Esmaspäev, 28.november:
Tänasest hakati välja vahetama kuusepargi valgustatud istepinke.2016. aasta lõpus paigaldatud istmete valge plastikosa on amortiseerunud ja vahetatakse uute vastu välja. Pingi istumisosa-sünteetilist tiiki saab taaskasutada pärast väikest värskenduskuuri. Pinkide vahetus toimub 6 pingi kaupa 3 nädala jooksul.
Männipargis hakkab varsti peagi pingilippide vahetus, uued lipid saabuvad sellel nädalal. Samuti saabuvad homme 16 uut Extery prügikasti, mida hakkame kevadel paigaldama kesklinna piirkonda vanade roheliste prügikastide asemele ja bussipeatustesse.
Algas Taani õppereis, kus osalevad noortekeskuse, muuseumi ja linnavalitsuse esindajad, lisaks kogukonna aktivistina Triin Merisaar ning HEAK-st Gerli Veeleid. Reis seotud rajatava loomelinnakuga ning tutvumine Taani kogukonnakeskustega.
Täna hommikul ootas Miki lasteaeda saabujaid kena üllatus. Uksel tervitasid lapsi päkapikud, kes soovisid rahulikku advendiaega ja kostitasid kõiki piparkookidega. Aga sellega asi ei piirdunud, saalis esietendus näidend “Päkapiku mure”, mille esitasid oma maja õpetajad. Siis süütas lasteaia direktor Lenne advendiküünla ja kuulutas lasteaias välja jõulurahu. Häid saabuvaid jõule kõigile!
Päkapikud üllatasid täna varahommikul ka Vikerkaare lasteaia akende all lapsi oma vahva muusikalise liikumise ja mängulustiga. Päkapikud olid I advendi puhul täiesti ülemeelikud – piilusid alumise korruse akendest lehvitades sisse, viskasid teineteisele ja akende poole lumepalle, jooksid ringi ja lõid ümber maja tantsu. Ja oh lisaüllatust – kaks Päkapikku viisid laternatega helget jõuluootuse valgust igasse rühma ning soovisid kõigile ilusat advendiaega. Sipsiku maja kõigile rühmadele oli Naksitrallide rühma etendus “Jussikese seitse sõpra”.
Jaama poes asuv Postkontor ei ole suletud. Ruumid on lihtsalt kuni aasta lõpuni remondis. Kliente teenindatakse kõrval asuvas ajutises ruumis.
Sotsiaalkeskuses andis kontserdi Keila pensionäride ansambel Püü. Pärast oli liivakaartide töötuba Keila Sotsiaalkeskuse töötajatele.
Teisipäev, 29.november:
Keila Linnavolikogu 15. istung.
Keila Linnavolikogu kuulas Harjumaa Omavalitsuste Liidu arengunõuniku Tiina Beldsinsky informatsiooni Harju maakonna arengustrateegiast 2040+. https://hol.ee/docs/file/HMAS_25_10_2022%20avalikustamiseks.pdf
Harju maakonna arengustrateegia 2040+ lähtub piirkonna senistest arengutest ning väljakutsetest, mille lahendamine on kõige tulemuslikum erinevate osapoolte koostöös. Strateegia aluseks on piirkonna pikaajaline visioon ning kolm strateegilist eesmärki. Strateegia rakendamine toimub läbi kolme tegevussuuna – tegus rahvas, kvaliteetne elukeskkond ja -teenused ning tasakaalustatud ruumimuster. Strateegia elluviimise aluseks on kuus läbivat põhimõtet – hoolivus, elanikkonnakaitse, ruumiline tasakaal, rohepöörde rakendamine, piirideta koostöö ja uuenduslikkus – mis läbivad kõiki eesmärke ja tegevussuundasid.
Keila Linnavolikogu võttis vastu Keila linna üldplaneeringu, tunnistas nõuetele vastavaks keskkonnamõju strateegilise hindamise ning suunas üldplaneeringu avalikule väljapanekule.
