Keila Linnavolikogu 7. istung toimus teisipäeval, 28. aprillil 2026. a Keila Linnavalitsuse saalis.

SALVESTUS

LINNAELANIKE KÜSIMUSED

Keila terviserajad 

Keila terviseradade suusarajad on sel talvel väga kehvas seisukorras, hooldust tehakse väga harva. Terviseradade lehel hoolduse kohta info puudub.​ Kes vastutab nende radade halduse eest ja miks midagi ette ei võeta? Kurb, et omavalitsus enda elanikest ei hooli.

Keila terviseradade haldamise ja hoolduse eest vastutab Keila Tervisekeskus. 

Tervisekeskuse nõukogu tegeleb keskuse tegevuste põhjalikuma analüüsimise ja pikema vaate planeerimisega, et nii tervisekeskuse kui ka terviseradade tegevus oleks jätkusuutlik ja leevendaks ka rasket finantsseisu. 

Terviseradade hooldamise osas viidi läbi uus rajameistri konkurss, kuhu laekus 11 avaldust. SA Eesti Terviserajad juhataja soovitusel eelistati kandidaate, kellel on praktiline suusaradade tegemise kogemus.
20.aprillist asuvad tööle asuvad kaks rajameistrit – Priit Pärle ja KarmoSiivelt–, kes on juba veebruaris ja märtsis käinud Keila terviseradadel rajatöödes abiks. Mõlemad rajameistrid töötavad 0,5 koormusega, mis lisab sellele spetsiifilisele tööle pandlikkust. 

Lisaks on nõukogu andnud tervisekeskusele suunised parandada avalikku teavitust, et terviseradade hoolduse ja radade seisukorra kohta oleks inimestel hea ülevaade. 

Rongisõidu soodustused 

Oleksin huvitatud, miks ei ole Keila linna elanikel mitte mingit soodustust rongiliikluses. Keila kui üks tähtsamaid punkte lääneliinil olles paljude inimeste jaoks ainuke viis töölkäiguks pole mingit tuge, et valida keskkonnasõbralikum viis liikumiseks.

Paljude Keila elanike jaoks on rong oluline ja sageli ka kõige mõistlikum tööle või kooli liikumise viis. Samuti on selge, et ühistranspordi ja keskkonnasõbralike liikumisviiside toetamine on tulevikus järjest olulisem teema. 

Rongisõidusoodustuse võimalust on linnas arutatud ning see on kindlasti teema, mida saab edaspidi kaaluda. Samas tuleb arvestada, et Keila linna puhul tähendaks sellise soodustuse rakendamine hinnanguliselt 600 000–700 000 euro suurust täiendavat kulu linnaeelarvest. Tegemist on väga suure summaga, mis mõjutaks otseselt linna võimekust rahastada teisi olulisi teenuseid ja investeeringuid. 

Oluline erinevus võrreldes mitmete ümberkaudsete valdadega on ka see, et hajaasustusega omavalitsused saavad riigilt täiendavat toetust ühistranspordi soodustamiseks, kuid Keila linn sellist toetust ei saa. Samal ajal on mitmed omavalitsused Eestis hakanud rongisõidusoodustusi ümber hindama või piirama, kuna riigi rahaline tugi nende meetmete rahastamiseks on vähenenud ning ainult kohaliku maksutulu arvelt on selliste soodustuste pikaajaline katmine keeruline. 

Seetõttu vajab võimalik rongisõidusoodustus enne otsuste tegemist põhjalikku finantsanalüüsi ja arutelu, et hinnata, millised oleksid selle mõju ja võimalused Keila linna eelarve vaates. Teema ei ole välistatud, kuid täna ei ole linnal võimalik sellist toetust kiiresti või lihtsustatud kujul rakendada. 

