontimiseks, asendamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, kasutusse andmiseks ja muul viisil kasutamiseks.
Et muuta omanike soovil Haapsalu mnt 15 ja Haapsalu mnt 15a vahelist piiri, määras linnavalitsus nende kinnistute piiride muutmisel moodustatavatele reaalosadele koha-aadressid ja sihtotstarbed.
Linnavalitsus väljastas ehitusloa noortekeskuse ja laohoone ümberehitamiseks Mäe tn 7 kinnistul. Päästeameti ettekirjutuse täitmiseks on Keila Noortekeskuse kasutuses oleva hoone teise korruse välisseina vajalik rajada väljapääs. Selleks suurendatakse olemasolevat aknaava alla poole, et paigaldada olemasoleva akna asemele uks. Olemasolev metalltrepp asendatakse uuega, mille tõus on laugem ja käigutee laius suurem.
Linnavalitsus määras projekteerimistingimused Vaikne tänav 12b kinnistule üksikelamu püstitamiseks.
Linnavalitsus andis otsustuskorras KV Kaubandus OÜ kasutusse Keilas asuva Jaama platsi 50 ruutmeetrilise osa kuni 31.12.2026, üürihinnaga 200 eurot kuus. Üürnik kohustub omal kulul tegema kõik vajalikud ajutise ehitisega seotud tööd ning kooskõlastama kõik tehtavad muudatused või parendused eelnevalt kirjalikult Keila Linnavalitsusega ning pakkuma avalikust huvist lähtuvalt WC kasutamise võimalust. Tegemist on juba aastaid Jaama platsil asunud kioski üürilepingu uuendamisega.
Linnavalitsus otsustas rahastada seitsme Keila linna lapse viibimist koolieelsel eralapsehoiuteenusel .
14. detsembril 2023 möödus 25 aastat praeguse Keila Ehituspoe lepingu allkirjastamisest.
Elora Keila haiglas 1.korruse fuajees oli Jõululaat. Muu hulgas oli müügil ka Keila Sotsiaalkeskuse käsitöö.
Kultuurikeskuses oli doonoripäev.
Saabus Eesti Vabariigi Presidendi Alar Karise jõulutervitus Keila linna elanikele.
Keila Kool: 4. u klassi õpilased ja klassijuhataja Oksana Koturha algatasid projekti “Oleme koos”. Lapsed lõid oma kätega ainulaadsed füsioteraapilised simulaatorid, mille eesmärk on aidata Ukraina haiglates ravil olevaid Ukraina sõjaväelasi. Simulaatorid aitavad neil pärast vigastusi arendada oma käsi, peopesasid ja sõrmi.
Keila Muusikakoolis Pille Metssoni akordioni-, klaveri ja oreliõpilaste kontsert
Harjumaa Muuseumis oli Keila Muusikakooli õpetaja Leena Laasi viiuliõpilaste kontsert.
Keila Kooli pargimajas oli neljapäeval ja reedel Jõululaat.
Keskpargi avalik tualett suleti remondiks ja enne kevadet ei avata. Vandaalid on tualetile liialt palju kahjustusi teinud, et seda avatuna hoida.
Reede, 15.detsember:
Keila Lehes: esikaanel naiskodukaitsjatest. Uudistes Pargikodu arendusest, tõrgetest sotsiaalkindlustusameti tööd, inglipuu kampaaniast, talisuplejatest, soome-ugri sümbolitest ja ujumisest. Abilinnapead annavad ülevaate mööduvast aastast. Muuseumivaramu alustab Peeter Sepa kirjutistega Keila haigla ajaloost. Tegija on Bianka Alliksoo. Vaata ka jõulukontsertide plakateid! Keila Leht avaldab järelhüüde Helga Rahule.