Keila Linnavolikogu võttis vastu Keila linna 2022. aasta eelarve II lisaeelarve, milles põhitegevuse tulud suurenevad 729 604 eurot, põhitegevuse kulud suurenevad 802 421 eurot, investeerimistegevuse maht väheneb kogusummas 1 544 198 eurot ja finantseerimistegevuse maht väheneb 2 060 000 eurot. Likviidsete varade muutus on -588 619 eurot. Miinus tuleneb Tuula tee tunneli ehituse kuludest ja lauluväljaku ehituse lükkumisega järgmisesse eelarveaastasse. Maksutulu suurendatakse 299 100 euro võrra seoses füüsilise isiku tulumaksu parema laekumisega võrreldes põhieelarvega. Nimetatud summa suunatakse kassajääki. Vastavalt mittesihtotstarbeliste toetuste tegelikule eraldamisele suurendatakse toetusfondi tulusid 109 513 euro võrra, mis kulub riiklikule toimetulekutoetusele ning asendus- ja järelhooldusteenustele. Sihtotstarbelistest toetustest suurendatakse Keila linna põhitegevuse tulude eelarvet 299 751 eurot, millest enim ehk 140 638 eurot saab Keila Kool.
Keila Linnavolikogu luges esimest korda Keila linna 2023.aasta koondeelarvet, mille projektis on põhitegevuse tulude mahuks kavandatud 22 565 677 eurot, põhitegevuse kuludeks 22 521 409 eurot, investeerimis-tegevuseks on planeeritud -3 269 230 eurot, vahendid finantseerimistegevuseks 2 664 230 eurot ja likviidsete varade muutus summas -560 732 eurot. Määruse eelnõu osa on eelarvest makstavate toetuste määrad. Eelarvesse on planeeritud tulusid 22,6 miljonit eurot, mis on 6,7% rohkem kui 2022. aastal. Suurim tululiik on maksutulud, mis moodustavad 64,1% põhitegevuse tuludest. Maksutuludest moodustab üksikisiku tulumaks 14,3 miljonit eurot, maamaks 160 tuhat eurot ja reklaamimaks 10 tuhat eurot. 2023. aasta üksikisiku tulumaksu laekumine on 2022. aasta planeeritud laekumisest 10% suurem, arvestades 2022. aasta tegelikku tulumaksu laekumist, eeldatavat elanike arvu kasvu Keila linnas ja Rahandusministeeriumi majandusprognoosis välja toodud kohalike omavalitsuste tulumaksu kasvu aastatel 2023-2026. Maamaksu laekumise prognoosimisel lähtutakse 2022. aasta tasemest. Kulude poolel on tööjõukulude osas planeeritud kasv 23,9% üldhariduskoolide ja lasteaia õpetajatel ning teistes palgafondides üldiselt 8%. Töötasu miinimummäär kasvab 725 euroni, üldhariduskoolide õpetajate miinimumtasu 1749 euroni ja lasteaedade õpetajate miinimumtasu 1575 euroni, mis on ühed kõrgeimad Eestis. Keila linna põhitegevuse kulud suurenevad võrreldes 2022. aastaks kinnitatuga ligikaudu 7,36%. Teede ja tänavate korrashoiuks on planeeritud 160 tuhat eurot. Jäätmehoolduse korraldamiseks on planeeritud 115 tuhat eurot. Avalike alade puhastamiseks ja korrashoiuks, mis hõlmab teede- ja tänavate hooldusteenust, linna haljasalade, parkide, kõrghaljastuse, kergteede, linnamööbli jms aastaringset hooldust ning väikeremonti, on 2023. aasta eelarves planeeritud 330 000 eurot. Sporditegevusele on kavandatud noorte huvitegevuse toetusteks 122 000 eurot, mis jaguneb kaheks erinevaks toetuseks: 77 000 eurot jaotatakse spordiklubidele vastavalt kehtivale noorte huvitegevuse toetuse korrale ja 45 000 eurot jagatakse vastavalt huvitegevuse kavale täiendava huvitegevuse toetusena. Sporditegevuse majandamiskulude eelarve on 382 360 eurot, millest suuremad kulutused planeeritakse summas 283 360 eurot Keila Tervisekeskuse ja Keila Kooli spordisaalide rendiks. Terviseradade ja välibaaside hoolduseks on planeeritud 48 000 eurot. Linna võistlusteks ja liikumisega seotud üritusteks on kavandatud 35 000 eurot. Puhkeparkide ja -baaside kuludeks on kavandatud 111 000 euro, millest hooldatakse Keila Keskparki ja Keila mõisaparki ning rannaalasid. Hariduskulud (lasteaiad ja kool kokku) on 14,78 miljonit eurot. Kulude kasv lasteaedadel +15,8% ja koolil +13,1% on eelkõige tingitud õpetajate palga alammäära tõusust 2023. aastal 23,9%. Olulisim investeering on uue lauluväljaku ja selle ümbritseva ala rajamine, millele planeeritakse 2023.aastal 4,0 miljonit ja investeeringu toetuse tuludena 1,2 miljonit eurot. Linna tänavate renoveerimiseks on planeeritud 249 tuhat eurot. 1.jaanuari 2023. aasta seisuga on Keila linnal olemasolev finantskohustus summas 7,11 miljonit eurot, millest 390 tuhat eurot kuulub tasumisele 2023. aastal. 2023. aastal on plaanis võtta investeerimiskulude katteks laenu kuni 3,05 miljonit eurot.
