Keila Linnavolikogu 10. istung

Keila Linnavolikogu 10. istung toimus teisipäeval, 18. augustil 2026. aastal kell 18:00 Keila Linnavalitsuse saalis.

Päevakorras:
1. Keila linna põhimäärus, I lugemine
2. Keila linna 2026. aasta eelarve I lisaeelarve
3. Kaugkütte piirkonna määramine
4. Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus
5. Keila Kultuurikeskuse põhimäärus
6. Määruste kehtetuks tunnistamine
7. Keila linna arengukava, eelarvestrateegia ning hallatavate asutuste arengukavade koostamise ja muutmise kord
8. Keila Linnavolikogu 25. oktoobri 2011 määruse nr 15 „Keila linna eelarvest noorte huvitegevuse toetamise kord“ muutmine
9. Keila Linnavolikogu 26. veebruari 2013 määruse nr 5 „Keila Linnavalitsuse (asutusena) struktuur, teenistuskohtade koosseis ja teenistujate palgajuhend“ muutmine
10. Linnavalitsuse liikmete ametist vabastamine ja palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamine ning linnavalitsuse liikme kinnitamine
11. Linnapea aruanne

Punkt 3. Kaugkütte piirkonna määramine võeti päevakorrast maha eelnõu sisu muutumise tõttu. Punkt 10. Linnavalitsuse liikmete ametist vabastamine ja palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamine ning linnavalitsuse liikme kinnitamine hääletati enne päevakorra kinnitamist päevakorrast maha.

Keila linna põhimääruse I lugemine
Volikogus läbis esimese lugemise Keila linna põhimääruse uus redaktsioon. Eelnõu koostamise vajadus tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 1. juulil 2026 jõustunud redaktsioonist ning vajadusest viia linna põhimäärus kooskõlla kehtiva õigus- ja normitehnilise raamistikuga. Kehtiv Keila linna põhimäärus on vastu võetud Keila Linnavolikogu 19. juuni 2007. a määrusega nr 22. Seda on korduvalt muudetud ning osa regulatsioonist dubleerib seadust, kasutab aegunud terminoloogiat või vajab töökorralduslikku täpsustamist.

Eelnõu koostamisel on lähtuti põhimõttest vältida seaduse tarbetut kordamist, säilitada Keila linna töökorralduse erisused ning korrastada tekst keeleliselt ja normitehniliselt. Eelnõuga ajakohastatakse Keila linna põhimääruse struktuur ja terminoloogia, täpsustatakse linna organite ja asutuste töökorraldust, kõrvaldatakse seadust dubleerivad või aegunud sätted ning koondatakse samasisulised regulatsioonid ühtsesse süsteemi.

Võeti vastu Keila linna 2026. aasta eelarve I lisaeelarve
Volikogu võttis vastu Keila linna 2026. aasta eelarve I lisaeelarve, millega suurenevad linna eelarves põhitegevuse tulud 282 582 eurot, põhitegevuse kulud 242 464 eurot, investeerimistegevuse tulud 10 000 eurot ja investeerimistegevuse kulud 59 855 eurot ning likviidsed varad vähenevad 9 737 eurot.

Kinnitati Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus
Volikogu kinnitas Keila Sotsiaalkeskuse põhimääruse, millega luuakse kaasaegne ja selge õiguslik raamistik asutuse toimimiseks ning edasiseks arenguks. Lisaks täpsustatakse teenuste loetelu, ajakohastatakse sõnastust ning viiakse põhimäärus vastavusse tegeliku töökorraldusega.

Otsus jõustub alates 1. septembrist 2026.

Kinnitati Keila Kultuurikeskuse põhimäärus
Volikogu kinnitas Keila Kultuurikeskuse põhimääruse, millega ajakohastatakse asutuse tegevuse, juhtimise ja majandamise õiguslik raamistik ning viiakse põhimäärus kooskõlla kehtiva kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse regulatsiooniga.