Parkimine Tervisekeskuse parklas 

Tere, mis ajast te sportlasi ja pere inimesi sekundite eest trahvite tervisekeskuse ees. Andke andeks autoga sõites manööverdades lugesin välja parkimiskell ja 3h, parkides panin parkimiskella nagu vaja, et nädalavahetusel trenni teha ja ilma nautida ja nüüd üllatuseks pean kogu oma kauni nädalavahetuse eest Keilas maksma 60€. ​K-Rauta käin tean on kas parkimiskell või poes registreerimine tahvlil. Nüüd siin konksutate päris julmalt ja ebaausalt sest mis vahet on parkimiskellal ja parkimiskellal. ​Kurb kui spordi alad niimoodi maksustatakse. Mis järgmiseks, kooli kõrval välijõusaal tasuliseks, iga pump 2€?

Keila Tervisekeskuse esise parkla parkimiskorralduse ja järelevalvega tegeleb parkimispartner Ühisteenused. Soovitame pöörduda otse nende poole, sest just nemad saavad täpselt selgitada konkreetse parkla tingimusi, sealhulgas seda, miks parkimiskella kasutamine selles parklas ei olnud piisav või millistel alustel viivistasu määrati. 

Linna poolt saan öelda, et kindlasti ei ole eesmärk “trahvida sportlasi” ega muuta tervisekeskuse kasutamist keeruliseks. Parkimiskorraldus loodud selleks, et tagada parkimiskohtade kasutatavus ja vältida pikaajalist kõrvalist parkimist. 

Kui praktikas on tekkinud olukordi, kus tingimused jäävad inimestele arusaamatuks või tekitavad õigustatud küsimusi, siis see tagasiside on oluline ka Tervisekeskusele. 

Tänavate koristus 

Soovin lihtsa linnaelanikuna küsida, millal ja kui sageli toimub Keilas tänavate ja kõnniteede koristamine.​Praegu on linnas väga must – eriti kevadise liiva ja prügi osas. Olen näinud koristustöid tegemas väikest traktorit, kuid tundub, et sellega lükatakse kruus lihtsalt ühest kohast teise, mitte ei koristata seda ära.​

Palun selgitada:​

milline on Keila linna tänavate ja kõnniteede koristamise kord ja graafik;​

kuidas tagatakse, et kevadine liiv ja mustus ka tegelikult eemaldatakse, mitte ei jää lihtsalt laiali;​

kas linnavalitsus on rahul praeguse heakorra tasemega.​

Linnaelanikuna on ootuspärane, et elukeskkond oleks puhas ja hooldatud. Kevadine tänavapilt ei ole täna mitmes piirkonnas selline nagu see peaks olema. Linnavalitsus ei ole praeguse heakorra tasemega täielikult rahul ning tegeleme selle teemaga igapäevaselt.  

Keilas toimub kevadkoristus perioodil kuni 30. aprillini – see on lepingus toodud tähtaeg, mil koristustööd peavad olema tehtud. Kevadkoristusele järel jätkub suvine hooldus, mille käigus toimub koristus regulaarselt kord nädalas. 

Oleme saanud rahulolematut tagasisidet koristuse osas ja me ei pea sellist töö kvaliteeti vastuvõetavaks. Seetõttu kontrollime hooldaja tööd regulaarselt, fikseerime puudused ning anname tähtajad nende kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, on linnal õigus rakendada lepingus ette nähtud sanktsioone, sealhulgas vähendada hooldaja tasu. 

Saame aru ka küsimusest, miks probleemide korral hooldajat lihtsalt välja ei vahetata. Paraku toimub see lepingulises ja juriidilises raamistikus ning lepingu lõpetamine eeldab korrektsete menetluste läbiviimist. See ei tähenda, et me probleemiga lepiks – vastupidi, oleme hooldaja suhtes nõudlikud ning teostame igapäevast järelevalvet, et saavutada linnas parem heakord. 