Keila linna 2023. aasta eelarvest makstavate toetuste määrad (eelnõus) :
1) sünnitoetus – 500 eurot lapse kohta;
2) esmakordselt kooli mineva lapse toetus – 150 eurot lapse kohta;
3) suure pere toetus – 50 eurot lapse kohta aastas;
4) juubelitoetus – 50 eurot juubilari kohta;
5) eestkostel oleva lapse toetus – 50 eurot lapse kohta kuus;
6) erivajadusega lapse transpordi toetus – kuni 160 eurot igas kuus, millal toimub õppetöö, (isikliku sõiduauto kasutamise korral 0,2 eurot kilomeetri kohta);
7) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale – 70 eurot lapse kohta kuus;
8) hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale – 70 eurot hooldatava kohta kuus;
9) matusetoetus – 240 eurot lahkunu kohta;
10) lastega pere toetus – kuni 150 eurot lapse kohta aastas;
11) koolieelse lasteasutuse osalustasu toetus – kuni 70 eurot lapse kohta kuus;
12) ravimitoetus – kuni 50 eurot kvartalis;
13) laste huviringi- ja laagritoetus – kuni 200 eurot lapse kohta aastas;
14) muudel põhjendatud juhtudel eraldatav sotsiaaltoetus – kuni 400 eurot aastas;
15) koolieelse eralasteasutuse ja koolieelse eralapsehoiuteenuse toetuse piirmäär – kuni 470 eurot ühe lapse kohta kuus.
Linnavolikogu võttis avalikule väljapanekule suunamiseks vastu Jõe tn 57 b ja 57c kinnistute ning lähiala detailplaneeringu (Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing, DP 021/20). Planeeringuga määratakse ehitusõigus nelja 2-korruselise elamu ja üheksateistkümne 2-korruselise ridaelamu postitamiseks (kokku 86 uut elamuühikut), haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, juurdepääsuteede ja hoonete ning rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad ning servituutide vajadus. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringuga planeeritava maa-ala suurus on ca 6 ha. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks maa juhtotstarbe osas, asendades tootmismaa/ärimaa elamumaaga.
Keila KK esindusmeeskond pidi võõrsil Avis Utilitas Raplalt vastu võtma 8-punktilise kaotuse seisul 67:59. Meie parimana viskas Radunic 19p ja võttis 14 lauda. Vitols lisas 16 silma ning andis 7 söötu!
Keila KK pidi Rahvaliigas tunnistama vastase paremust ka viimases alagrupimängus, kui võõrsil jäädi 54:64 alla Ehtonile. Keila parimana Maidelt 17, Mägilt 15 ja Vendilt 11 punkti. Vabavisetega olid asjalood kehvad (5/16 ehk 31,3%), aga vähemalt Mägi tegi oma tavapärased viis viga täis (Rahvaliiga paremuselt teine veategija keskmiselt 4,43 veaga mängus). Alagrupis kolm võitu ja neli kaotust kogunud Keila jätkab nüüd mänge tugevuselt II divisjonis.
Toimus Keila Sotsiaalkeskuse vanemaealistele käsitööringiliikmetele õppereis Heimtali muuseumisse.
