Keila Linnavolikogu 40. istung toimus teisipäeval, 28. jaanuaril 2025. a kell 18.00 Keila Linnavalitsuse saalis.
Tõnu Kaur andis vahetult enne istungit üle umbusaldusavalduse abilinnapea Inge Angerjale, millele on alla kirjutanud 7 linnavolikogu liiget. Allakirjutanud süüdistavad abilinnpead õigusvastase tegevusega detsembris 2023 Ragn-Sells Asiga lepingut sõlmides ning linnaelanikke teavitamata jätmises kohtuotsuses selle tühistamisest.
Päevakorras:
- Linnapea aruanne
- Keila linna 2025.aasta eelarve vastuvõtmine
Keila Linnavolikogu võttis vastu Keila linna 2025. aasta eelarve ja kehtestas Keila linna 2025. aasta eelarvest makstavate toetuste määrad.
2025. aasta eelarves on põhitegevuse tulude mahuks kavandatud 25 634 860 eurot, põhitegevuse kuludeks 24 965 420 eurot, investeerimis tegevuseks on planeeritud -953 900 eurot, vahendid finantseerimistegevuseks -767 848 eurot ja likviidsete varade muutus summas -1 052 308 eurot.
Eelarves planeeritakse maksutuludest suurima osana üksikisiku tulumaksu laekumist 16 540 000 (võrreldes 2024.aastaga +4,3%) ja maamaksu 250 000 eurot. Reklaamimaksu oodatakse 15 000 euro ning teede ja tänavate sulgemise maksust 10 000 eurot laekumist. 2025. aasta eelarves prognoositakse laekumisi läbi riigi toetusfondi 6 156 541 eurot, mis moodustab 89% laekuvate toetuste mahust. Muud toetused laekuvad summas 740 149 eurot.
Kuludest 65% ehk 16, 2 miljonit eurot planeeritakse haridusele, 12&% ehk 1,9 miljonit valdkonda vaba aeg ja kultuur, 11% ehk 2,79 miljonit sotsiaalsele kaitsele, 7% ehk 1,65 miljonit üldistele valitsussektori teenustele, keskkonnakaitsele 0,59 miljonit, majandusele 0,56 miljonit eurot.
Kehtestatud toetuste määrad on 2025.aastal: sünnitoetus – 500 eurot lapse kohta; esmakordselt kooli mineva lapse toetus – 160 eurot lapse kohta; juubelitoetus – 50 eurot juubilari kohta; eestkostel oleva lapse toetus – 50 eurot lapse kohta kuus; erivajadusega lapse transpordi toetus – kuni 160 eurot igas kuus, millal toimub õppetöö, (isikliku sõiduauto kasutamise korral 0,2 eurot kilomeetri kohta); hooldajatoetus puudega lapse hooldajale – 70 eurot lapse kohta kuus; hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale – 70 eurot hooldatava kohta kuus; matusetoetus – 240 eurot lahkunu kohta; lastega pere toetus – kuni 200 eurot lapse kohta aastas; koolieelse lasteasutuse osalustasu toetus – kuni 106,32 eurot lapse kohta kuus; vajaduspõhiselt laste huviringi- ja laagritoetus – kuni 200 eurot lapse kohta aastas; muudel põhjendatud juhtudel eraldatav sotsiaaltoetus – kuni 400 eurot aastas; koolieelse eralasteasutuse ja eralapsehoiuteenuse toetuse piirmäär – kuni 520 eurot ühe lapse kohta kuus. - Rahalise kohustuse võtmine
Linnavolikogu andis Linnavalitsusele loa läbi viia kuus riigihanget, mille tulemusel sõlmitakse lepingud tähtajaga üle ühe eelarveaasta ja võtta seoses nendega rahalisi kohustusi. Nii tohib linnavalitsus läbi viia avatud hankemenetluse „Keila linna teede ja tänavate aastaringne hooldamine 07.2025-06.2030“ lepingu täitmise tähtajaga kuni 60 kuud; lihthankemenetluse „Keila linna konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete auditeerimine aastatel 2025-2027“ lepingu tähtajaga kuni 36 kuud; avatud hankemenetluse „Sõlmpunktide vahelise kergliiklustee ehitustööd“ lepingu tähtajaga kuni 9 kuud; lihthankemenetluse „Ülesõidu tänava rekonstrueerimise projekti koostamine“ lepingu tähtajaga kuni 9 kuud; väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „Toiduained lasteaedadele 2026“ lepingu tähtajaga 12 kuud ning avatud hankemenetluse „Põhja tänava rekonstrueerimine“ lepingu tähtajaga kuni 9 kuud. - Biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi ning pakendi ja klaasi jäätmeveo kulu hüvitamise tingimused ja kord.
