Sorteerimisjuhendid

Kliimaministeeriumi andmetel tekib Eestis keskmiselt 383 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta aastas. Sellest 71 kg on köögi-ja sööklajäätmed ning 30 kg aia- ja haljastujäätmed. Seega keskmiselt tekib biojäätmeid 101 kg inimese kohta aastas. Liigiti kogutakse seni aga vaid veerandit kõigist biojäätmetest.

Keila linnas on jäätmete sorteerimine siiski keskmisest parem. Juba 2020. aastal viidi koostöös Kantar Emori, Nutriloopi ja linnavalitsusega läbi uuring, milles selgus, et 2/3 Keila elanikest koguvad biojäätmeid liigiti (sorteerimine oli osaline, midagi kogutakse, midagi mitte). Kõige usinamad liigiti kogujad olid eramajade elanikud, kõige vähem sorteerisid biojäätmeid väikeste kortermajade elanikud. Ettevõtete hulgas oli liigiti kogumine samuti pigem madal. Tänaseks on kindlasti kasvanud kortermajades elavate inimeste liigiti kogumise harjumus. Enamus korteriühistuid on paigaldanud vastavad mahutid ning nii on väga mugav jäätmed ära anda.

Mis need biojäätmed siis on?

Biojäätmetena eristame biolagunevad aia- ja haljastujäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid. Aia- ja haljastusjäätmed on näiteks niidetud muru, puude lehed, peenarde hooldamisel tekkinud umbrohi, lõikelilled, hekipügamise jäägid. Toidujäätmed on näiteks riknenud toit, puu- ja köögiviljade koored, kalaluud, kondid, muna- ja pähklikoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, potitaimed ilma potita. Biojäätmetega koos võib koguda ka teisi biolagunevaid jäätmeid nagu salvrätid, majapidamispaber, määrdunud papp ja paber.

Biojäätmete liigiti kogumine on oluline eelkõige sellepärast, et biolagunevaid jäätmeid on võimalik taaskasutada (näiteks valmistada komposti ja biogaasi). Kui me viskame kõik tekkivad jäätmed ühte konteinerisse, määrivad biojäätmed ära teised jäätmematerjalid, mida muidu oleks võimalik välja sortida ja ringlusse suunata. Samuti on suur probleem jäätmete ladestamine prügilasse, sest koos teiste jäätmetega ladestatud biojäätmetest eraldub prügilagaasi, mis on olulise mõjuga kasvuhoonegaas.

Nii võib julgelt öelda, et biojäätmete sorteerimine teeb meist parema inimese, kus igaüks saab panustada keskkonnasaaste vähendamisse ning keskkonnahoiu suurendamisse.

Liigiti kogumise kohustus

Biojäätmete liigiti kogumise kohustus jõustub üle riigi 1. jaanuaril 2024, seda järgib ka Keila linna jäätmehoolduseeskiri. See tähendab seda, et biolagunevaid jäätmeid ei tohi enam panna olmejäätmete konteinerisse. Biolagunevad jäätmed kompostitakse üldjuhul jäätmetekkekoha kinnistul. Köögi- ja sööklajäätmed on lubatud kompostida ainult kinnises kompostimismahutis, välistamaks lindude ja loomade juurdepääsu jäätmetele ning võimalikku haisu teket ja selle levikut. Kinnise kompostimismahuti võib ka ise ehitada. Aia- ja haljastusjäätmed võib kompostida lahtises aunas.

Jäätmevaldajad, kes kompostida ei saa või ei soovi, peavad eraldikogutud köögi- ja sööklajäätmed üle andma vedajale, kelleks praegu on hanke võitnud AS Ragn Sells. Aia- ja haljastusjäätmed saab ära anda Keila jäätmejaama, aadressil Uus-Paldiski mnt 6.

Teavita kompostimisest

Linnavalitsus palub elanikel kompostimisest teada anda, lisades teavitusele foto kompostrist oma kinnistul. Infot oodatakse soovituslikult jäätmevaldajate registri kaudu või e-posti aadressil anu.rei@keila.ee.