Kolmapäev, 30.november:
Keilat külastas täna Saksamaa Liitvabariigi suursaadik T.E. pr Annette Klein ühes saatkonna majandusnõuniku Jana Mariniga. Vastuvõtjate seltskond oli suurem – Riigikogu liige Timo Suslov, linnapea Enno Fels ning rahvuselt sakslased Miikaeli koguduse õpetaja Matthias Burghard ja Keila Sõpruslinnade Seltsi esindajana Kooli Kooli õpetaja Michael Kirscinger. Peale kohtumist linnavalitsuses külastati Mihkli kirikut, kus Matthias Burghardt tegi põhjaliku visiidi. Väikese linnaringi käigus sõideti Barsbütteli tänavale – kogu see elurajoon on suurepärane näide Eesti ja Saksa , kahe riigi omavalitsuste koostööst ja sõpruslinnade liikumise tulemuslikkusest. Visiit lõppes Harmetis, kus proua suursaadikut võttis vastu tegevjuht Alo Tamm.
Eile pandi Keilasse üles kolm kaamerat. Täna on Keila linna kodulehel link Teede Tehnokeskuse kodulehele, kus zoomides Keila linnale saab 10-minutiliste intervallidega tehtud pilte ka vaadata. Lingi leiad https://keila.ee/teed-ja-tanavad/ klikkides TEEILM. Loomisel on ühilduvus ka ilmateatele.
Harju Elektri Grupp ja Glamox kirjutasid ühes kuuekümne Eesti ettevõtjaga alla pöördumisele, millega julgustatakse valitsust, erakondi ja ajakirjandust muutma rohepööre järgmiste aastate prioriteediks ja aitama ühiskonnal mõista selle olulisust. Nemad lähevad rohepöördega edasi ja kutsuvad teisigi kaasa.
Harju Maakonnaraamatukogu kutsub vaatama lumist raamatunäitust “LUMI”.
Keila Kooli 6-7 klassi korvpallipoisid saavutasid II koha Harjumaa koolidevahelistel MV korvpallis. Finaalis kaotati põnevusmängus lisaajal paari punktiga Kiili Gümnaasiumile. Keila Kooli esindasid: Karsten Honga 7a, Timo Fomitsev 7e, Marko Valge 7e, Kirill Ermakov 6e, Robin Vent 7b, Andreas Oopkaup 7e ja Fred Pakker 7d. Toetas õpetaja Tauno Hausenberg.
Neljapäev, 1.detsember:
Algas Keila elanikuks registreerimise kampaania. Kõige kiirem ja lihtsam viis elukohateate esitamiseks on rahvastikuregistri e-teenust kasutades, kuhu pääsed ID-kaardi, SMART-ID või mobiil-ID abil. Siit saad kontrollida üle ka oma tegelikud elukohaandmed. Elukohateate blanketi (nii prinditava kui elektrooniliselt täidetava) saad alla laadida Siseministeeriumi kodulehelt. Täida blankett, lisa koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest ning saada mõlemad Keila linnavalitsusse, Keskväljak 11. Kolmas võimalus on tulla linnavalitsusse, täitke elukohateate blankett või võtke kodust juba eeltäidetu kaasa. Kaasa tuleb võtta ka isikut tõendav dokument ja eluruumi kasutamise õigust tõendav dokument, kui te pole ise eluruumi (kaas)omanik.
Kampaaniaga soovib linnavalitsus tunnustada Keila linna elanikke, kes on läbi elanikuks registreerumise andnud oma panuse linna paremaks muutmisel. Et ärgitada ennast registreerima ka neid, kes seni pole ennast Keila elanikuna määratlenud, kannab linnavalitsus detsembri kuu kestel end väljastpoolt Keila linna omavalitsusüksust Keila linna rahvastikuregistrijärgseks elanikuks registreerunute elukohateatele lisatud arvelduskontole 150 eurot. Eeldus on, et nad on rahvastikuregistrijärgsed Keila linna elanikud seisuga 1. jaanuar 2023 ja nende rahvastikuregistrijärgne elukoht 1. novembrist 2022 kuni kampaania alguseni ei ole olnud Keila linn.
Kõigi täisealiste elanike vahel loositakse kampaania lõpetuseks jaanuaris välja kümme 400 euro suurust rahalist auhinda. Rahalise auhinna saajate loosimiseks annab arvuti igale 1. jaanuari 2023 seisuga rahvastikuregistrijärgsele Keila linna täisealisele elanikule unikaalse numbri, mis osalevad loosimises. Auhinna võitnud isikutega võtab linnavalitsus ühendust personaalselt. Võitjate nimed avalikustatakse vaid nende nõusolekul.