Otsus jõustub alates 1. septembrist 2026.

Keila Sotsiaalkeskuse ja Kultuurikeskuse määrused tunnistati kehtetuks
Volikogu tunnistas kehtetuks Keila Linnavolikogu 20.02.2010 määrus nr 5 „Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus“ ja Keila Linnavolikogu 28.05.2013 määrus nr 9 „Keila Kultuurikeskuse põhimäärus“.

Kiideti heaks Keila linna arengukava, eelarvestrateegia ning hallatavate asutuste arengukavade koostamise ja muutmise kord
Linnavolikogu kiitis heaks Keila linna arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, muutmise ja menetlemise korra, millega kehtestatakse Keila linnas ühtne ja terviklik kord linna arengukava ja eelarvestrateegia ning hallatavate asutuste arengukavade koostamiseks ning muutmiseks ja kinnitamiseks; eelarvestrateegia koostamiseks vajalike andmete esitamiseks kooskõlas 01.07.2026 jõustunud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ja 10.01.2026 jõustunud kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusega.

Kinnitati Keila Linnavolikogu 25. oktoobri 2011 määruse nr 15 „Keila linna eelarvest noorte huvitegevuse toetamise kord“ muutmine
Volikogu kinnitas Keila Linnavolikogu 25. oktoobri 2011 määruse nr 15 „Keila linna eelarvest noorte huvitegevuse toetamise kord“ muutmise, millega muudetakse Keila linna eelarvest noorte huvitegevuse toetamise korda, et ajakohastada baasitoetuse süsteemi ja tagada huvitegevuse pakkujate võrdsem kohtlemine. Keila linn on seni toetanud noorte huvitegevust olulises mahus baasitoetuse kaudu, võimaldades huvitegevuse pakkujatel kasutada linna huvitegevusbaase. Praktikas tegutsevad aga mõned klubid rendipindadel või muudes ruumides ega saa linna baasitoetusega pinda kasutada.

Käesolevaga sätestatakse rahalise baasitoetuse andmise tingimused nendele Keila linnas regulaarset huvitegevust korraldavatele klubidele, kes ei tegutse Keila linna baasides ja ei saa seetõttu baasitoetust. Rahalise baasitoetuse suuruseks kehtestatakse 25 eurot kuus toetuse saaja kohta ning toetuse ülempiiriks 2000 eurot klubi kohta kuus.

Toetus rakendub alates 1. septembrist 2026.

Kinnitati Keila Linnavolikogu 26. veebruari 2013 määruse nr 5 „Keila Linnavalitsuse (asutusena) struktuur, teenistuskohtade koosseis ja teenistujate palgajuhend“ muutmine
Volikogu kinnitas Keila Linnavolikogu 26. veebruari 2013 määruse nr 5 „Keila Linnavalitsuse (asutusena) struktuur, teenistuskohtade koosseis ja teenistujate palgajuhend“ muutmise, millega kinnitatakse linnavalitsuse struktuuriüksustena arendusosakond, linnakantselei, majandus-, ehitus- ja keskkonnateenistus, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalteenistus ning finantsteenistus.

Senine finants- ja infotehnoloogiateenistus nimetatakse ümber finantsteenistuseks. Infotehnoloogia valdkonna töökoht kuulub edaspidi arendusosakonna koosseisu.

Struktuuris moodustatakse uue osakonnana arendusosakond, kuhu koondatakse arendus-, elanikkonnakaitse-, infoturbe-, infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivaldkonnaga seotud teenistuskohad. Arendusosakonda kuuluvad nõunik, arendusspetsialist, infoturbejuht, infotehnoloogia spetsialist ja kommunikatsioonispetsialist.