Linnavalitsus kontrollib kompostimise nõuetele vastavust ning teeb seejärel vastava märke jäätmevaldajate registrisse. Kes kompostimisest ei teavita või ei soovi biojäätmeid kompostida, siis neil kinnistuil alustab jäätmevedaja 1. jaanuarist 2024 biojäätmete veoteenuse osutamist vastavalt veograafikule ja hinnakirjale (sarnaselt segaolmejäätmete veoga). Sellisel juhul palutakse tagada biojäätmete mahuti olemasolu.

Palume mitte jätta teavitusi viimasele minutile vältimaks ebameeldivaid olukordi.

Kompostimisest ei pea teavitama jäätmevaldajad, kes soetasid 2022. aastal linnavalitsuselt KIK projekti raames kodukompostrid. Nende andmed on juba jäätmevaldajate registrisse kantud.

Segapakendikonteinerid (plastpakend, metallpakend, klaaspakend):
Pargi 30 parkla 
Piiri 12 Selveri parkla 
Nurmenuku põik 1a 
Uus-Paldiski tee 6 
Tehase 5 
Pae tn 9 Rimi taga 

Klaaspakend (pudelid, purgid jt. puhtad klaaspakendid): 
Haapsalu mnt 57b 
Piiri 12 
Uus-Paldiski tee 6 
Nurmenuku põik 1a 
Tehase 5 
Pae tn 9 Rimi taga

Pakendikonteinereid teenindavad  MTÜ Eesti Pakendiringlus  KONTEINERITE ASUKOHAD 
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon  KONTEINERITE ASUKOHAD
Tootjavastutusorganisatsioon OÜ  

Selleks, et veelgi rohkem pakendeid jõuaks ringlusesse, pakub TVO koostöös Ragn-Sells AS-iga pakendijäätmete kogumise teenust kollase pakendikotiga või pakendikonteineriga.

ERAMAJAD pakendikoti või konteineriga
KORTERMAJAD konteineriga

1. Pakendite äravedu kollaste pakendikottidega:

150L mahutavasse kollasesse kilekotti saab koguda kõik majapidamises tekkivad pakendijäätmed. Täitunud pakendikott tuleb panna veo päevaks värava taha nähtavale kohale. Täidetud pakendikott ei tohiks kaaluda rohkem kui 10 kg, et seda jõuaks käsitsi transportida.
Äravedu toimub graafiku alusel iga 28 päeva tagant.
Ära viidud koti või kottide asemele jäetakse sama kogus uusi tühje kotte. Lisa kollase koti saab tellida Ragn-Sells ASi poole pöördudes. 
Pakendikoti äraveo tingimused Ragn-Sellsi kodulehel ja HINNAKIRI.

TELLIMINE:
Teenust saab tellida pöördudes Ragn-Sellsi klienditeenindusse helistades 606 0439 või saates e-kirja info@ragnsells.ee.

2. Pakendite äravedu konteineriga:

Juhul kui pakendeid tekib rohkem või kotiga kogumine ei sobi, siis saab pakendeid üle anda ka konteineriga. Konteineri tühjendamine toimub samuti graafiku alusel mitte sagedamini kui 28 päeva tagant või vajadusel ka harvem. Sobiva konteineri saad endale osta või rentida.

– Eramajades võib nii kollasesse kotti kui ka konteinerisse panna kokku kõik pakendijäätmed, st klaas-, plast-, metall-, joogikartongi ning paber- ja kartongpakendid.
– Pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vajadusel loputatud.
– Pakendijäätmed tuleb panna kogumisvahendisse lahtiselt.

TELLIMINE:
Teenust saab tellida pöördudes Ragn-Sellsi klienditeenindusse helistades 606 0439 või saates e-kirja info@ragnsells.ee.
HINNAKIRI

Suurjäätmete (nt mööbel, madratsid, vaibad, kardinapuud jne.) äraveoks kirjutage tellimus@ragnsells.com või helistage infotelefonil 6060 439.