Keila linnas elab tänasel päeval küllalt palju inimesi, kes ei ole erinevatel põhjustel end rahvastikuregistrijärgselt Keila linna elanikuks registreerinud. Viimasel ajal on siin valminud palju uusi elamuid, mille tulemusel lisandub Keila linnas tavapärasest rohkem uusi elanikke. Erinevatel hinnangutel võib Keila tegelik elanike arv olla vähemalt 11 000, mõne arvates koguni veel rohkem. Ametlik elanike arv on jätkuvalt veidi üle – tänase seisuga 10 257. Nii võib olla, et iga kümnes Keila elanik ei panusta läbi oma maksuraha oma elukoha parendamisesse. Iga lisanduv linnakodanik tähendab maksuraha olulist kasvu ja puuduv vähendab võimalusi tegevusteks. Maksude laekumine on oluline seetõttu, et tulumaksurahast saab korras hoida tänavaid, pidada lasteaedu ja koole, rahastada laste huvitegevust ja sotsiaalteenuseid – korraldada kohalikku elu. Kampaania eesmärk on teadvustada inimestele, et nende rahvastikuregistrijärgne elukoht on oluline eeldus tema elukoha elu paremaks muutmiseks.
Keila Linnavalitsuse 64.istung 1.detsembril 2022.
Linnavalitsuse majandus-, ehitus- ja keskkonnateenistus võtab oma valdusse ja raamatupidamine linnavarana arvele transpordimaana Kevade, Sügise ja Suve tänava ning üldkasutatava maana Kalda põik 5a kinnistu, kus asub mänguväljak.
Linnavalitsus väljastas kasutusloa Keki tn 3 kinnistule rajatud ärihoonele. Ühekorruseline 2 182,6 m2 ehituspinnaga hoone on jagatud viieks eraldi sissepääsudega ruumigrupiks.
Linnavalitsus väljastas ehitusloa ajutise PVC halli püstitamiseks Paldiski mnt 21 kinnistul. Viilhall rajatakse tehases toodetud tsingitud teraspostidele ja terasfermidele. Viilhalli seinad ja katus kaetakse spetsiaalse PVC-kilega Vinyplan, seina osa on helesinine, katus valge. Hoone ei ole köetav. Viilhall paigaldatakse asfaltplatsile. Olemasolevad krundisiseseid liikumisteed ja platsid säilivad. Rajatava laohoone asukoht on valitud selliselt, et säiliks võimalus veoautodega liiklemiseks.
Linnavalitsus väljastas kasutusloa Vasara tänav T1, Kirsi tn 6 ja Vasara tn 15 kinnistutele ehitatud kaugküttetorustikule.
Linnavalitsus kinnitas Keila linna omandis olevate kohalike teede nimekirja.
Linnavalitsus kooskõlastas eelnõu projekteerimistingimuste määramisest Tööstuse tn 18 kinnistu ehitusõiguse täpsustamiseks detailplaneeringu olemasolul. Eelnõu koos seletuskirja ja seotud materjalidega avalikustatakse Keila linna veebilehel kahe nädala jooksul 9.12.2022-23.12.2022 ja saadetakse ehitusseadustiku kohaselt arvamuse küsimiseks Tööstuse tn 18 kinnistu omanikule ning puudutatud naabriteks olevate kinnistute (Tööstuse tn 5, Tööstuse tn 7, Tööstuse tn 9, Tööstuse tn 11, Tööstuse tn 12, Tööstuse tn 13, Tööstuse tn 15, Tööstuse tn 16 ja Vasalemma-Keila 75,8-76,8 km) omanikele või riigiomandi puhul hoonestusõiguse omanikule (AS Eesti Raudtee) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kooskõlastamiseks. Tööstuse tänav T1 kinnistu kuulub Keila linnale ja omaniku eraldi teavitamine ei ole vajalik. Taotleja soovib projekteerimistingimusi Tööstuse tn 18 kinnistule. Tööstuse tn 7, Tööstuse tn 7a, Tööstuse 7b, IDV I ja IDV II kinnistute ja lähiala detailplaneering on 30.04.2013 Keila linnavolikogu otsusega nr 9 osaliselt kehtestatud ja taotleja soovib ehitusala nihutamist loodesse 1042,4 m2 ulatuses, mis moodustab 5,9 protsent kahe krundi liidetud ehitusalast.
