Keila Linnavolikogu valis 29.aprillil teises hääletusvoorus Keila linnapeaks Annel Pärlini, kes kogus salajasel hääletusel 11 toetushäält. Samuti linnapea kandidaadiks esitatud Maret Pärnamets kogus 10 toetushäält.
Esimeses hääletusvoorus linnapea valimine ei õnnestunud. Maret Pärnametsa poolt oli esimesel hääletusel 21-st linnavolikogu liikmest 10 ja Anneli Pärlini poolt 9. Kaks sedelit olid kehtetud.
Anneli Pärlin on kogu elu elanud Keilas, kus käis alg-, põhi- ja keskkoolis. Bakalaureusekraadi omandas Pärlin 2000.aastal Eesti-Ameerika Ärikolledzist rahvusvahelise turismijuhtimise alal. Tallinna Ülikooli riigiteaduste magistriõppe lõpetas Pärlin 2022. aastal ja talle omistati sotsiaalteaduste magistri kraad. Paljuski on ta elu kujundanud Taani Rönde Rahvakooli demokraatiakursusel osalemine ning mõnda aega Taanis elamine 1990ndate keskel. 14 aastat töötas Anneli Pärlin Taani Kultuuri Instituudi Eesti kontoris korraldades kultuurivahetust nende kahe riigi vahel. Ta on töötanud ka finantsjuhina sotsiaalteenuseid pakkuvas asutuses ning 2020.aasta algusest kuni 2023 aasta septembrini juhtis kohusetäitjana Lääne-Harju Kultuurikeskust. 2023. aasta sügisel asud Anneli Pärlin tööle ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana Tabasalu Kooli Meriküla õppehoones.
Alates 2020.a. septembrist on Anneli Pärlin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ja on praegu SDE Keila osakonna esimees. Anneli Pärlin pälvis 2013.aastal Keila linna kultuuripreemia Keila linna peresõbralikumaks muutmise eest läbi Hiirekese Perekeskuse tegevuste.
Anneli Pärlini asendusliige Keila Linnavolikogus on Liisi Viigisalu.
Linnavolikogu määras Keila linnapea Anneli Pärlini töötasuks alates 29. aprillist 2025.a 4000 eurot kalendrikuus. Linnpeale makstakse isikliku sõiduauto kasutamiseks ametiülesannete täitmisel hüvitust 200 eurot kuus.
Linnavolikogu kinnitas Keila Linnavalitsuse liikmete arvuks 6 – linnapea ja 5 linnavalitsuse liiget.
Keila linnavolikogu ei kinnitanud Anneli Pärlini esitatud linnavalitsuse koosseisu. Anneli Pärlini linnapea volitused hakkavad kehtima peale Keila Linnavalitsuse liikmete kinnitamist. KOKS § 28 järgi on linnapeal õigus moodustada valitsus, kuid Seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem või linnapea valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
Keila Linnavolikogu 46. istung toimus teisipäeval, 29. aprillil 2025. a kell 18.00 Keila Linnavalitsuse saalis.
Keila Linnavolikogu tegi muudatused Keila Kooli põhimääruses ja kinnitas põhimääruse uue redaktsiooni. Eesmärk oli kooli põhikirja ajakohastamine, dubleerimise vältimine ning seadusemuudatustega kooskõlla viimine. Muudatustega täpsustatakse õppenõukogu, hoolekogu, kooli juhtkonda ja õppetoole käsitlevaid paragrahve ning vanema ja koolitöötajate õiguseid ja kohustusi. Kooli õppekeel on eesti keel, kuid hoolekogu ettepanekul on Keila Kooli põhikooli osades klassides õppekeeleks vastavalt vajadusele vene keel 2024/25. õppeaastal 6.-9.klassis, 2025/2026.õppeaastal 7.-9. klassis, 2026/2027. õppeaastal 8.-9. klassis, 2027/2028. õppeaastal 9. klassis.
Keila Linnavolikogu suunas eelnõu oma 21.06.2022.a. määruse nr 6 „Keila linna sportmängude esindusvõistkondade toetamise kord“ kehtetuks tunnistamisest II lugemisele.
Linnavolikogu tunnistas Keilas asuva Tillutalu kinnisasja avalikul kirjalikul enampakkumisel võõrandamise menetluse lõppenuks, kuna parima pakkumise teinud pakkuja loobus müügilepingu sõlmimisest.
Linnavolikogu kinnitas Keila linnale kuuluva Liiva tn 4a kinnistu (pindala 84 m2, elamumaa) avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused ja kuulutas enampakkumise võitjaks Plutocrat international trade investments & consult OÜ pakkumine hinnaga 35 200 eurot ja andis loa sõlmida võitjaga müügi- ja asjaõigusleping.