Keila Linnavolikogu otsustas hüvitada Keila inimestele paberi ja kartongi, pakendi ja klaasi ning biolagunevate jäätmete vedu perioodil 1.12.24-28.02.25, mil linnas kehtivad vabaturu hinnad. Hüvitise taotlust saab esitada märtsikuu jooksul ja see makstakse välja aprillis. Segaolmejäätmete vedu ei hüvitata. Keila linn hüvitab vabaturu hinna jäätmevedaja arvete alusel järgmiste liigiti kogutud jäätmete veo: biolagunevate, klaasi, paberi ja kartongi ning pakendijäätmete veo, sh kollase koti teenuse. Hüvitist on õigus saada Keila linna füüsilisest isikust, korteri- ja hooneühistutest jäätmevaldajatel ehk neil, kes saavad arve otse Ragn-Sellsilt või mõnelt teiselt prügivedajalt, kes on vabaturu teenust osutamas. Korteriomaniku kulu hüvitatakse läbi korteriühistu tehtava taotluse – kui arve saaja on korteriühistu, siis taotluse saab esitada korteriühistu.
Hüvitise saamiseks tuleb jäätmevaldajal Keila Linnavalitsusele esitada märtsikuu jooksul, hiljemalt 31.03.2025 kõiki kolme kuud hõlmav taotlus, millele tuleb lisada detsembri, jaanuari ja veebruari jäätmeveo arved. Veebilink taotluse esitamiseks avaldatakse veebruari lõpus Keila linna kodulehel. Taotluse esitajal tuleb end identifitseerida ID-kaardi, Mobiili-ID või Smart-ID abil. Linnavalitsus võtab vastu ka paberil esitatud taotlusi, mis tuleb viia koos kolme kuu prügiarvetega linnavalitsusse. - Noortevolikogu koosseisu kinnitamine
Linnavolikogu kinnitas Keila Noortevolikogu koosseisu, kuhu kuuluvad Branko Pille, Emma-Mia Kübard, Greteliis Ojalill, Hans Kristjan Keevallik, Kadri Käpa, Kaileen Neerot, Karmel Jano, Keiti Kiintok, Maarja Meigas, Marleen Randes, Marten Saaremets, Melani-Mia Rang , Patrick Enok, Pärt Paalaroos ja Raelandra Pille. Keila Noortevolikogu on Keila Linnavolikogu juures tegutsev Keila linna noortest koosnev nõuandva õigusega esinduskogu, mis esindab Keila linna noorte huve. Kuni 15-liikmeline noortevolikogu koosneb noortest, kes elavad või õpivad Keilas ja on 12–26 aastased.
Lisatud 29.jaanuaril:
Linnavolikogu esimees Tanel Mõistus kutsus Keila Linnavolikogu 41.istungi kokku esmaspäevaks, 3.veebruariks 2025. Päevakorras on umbusalduse avaldamine abilinnapea Inge Angerjale.
Volikogu istungi alguses tegi volikogu liige Tõnu Kaur ettepaneku võtta ainukene punkt päevakorrast välja ja arutada seda järgmisel istungil.
Volikogu esimees juhtis tähelepanu sellele, et umbusaldushääletus peab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt toimuma järgmisel istungil pärast istungit, mil umbusaldus algatati, s.o. tänasel istungil.
Volikogu esimees tegi ettepaneku jätta päevakorrapunkt alles ning viia umbusaldushääletus läbi.
Volikogu esimees pani hääletusele volikogu liikme Tõnu Kauri ettepaneku. Ettepaneku poolt hääletas enamus volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest.