Linnavalitsus kooskõlastas eelnõu projekteerimistingimuste määramisest Jõe 19 // Ülesõidu 9 kinnistule üksikelamu püstitamiseks. Eelnõu koos seletuskirja ja seotud materjalidega avalikustatakse Keila linna veebilehel kahe nädala jooksul 09.12.2022-23.12.2022 ja saadetakse kohaselt arvamuse küsimiseks Jõe tn 19 // Ülesõidu tn 9 kinnistu omanikele ning puudutatud naabriteks olevate kinnistute (Jõe tn 20 // Ülesõidu tn 7a, Ülesõidu tn 11, Ülesõidu tn 12, Jõe tn 21a, Jõe tn 17a ja Jõe tn 17) omanikele. Ülesõidu ja Jõe tänava kinnistud kuuluvad Keila linnale ja omaniku teavitamine eraldi ei olnud vajalik. Krundile näha ette üks eluhoone olemasoleva lammutatava hoone asemele. Lisaks võib rajada kuni kolm elamu abihoonet, sealjuures ei tohi ehitisealune pindala kokku ületada 30 protsenti krundi pindalast käesoleval krundil 406 m2, ehitis planeeritakse kuni 9 meetri kõrgusena. Sõiduautode juurdepääs krundile planeeritakse Jõe tänavalt ja selle järgi saab ka hoone aadressiks Jõe tänav 19 ning paralleelaadress kaotatakse. Jalgvärav Ülesõidu tänavale on soovitatav säilitada.
Linnavalitsus otsustas suurendada osaühing Keila Tervisekeskus osakapitali täiendava sissemaksega 165 000 euro võrra, mille tulemusel on osaühing Keila Tervisekeskus osakapitali uus suurus 3 100 000 eurot, mis kuulub Keila linnale.
Linnavalitsus kinnitas Keila linna raamatupidamise sise-eeskirja ja tunnistas kehtetuks vana, 2019.aastal kehtestatud eeskirja.
Linnavalitsus kinnitas Keila linna munitsipaalkooli Keila Kool õppekoha tegevuskulu arvestuslikuks maksumuseks 2023. aastal ühes kalendrikuus 149 eurot ja 71 senti. Vabariigi Valitsuse kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta on 2023.aastal 99 eurot.
Linnavalitsus kooskõlastas infosüsteemi ClassAct Pro kasutussevõtmine. ClassAct infosüsteem on ühetasandiline elektrooniline andmekogu, mis on ellu kutsutud, et andmeid oleks võimalik töödelda viisil, mis tõhustab õppeprogrammi ja koolielu korralduse elluviimist. ClassAct-is ei ole loodud ühtegi n-ö uut andmeliiki, vaid süsteemis sisaldub ainult Eesti haridussüsteemis tavapäraselt haridusteenuse osutamise eesmärgil kasutusel olev ja nõutav andmestik, mis on viidud digitaalsele kujule.
Linnavalitsus kooskõlastas Keila linnas lasteaia pidamiseks sobivate ruumide üürile andmiseks pakkumuse esitamise tähtaja pikendamise 19.detsembrini 2022 kella 12.00-ni. Senine tähtaeg oli 12.detsember, mis võib olla liiga lühike aeg niivõrd ajamahuka pakkumise koostamiseks.
Keilas oli külas Põlva vallavalitsuse linnamajandusega tegelev koos vallavanem Martti Rõigasega. Tervitus linnapea Enno Felsilt, valdkonna tutvustuse tegi abilinnapea Inge Angerjas.
Õhtul saadi terviseradadele rajatud veevõtukoha kõrvale paika tōstetud pumbajaama/hoone kunstlume tootmiseks. Suur tänu KB AUTO juhtidele, kes on suured suusasōbrad ja toetasid meie projekti soojustatud konteinerhoonega lisaks transpordi ja paigaldamisega. Hoonesse paigaldame pumba süsteemi kunstlume tootmiseks ja voolikute kuivatamiseks. Pumbajaam on vee- ja soojakindel, mida vajame. Keilas Terviseradadel on suusarada sōidetav juba pea kaks nädalat. Eile ōhtul tegin raja uuesti üle. Ootame pikkisilmi lumelisa 5cm olemasolevale lumele. Rajal lund 2-3cm, mōnes kohas asfalti raja serv väljas.
