Keila Linnavolikogu 4. istung toimus teisipäeval, 27. jaanuaril 2026.a kell 18.00 Keila Linnavalitsuse saalis.
Linnavolikogu istungist tehakse otseülekanne. Ülekannet vaatas tipphetkel korraga 63 inimest. Salvestuse leiab SIIT
Päevakorras:
1.Keila linna 2026. aasta eelarve vastuvõtmine (II lugemine)
2.Rahalise kohustuse võtmine
3.Koduse lapse toetuse määramise ja maksmise kord
4.Revisjonikomisjoni 2026. aasta tööplaani tutvustus
5.Linnapea aruanne
6.Keila linna 2026. aasta kultuuripreemia määramine
Keila linna 2026. aasta eelarve vastuvõtmine (II lugemine)
Keila Linnavolikogu võttis 20 poolthäälega vastu Keila linna 2026. aasta eelarve, mille põhitegevuse tulude mahuks on kavandatud 27 916 670 eurot, põhitegevuse kuludeks 26 232 037 eurot, investeerimistegevuseks on planeeritud -1 619 440 eurot, vahendid finantseerimistegevuseks -1 091 144 eurot ja likviidsete varade muutus summas -1 025 951 eurot.
Põhitegevuse tulusid on planeeritud 28,0 miljonit eurot – see on 5,1% rohkem kui 2025. aastal. Üksikisiku tulumaksu laekumist on prognoositud 17,58 miljonit eurot, ehk 4,1% rohkem, kui 2025.aastal. Tasandus- ja toetusfondi tulusid oodatakse 7 310 369 eurot, mis moodustab 91,1% laekuvate toetuste mahust.
Põhitegevuse kuludest 64% ehk 16,84 miljonit eurot on planeeritud haridusele, 11,5% ehk 3 miljonit sotsiaalkaitsele, üldisteks valitsussektori kuludeks 1,68 miljonit, vabale ajale ja kultuurile 3,2 miljonit, majandusele 0,634 miljonit, keskkonnakaitsele 0,7 miljonit, elamu- ja kommunaalmajandusele 0,15miljonit eurot.
Koos eelarvega kehtestati Keila linna 2026. aasta eelarvest makstavate toetuste määrad. Sünnitoetus on 500 eurot lapse kohta; esmakordselt kooli mineva lapse toetus – 170 eurot lapse kohta; juubelitoetus – 50 eurot juubilari kohta; eestkostel oleva lapse toetus – 50 eurot lapse kohta kuus; erivajadusega lapse transporditoetus – kuni 180 eurot igas kuus, millal toimub õppetöö, (isikliku sõiduauto kasutamise korral 0,3 eurot kilomeetri kohta); hooldajatoetus puudega lapse hooldajale – 70 eurot lapse kohta kuus; hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale – 70 eurot hooldatava kohta kuus; matusetoetus – 240 eurot lahkunu kohta; lastega pere toetus – kuni 200 eurot lapse kohta aastas; koolieelse lasteasutuse osalustasu toetus – kuni 120 eurot lapse kohta kuus; vajaduspõhiselt lapse huviringi- ja laagritoetus – kuni 200 eurot lapse kohta aastas; muudel põhjendatud juhtudel eraldatav sotsiaaltoetus – kuni 400 eurot aastas; koolieelse eralasteasutuse ja eralapsehoiuteenuse toetuse piirmäär – kuni 550 eurot ühe lapse kohta kuus.