Ühe suurjäätmete veokorra maksimaalne maht on kuni 5m3. Vedu on tasuta.

Märkige ära, mida soovite üle anda ja ligikaudne kogus, aadress ning telefon. Seejärel võetakse Teiega ühendust ja lepitakse kokku aeg, millal auto saab järgi tulla.

Suurjäätmete veoteenuse osutamise täpse kuupäeva saate teada tellimuse esitamisel. Vedu toimub kahe nädala jooksul. Vastavalt Keila linna jäätmehoolduseeskirjale ei ole mahutiväliste olmejäätmete teke lubatud! Erisusena võib tekkinud suurjäätmed või ehitus-lammutusprahi mahuti kõrvale asetada jäätmevedajaga eelnevalt kokkulepitud ajaks, arvestusega, et need jäätmed peavad olema ära veetud hiljemalt jäätmete väljapanemisele järgneva tööpäeva kella 17-ks.

Keila linna Jäätmejaam asub Reoveepuhastujaama vahetus naabruses Uus-Paldiski tee 6. 
JÄÄTMEJAAM 

Keila Jäätmejaama saab viia liigiti kogutud kodumajapidamises tekkinud jäätmeid – elektroonika, ravimid, suured kodumasinad, värvid, õlid, paber ja papp, pakendid, vanad rehvid, tekstiil. Uues jäätmejaamas on olemas prügipress, mis annab võimaluse suuri pakendijäätmeid lihtsalt ära anda. Kaasas olema ID kaart, sest selle alusel kontrollitakse tooja elukohta kohaliku omavalitsuse täpsusega. Keila linna elanikule on paljude liigiti kogutud jäätmete äraandmine tasuta.

Avatud tavapäraselt:
kolmapäevast reedeni kell 10.00-18.00 
laupäevast pühapäevani 10.00-15.00
esmaspäeval ja teisipäeval suletud.

Makrokapital OÜ JÄÄTMETE KOGUMISPUNKT Tehase tn.5

Peale uue jäätmejaama avamist jätkab Makrokapital OÜ Keilas Tehase 5 ehitusjäätmete, eterniidi, rehvide, paberi, pakendite vastuvõttu. 
Vastavalt OÜ Makrokapital hinnakirjale võetakse vastu järgmisi jäätmeliike
 – Ehitusjäätmed  25 EUR/ m³
 – Asbest (eterniit) 40 EUR/m³
 – Suurjäätmed (200307) 25 EUR/m³

Kogumiskonteinerid on varustatud jäätmekoodidega.

Väravad on avatud:
teisipäev, neljapäev  ja reede kell 12.00-18.00
laupäeval kell 10.00 – 14.00.

Info: tel. 5019685, mati@makrokapital.ee 

Keila linna jäätmehoolduseeskiri

Keila Linnavolikogu kiitis heaks Keila linna  uue perioodi jäätmekava eelnõu. Jäätmekava on koostatud aastateks 2021-2026, avalik väljapanek toimus 3. mai – 30. mai 2021. Kava koosneb põhiosast ja lisadest, andes ülevaate jäätmehoolduse õiguslikest alustest, jäätmemajanduse olukorra kirjeldusest, jäätmekava rakendamise mõjust keskkonnale. Tegevused aastateks 2021-2026 on kirjeldatud põhiosa tegevuskavas.

Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse kehtivas riigi jäätmekavas, jäätmeseaduses ning muudes jäätmekäitlust käsitlevates õigusaktides sätetatut, tegevused aastateks 2021-2026 on kirjeldatud põhiosa tegevuskavas.

Jäätmekava avalik arutelu toimus 8. juunil 2021. a Keila Linnavalitsuse saalis.

Dokumendid tutvumiseks: 
Keila linna jäätmekava 2021-2026
Lisa 1. Jäätmehoolduse õiguslikud alused
Lisa 2. Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale
Lisa 3. Jäätmehoolduse hetkeolukorra kirjeldus