Keila Kooli 8g ja 8d klassi lõbusad sellid tõid Vikerkaare lastaiale kingituseks omatehtud puidust mänguasju. Lasteaia ruumid tekitasid õpilastes põnevat elevust ja tõid esile vahvad mälestused. Võlutuba nähti esimest korda ja leiti, et lasteaialastel on ikka väga vedanud. Lasteaed tänab Keila Kooli 8g ja 8d klassi poisse ja nende juhendajat. Samalaadne kingitus jõudis ka Miki lasteaeda.
Harjuma Muuseum avas tuleplatsil mininäituse jõuluaja tähtpäevadest. Näitus asub muuseumi kõrval suure kuuse all. Stendidel olevad vanaaegsed postkaardid on müügil muuseumis, hind 0.50 ja 0.30 eurot.
Reede, 2.detsember:
Keila Leht kutsub Keila elanikuks registreerima. Esilehel I advendi sündmustest. Uudistes Keila haridus 331.aastapäevast, Lätte jõululaadast, Keila parimatest paikadest, lasteaiale ruumide otsimisest, päästekomando avatud ustest. Keila leht käis külas STARK Logisticsis. Jätkub Hiiumaa reisikiri, Keila Leht oli külas Ester Tammisel ja Toivo Platovil. Palametsa pajatus on Aleksander I ja Tartu Ülikooli suhetest. Tegija on Jonathan Lee Mäe.
Euroopa Sotsiaalfondi projekt “Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ lõpeb 31. detsembril 2022. Projekti raames on saanud 2021-2022 aastatel toetust teiste kohalike omavalitsuste hulgas ka Keila linn raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste (lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenus) osutamisel. Tartus toimub 2. detsembril sündmus, kus tunnustatakse üle Eesti lapsi toetanud tugiisikuid ja lapsehoidjaid. Keila Sotsiaalkeskus esitas sellel aastal tunnustamiseks kolm erivajadusega lastega töötavat tugiisikut: Külli Peedi, Kristiina Nilk ja Kris Sesmet Parts.
Muusikakoolis on vilistlaste kokkutulek aj vilistlaste kontsert. Teiste seas esinevad Mirjam Avango, Madleen Kristen Alasi, Erik Rajamäe, Merily Leotoots, Emanuel Teppo, Kristjan kännukene, Anett Arvisto, Pille Metsson ja Katrin Mandel. Muusikakool tähistas oma 40.sünnipäeva.
Tervisekeskuses oli täna Harju koolide meistrivõistluste ujumise teatevõistlus. Keila Kooli gümnaasiumi esindus (pildil) koosseisus NIKITA ŠINKARJOV, JOHAN RENE RAASMAN, VILLE METS ja ARSENI ALEKTOROV tulid II kohale. 8.-9.klassi esindus koosseisus RIKO TAMMEPUU, MARTIN LILLEMETS, KARL ALTERMANN ja HANS KRISTJAN KEEVALLIK kolmandale kohale.
Rookoondis avas Harju maakonnaraamatukogus näituse „Kokkumäng“. Näitus ühendab Eesti Rookoondise viimase aja loomingu ja Eesti NSV Looduskaitse Seltsi ikebanakursuse 40 aasta tagused tegemised. Kokku mängivad traditsioonid ja erinevate põlvkondade püüdlused kaunistada ruume loodushoidlikult. Galeriis on eksponeeritud Eesti Rookoondise liikmete tänapäevased rookroonid ja mitmesugused geomeetrilised katsetused. Seintele on välja pandud analoogsete näituste plakatid alates aastast 1981. Lisaks võib näha fotomeenutusi tolleaegse ikebanaringi liikmete jõulukroonidest, mida tol ajal oldi sunnitud nimetama näärikroonideks. PILDID
Reedel, 2. detsembril sõitis Keila KK esindusmeeskonnale Lätist külla VEF Riga võistkond, kes sel hetkel hoidis turniiritabelis viiendat kohta. Nagu Lätis peetud mängud näitasid – suutsid meie mehed lätlastega madistada küll! Keila andis Riia VEFile võimsa lahingu, kuid pidi ikkagi seisuga 76:88 tiitlikaitsja paremust tunnistama. Keila alustas mängu suurepäraselt: avaveerand võideti 22:20, poolajavileks oldi kaotusseisus vaid 42:44. Ka kolmandal veerandil püsis kodumeeskond kenasti mängus ning viimase perioodi eel oli VEFi edu vaid kolm punkti (66:63). Külalised võtsid lõpuks ikkagi oma ning kohtumine pöörati enda kasuks viimase veerandi avaminutitel tehtud 13:0 vahespurdiga. Enim pahandust tegi lätlaste poolel Kristers Zoriks, kes viskas 19 punkti. Glenn Miller Cosey tõi VEFi kontosse 16 ja Nysier Brooks 14 punkti. Keila resultatiivsemad olid Sten Saaremäel 20, Kaido Saks 14 ja Kristen Kasemets 12 punktiga.