Kultuurikeskuses oli Pensionäride Ühenduse jõulupidu. Tervitamas oli linnapea Enno Fels, lillekimbu ja tänusõnad sai abilinnapea Eike Käsi. Muusikat pakkusid oma jõud ühendanud laulukoorid Padise koor Kadri ja Keila Püü ning Keila Kaunimate Agulihärrade Vennaskond. PILDID
Prysmian Group esitleb: Reedel on Eesti-Läte PAF liiga mänguks Keila Coolbetil külas Avis Utilitas Rapla meeskond. Keila Coobet kaotas kodumängus Rapla Avis Utitasele 75:86.
Linnavalitsuses tähistati rahvusvahelist koleda jõulukampsuni päeva.
Keila Korvpallikool läbis edukalt juba kolmandat hooaega järjest Eesti Korvpalliliidu kvaliteedinõustamise projekti, mille eesmärk on parandada koostööd Eesti Korvpalliliiduga, tõsta teenuse kvaliteeti ja saada tagasisidet organisatsiooni toimimise kohta.
Keila Kooli 8c klassi õpilased tõid täna kooli poolt lasteaeda kingiks puidust kaunistusi koos heade pühadesoovidega. Kingid palus õpilastel üle anda nende tööõpetuse õpetaja Dinibek Izbatõrov. Lasteaed tänab kõiki asjaosalisi.
Laupäev, 16.detsember:
Harju Maakonnaraamatukogu ootas lapsi koos vanematega raamatukogu Jutuhommikule. Veljo Reinik luges jutte Helena Kochi uuest raamatust “Pungivana ja teisi jõulujutte”. Pärast juttude kuulamist said huvilised meisterdada. Jutuhommikuid toetab Eesti Kultuurkapital.
Terviseradadel Libahundi traditsiooniline lustakas aastalõpu-üritus – 3 h rogain Keilas kombineeritult 2 etapis: a) lume olemasolul 1,5 h suusk+1,5 h jalgsi, b) ilma lumeta oludes 1,5 h ratas/jalgsi + 1,5 h jalgsi. Start 13.00 ja finiši kontrollaeg 16.00. Finišis ootab soe jook ja piparkook. Startida sai nii üksi kui kuni 5-liikmelise tiimiga. Pärast rogaini Laulasmaal KutiMuti Noortelaagris saun, jõulusööming, jõuluvana auhinnakott, kokkuvõte Libahundi 2023 aasta tegemistest, uue aasta plaanid, lõbusad mängud, stiilidisko dresscodega “Punane ja roheline”… Info ja registreerimine: libahunt.eu. Stardis oli ligi 50 osalejat. PILDID
Mihkli kirikus kell 15 Salme Kultuurikeskuse Naiskoori ILO ja Pärnu Naiskoori LEELO kontsert Kauneid Jõule.
Pühapäev, 17.detsember:
Mihkli kirikus kell 16 segakoor Keila jõulukontsert „Heliseb väljadel“. Dirigendid Anu Matteus ja Arvo Pihlamets. Kaasa teevad Stina Adermaa (laul), Ingely Laiv – Järvi (oboe) ja Marius Järvi (tšello),
Kultuurikeskuses etendus „Kleit, mina ja Milling“. “Kleit, mina ja Milling” on väga hoolikalt valitud, naljakaid ning ootamatu lõpuga lugusid ja üllatusi täis lavastus kahes vaatuses. See on mõtteline kummardus sõbrale, mis on põhjalikult läbi komponeeritud ja mitte lihtsalt naljategemine, vaid soe ja pieteeditundeline austusavaldus. Need lood on kõik päriselt sündinud- ei usu, et keegi nii naljakalt kirjutada oskaks. Elu on parim stsenarist, kelle huumor on vahel peen, vahel otse ja labidaga ja vahel nii terav, et pisar tuleb silma. Ega lõpuks ei saagi siis enam aru, on see pisar seal rõõmust, ootamatusest või melanhoolsest kurbusest ja valust, kuid siganaljakas on see ikkagi. “Vahetevahel istusime Madisega vaikides. Kohe mitu tundi. Ja siis ta tõusis ning ütles, “No näed, saigi kõik räägitud. Homme näeme!” ja läks. Ja muide- saigi kõik räägitud.“ – Henrik Normann.