Linnapea aruanne
Keila elanike arvud

Haljastuse ja heakorra poole pealt on meil olnud üsna õpetlik suvi.
🔹 Suve alguses oli probleeme eelkõige niitmise ja haljasalade hooldusega. Tegime lepingupartneritega vajalikud korrektuurid ning tänaseks oleme niitmise ja haljasalade hooldusega järje peal. Samuti oleme sellest suvest saanud päris hea sisendi, mida järgmistes hoolduslepingutes tööde korralduse, kvaliteedinõuete ja kontrolli osas täpsemalt kirjeldada.
🔹 Heakorra poolel on sel aastal kasvanud graffiti probleem. Sodimist on olnud mänguväljakutel, elektrikappidel ja mujal avalikus ruumis päris palju.
🔹 Teine suvine teema on prügi. Soojal ajal liigub linnas rohkem inimesi ja avalik ruum on rohkem kasutuses, mistõttu on ka prügi rohkem. Lisandub veel lindude probleem – prügikastist välja tõmmatud praht võib tekkida üsna kiiresti ka pärast hooldusringi.
🔹 Lepingupartneritel on oma kindlad koristus- ja prügikastide tühjendamise ringid, nad teevad seda 2 korda nädalas ning päris igal hetkel ei ole võimalik olla kohal seal, kus probleem parajasti tekib. Küll aga on nad alati püüdnud kiiresti reageerida, kui kusagil probleem tekib.

Ka elanike tagasiside on meile oluline – olgu see positiivne või siis kriitiline. Kui see aitab mõne kitsaskoha lahendada, täidab see ju korras linnaruumi eesmärku. Eraldi tahan tänada neid Keila inimesi, kes mitte ainult ei märka, vaid vahel võtavadki maast selle paberi üles ja panevad prügikasti. Linnaruumi korrashoid on lõpuks natuke meie kõigi ühine asi.

📢 Anna teada: klv@keila.ee või Teata probleemist – Keila linn

Tänavate aukude lappimisega on esmajärjekorras olnud need tänavad, kus remondivajadus oli kõige suurem. Kaardil on näha juba tehtud piirkonnad, Nurmenuku tänav sai ka pindamise. Aukude lappimisega jätkame ka augustis. Samal ajal teeme tehtud töödele järelkontrolli ja vajadusel täiendavad parandused. Paralleelselt vaatame üle ka tänavate servad ja võimalikud parandamisvajadused. Töös on kruuskattega teede täitmine ja greiderdamine, see puudutab eelkõike Tammiku teed, lisaks Nurmenuku tn harusid.

Sel nädalal algab ka markeerimine.

Igasugune tagasiside tänavate olukorra kohta on loomulikult teretulnud.

Juulis toimus Põhja tänava eelprojekti avalik arutelu.
Arutelu keskendus peamiselt sellele, kuidas kavandatud lahendus hakkab praktikas toimima. Toon välja ka peamised välja toodud murekohad:
🔹 Palju küsimusi tekitas tänava keskele kavandatud haljasriba koos puudega. Elanikud palusid hinnata selle mõju nähtavusele, kinnistute juurdepääsudele, pööramisvõimalustele ja talvisele hooldusele.
🔹 Välja toodi sademevee probleem, eriti Põhja tn 8 ja 16 piirkonnas, kus vesi jõuab elanike sõnul juba praegu tänavalt kinnistutele. Seetõttu oodatakse projektilt kindlust, et uus  lahendus olemasolevaid probleeme ei süvenda.
🔹 Paluti üle kontrollida, et kavandatud lahendused ei takistaks kinnistutele sisse- ja väljasõitu.
🔹 Tähelepanu juhiti parkimiskohtade olulisusele, samuti mänguväljaku juures peatumiskohtade puudumisele ning parkimiskohtade vähenemisele, Samuti soovitati kaaluda elektriautode laadimiskohti. Küsiti kiiruse vähendamise põhjenduste ja võimalike alternatiivide kohta.
🔹 Elanikud soovisid, et valgustus oleks kogu tänaval piisav, ning et haljasriba, puud ja kergliiklustee ei muudaks lumekoristust ega juurdepääsusid keerulisemaks.