Laupäev, 3.detsember:
Eesti Võrkpalli Liidu Kohtunike toimkond korraldab novembris ja detsembris kokku 5 võrkpalli noorkohtunike koolitust.3.detsembri koolitus toimub Keila tervisekeskuses. Koolitus on suunatud kõikidele huvilistele, kes soovivad tegutseda võrkpallikohtunikuna – koolivõrkpallivõistlused, Rahvaliiga, maakonna MV ja muud turniirid. Koolitus on ka baasiks, et liikuda edasi tippkohtuniku ameti suunas. Läbinute seast loodame leida kohtunikele järelkasvu aga samuti on koolitusele oodatud kõik teised huvilised (sh kehalise kasvatuse õpetajad, noormängijad, klubide juures tegutsevad isikud), et koguda teadmisi võrkpallireeglitest ja vilistamisest. https://www.sportos.eu/ee/et/uudised/noorvorkpalli-kohtunike-koolitus-Y87
3. detsembril lõpetas Laulasmaa rahvariiete kursus Kultuurikeskuses oma õppuse ning pärast seda avati Harju Maakonnaraamatukogus kuni 10.detsembrini avatud lõputööde näituse. Oma töid esitlesid kursuse lõpetajad: Aili Kütt – Paistu naine, Ann Räämet – Kaapotkostüüm, Anne Jaaksaar – Põltsamaa naine, Jaana Roos – Lääne-Virumaa mees, Kaja Hõimoja – Harjumaa mees, Emmaste naine, Kaja Saarniit – Kuusalu naine, Kairi Miggur – Viru-Nigula naine, Külli Trei – Jõelähtme neiu, Lea Urgard – Harjumaa mees, Muhu ja Järvamaa tüdruk, Mairis Nigul – Kadrina naine, Margit Silla-Vunk – Lihula naine ja mees, Marika Leitmaa – Põlva naine, Marika Sarv – Kaapotkostüüm, Meelike Reimer – Viru-Nigula mees, Halliste tüdruk, Olga Kuusalu – Viru-Nigula naine ja Tiiu Nettan – Laiuse naine, Laiuse laps. Rahvarõivaste kursuse lõpetajaid käis õnnitlemas ka vallavanem Jaanus Saat. Projekti toetasid Lääne-Harju vald ja Lääne-Harju Koostöökogu.
Kultuurikeskuses toimus Lillestuudio korraldatud Jõulupärgade meistriklass.
Pühapäev, 4.detsember:
Kell 11.00–16.00 valmistatakse Keila Kiwanise eestvedamisel Keila Kultuurikeskuses mõnusalt lobisedes, kohvi ja kringlit maiustades nukke Tallinna Lastehaiglas viibivatele lastele. Valmis 240 nukku. Muusikalist meelelahutust pakkus laulustuudio Viis Tooni. PILDID
Väärikate Ülikool korraldas Keila Miikaeli kirikus uhke kontserdi koos kohvilauaga Keila linna eakatele. Esinesid Pensionäride Ühingu lauljad, Jaan Vaidla (orelil), Pille Metsson (orel), Aivar Uuk (tenor), Erik Rajamäe (orel, klaver), Leena Laas ja tema viiulilapsed ning ansambel Peenid Sõrmed Pille Karrase juhatusel. Kõnelesid Väärikate Ülikooli juht Urve Paltser, riigikogulane Timo Suslov ning Keila Miikaeli kiriku abiõpetaja Volli Nugis. PILDID