Rahalise kohustuse võtmine
Linnavolikogu lubas Keila Linnavalitsusel läbi viia viis riigihanget, mille tulemusel sõlmitakse lepingud tähtajaga üle ühe eelarveaasta ja võtta seoses nendega rahalisi kohustusi. Linnavalitsus tohib läbi viia avatud hankemenetluse „Keila linna parkide ja haljasalade aastaringne hooldamine perioodil 10.2026-10.2031“, lepingu tähtajaga kuni 60 kuud; lihthankemenetluse „Keila linnas puude ning põõsaste raie- ja hooldustööd aastatel 2026 ja 2027“, lepingu tähtajaga kuni 24 kuud; lihthankemenetluse „Keila linna hallatavate asutuste süle- ja lauaarvutite kasutusrent perioodil 2026-2030“, lepingu tähtajaga kuni 48 kuud; avatud hankemenetluse „Keila Kooli klassiruumide interaktiivsete ekraanide soetus perioodil 2026-2030“, lepingu tähtajaga kuni 48 kuud ning väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „Toiduained lasteaedadele 2027“, lepingu tähtajaga 12 kuud.
Koduse lapse toetuse määramise ja maksmise kord
Linnavolikogu kehtestas koduse lapse toetuse määramise ja maksmise korra uues redaktsioonis. Kord reguleerib 1,5 kuni 3-aastaste laste lapsevanemate toetamise, kui laps ei käi munitsipaal- ja eralasteaias või munitsipaal- ja eralastehoius. Kui linn ei taga lasteaiakohta, siis on lapsevanemal võimalus taotleda koduse lapse toetust. Toetus võimaldab lapsevanemal viibida kauem lapsega kodus või/ja kasutada lapsehoidja teenust.
Revisjonikomisjoni 2026. aasta tööplaani tutvustus
Revisjonikomisjoni tööplaani tutvustas selle esimees Oksana Jõe. Komisjon kavatseb kontrollida Keila linna arengukava tegevuse täitmist ja Keila Tervisekeskuse lepingute, tulud-kulud 2023 – 2025. Revisjonikomisjon koostab ka aruande Keila linna 2025.aasta majandusaasta aruande kohta.
Keila linna kultuuripreemia määramise eelnõud käsitleti kinnisel istungil.
Keila Linnavolikogu otsustas kultuurikomisjoni ettepanekul määrata 3000 euro suurune Keila linna kultuuripreemia 2026. aastal Toni Meijelile silmapaistva töö eest ujumistreenerina ja Sirje Kriisale märkimisväärse ja pikaajalise panuse eest Keila kultuuriellu ning unikaalse köite- ja nahakunsti säilitamise ja väärtustamise eest.
Toni Meijel on Eesti tippspordis tegutsedes olnud silmapaistev Eesti ujumiskoondise peatreenerina. Tema juhendamisel saavutas Ralf Tribuntsov ajaloolise tulemuse, võites esimese Eesti meesujujana lühirajaujumise Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali. Sama võistluse järel naasis Eesti ujumiskoondis Poolast kokku kolme kuldmedaliga ning väga lähedale jäädi ka neljandale medalile. Need saavutused näitavad Toni Meijeli professionaalsust, pühendumust ja mõju nii Keila linnale kui ka kogu Eesti spordile. Tema tegevus ühendab edukalt kogukondliku spordi arendamise ja rahvusvahelise tipptaseme saavutamise, mistõttu on ta igati vääriline Keila linna kultuuripreemia kandidaat, leitakse esildises.
Sirje Kriisa – Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Köitekunstnike Lidu asutajaliige, on esindanud Eesti ülemaailmsetel nahakunstnike näitustel kümneid kordi New Yorgist Tokyoni, rääkimata sadadest näitusest Eesti piires. Keila linnas on Sirje aastaid olnud pidevalt tegev, juhendades ringe ja harides inimesi oma loengutega kunsti vallas. Ainuüksi viimase kuue aastaga on tema osalusel toimunud Keilas 15 näitust. Aastatel 1971–1976 õppis Sirje Kriisa Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis nahkehistöö ja tekstiili- ja Kergetööstuse toodangu kunstilise kujundamise erialal. 1996. aastal asutas ta mõttekaaslastega Eesti Köitekunstnike Ühenduse ja oli selle juhatuse esimees 2014. aastani. Sirje Kriisa kujundatud on ka Keila linna auraamat.