Peale koosolekut avalikustasime eelprojekti materjalid veebilehel ning saatsime need ka piirkonna korteriühistutele ja kinnistuomanikele. Kuna Põhja tänava uuendamine mõjutab paljusid piirkonna elanikke ja liiklejaid, siis avasime võimaluse anda projekti kohta tagasisidet kuni 21. augustini, et koguda täiendavaid ettepanekuid ja arvamusi.

Pärast tagasiside analüüsimist alustatakse põhiprojekti koostamist.

Kooli Pargimaja uue korpuse ehitustööde osas on hetkel käimas projekti ekspertiis. Esimene hange ebaõnnestus, teisel ringil leevendati ekspertidele  esitatavaid nõudeid – see tähendas, et ekspertide nimekiri tuli esitada ainult hanke võitjal peale lepingu sõlmimist, mitte kõigil pakkumise tegemise käigus.

Ebaõnnestumine põhjustas 2 nädalase viibe. Seetõttu on esialgu plaanitud ehitushanke väljakuulutamise aeg nihkunud 1. septembrile, esialgu kavandatud augusti keskpaiga asemel. Ehitushanke eelteade on riigihangete registris väljas 20. juuli seisuga, et vähendada hanke tähtaega.

Hetkel koostatakse hankedokumente, dokumentide oluliseks osaks on mahtude tabel, mida projekteerija veel ekspertiisi käigus korrigeerib. Kui ehitushanget ei tule küsimuste tõttu pikendada saab lepingusse minna kõige varasemalt 1. novembril.

Linnavalitsus algatab Keila Lasteaias Vikerkaar teenistusliku järelevalve. Aja jooksul on laekunud erinevat tagasisidet ning saanud teatavaks asjaolusid, mis puudutavad lasteaia juhtimist, töökorraldust ja teenuse, eriti tugiteenuste korraldamist. Kui küsimusi tekib mitmes valdkonnas ja erinevatest allikatest, on asutuse pidaja vastutus neid süsteemselt hinnata ning kujundada olukorrast terviklik ülevaade.

Selline kontroll annab meile vajalikku infot selle kohta, mis asutuses toimib hästi ja kus võivad olla kitsaskohad, mis vajavad tähelepanu. See on oluline ka asutuse enda jaoks. Kui kontroll toob välja valdkondi, mis vajavad parandamist, saame need selgelt sõnastada, kokku leppida vajalikud tegevused ja asjad korda teha. Mõlemal juhul annab järelevalve juhtimiseks rohkem selgust.

Sisekontrolli osakaal peaks nii linnavalitsuse kui ka hallatavate asutuste juhtimises senisest suurem olema. Eesmärk ei ole kontrollida kontrollimise pärast, vaid saada süsteemsemalt aru, millised riskid või kitsaskohad on tekkinud või võivad tekkida ning kus on võimalik töökorraldust parandada. Sisekontroll on ka üks ennetusmeede, mis aitab asutustes asjad korras hoida.

Järelevalve hõlmab juhtimist ja töökorraldust, personalivaldkonda, eelarvevahendite ja vara kasutamist, tugiteenuste korraldust, õppe- ja kasvukeskkonda, turvalisust ning koostööd töötajate, lapsevanemate ja hoolekoguga. Selle käigus vaadatakse dokumente, kuulatakse erinevaid osapooli ning hinnatakse kontrollitud asjaolude põhjal asutuse tegevust. Järeldused tehakse menetluse tulemusena ning need peavad olema põhjendatud.

Septembri volikogu eelnõud

• Finantsjuhtimise kord
• Eelarvestrateegia I lugemine
• Noortevolikogu põhimääruse uuendamine
• Lemmikloomade pidamise eeskiri, II lugemine
• Põhimääruse II lugemine