Avatus ja kommunikatsioon   

Lubasite avatust, läbipaistvust rahvaga suhtlemist jne, jne. Samas olete ikka varjudes naga oli vana linnavalitsus. Kas te ei arva, et valijale oleks vaja tihedamini kui 1 kord aastas avalikus meedias rääkida mida te olete oma lubadustest ellu viinud, mille kallal tööd teete jne.​Lubasite kommunikatsiooni viia uuele tasemele. Kas see nüüd ongi see uus tase? Maret endine linnapea igatahes on oma vigadest õppinud ja saanud aru et meedias olemine on talle kasulik. Kas on oodata selles vallas muutust või kavatsetegi jääda meediale, sots. meediale nähtamatuks ja aktiveeruda alles aasta lõpus või veel hullem järgmisteks valimisteks? Avatus ja läbipaistvus ei ole üksikud tegevused, vaid organisatsioonikultuuri osa. Kui organisatsioon on aastaid toiminud kindla loogika ja harjumuste järgi, siis ei muutu see käsu peale. On väga mõistetav, et inimesed ootavad muutust linnajuhtimises, kommunikatsioonis, asjaajamise viisides, suhtumises ja ilmselt veel paljudes aspektides.

Mõelgem korraks, kui kaua läks aega, et turvavöö kasutamine muutuks iseenesest mõistetavaks. See on lihtsalt üks kujundlik näide muutuste kujundamisest. Muutuste juhtimine on protsess, ja see eeldab järjepidevat tööd nii juhtkonna kui ka kogu organisatsiooni tasandil ja see ei juhtu kiiresti. 

Sisuliselt koosneb selline muutus mitmest etapist. Esmalt tuleb hinnata praegust olukord – kuidas info liigub, millised on kitsaskohad ja inimeste tööülesanded, kuidas töötavad protsessid ja kas need üldse töötavad, aga hinnata tuleb ka seda, millised ootused on nii elanikel kui linna töötajatel. 

Järgmine etapp on uute tööviiside ja kokkulepete juurutamine. See hõlmab nii protsesside korrastamist, vastutuste täpsustamist kui ka juhtimisstiili muutmist. Alles seejärel saab hakata ootama, et need põhimõtted kajastuvad ka välises kommunikatsioonis järjepidevalt ja usaldusväärselt. 

Avatus ei teki pressiteatest või FB postitusest. Kommunikatsioon on süsteemne protsess, kus iga protsessi panustaja saab ka ise selgelt aru, mis on tema ülesanne – paraku ei ole Keila linna kommunikatsioonis hetkel süsteemi, seda tuleb rajama hakata. Ja selleks, et see muutuks organisatsiooni loomulikuks toimimisviisiks, kulub aega – praktikas võiks selline protsess aega võtta aasta kuni kaks. 

Lisaks kommunikatsiooni arendamisele tähendab muutuste loomine ka: 

• organisatsiooni tööprotsesside korrastamist
• juhtimiskultuuri muutmist
• töötajate kaasamist ja koolitamist
• otsustusprotsesside selgemaks muutmist
• mille kaudu kasvatame usaldust nii organisatsiooni sees kui ka väljas

Oluline samm selles suunas on see, et alates eilsest alustas linnavalitsuses tööd kommunikatsioonispetsialist, kelle ülesanne on süsteemselt arendada nii sise- kui ka väliskommunikatsiooni. Me oleme astunud samme, et muuta suhtlus regulaarsemaks ja süsteemsemaks – oleme juba loonud ülekandevõimaluse volikogu istungitelt, mida iga 

linnaelanik saab kodus jälgida või järelvaadata, lisaks oleme avanud linnaelanikele võimaluse esitada linnapeale küsimusi, millele vastuse saab avalikult volikogu istungil ja selle võimaluse kaudu jõudis ka käesolev küsimus täna volikogu istungile. 

Kinnitan, et muudatused selles valdkonnas on töös. Eesmärk on, et avatus ja läbipaistvus muutuksid püsivaks tööviisiks, mis jääb siia organisatsiooni kestma ka siis, kui näiteks võim uuesti vahetub. 

Kultuurikeerise heliisolatsioon 

Sooviksin tõesti istungil vastust sellele, mis viisil Kultuurikeeris MTÜ tegeleb sellega, et kõrvalmajades elanike öörahu tagada ja kas MTÜ plaanib heliisolatsiooni kvaliteeti parandada. See ei ole esmakordne probleem ja hilised peod rikuvad naabruses asuvate elanike und. Eriti nende oma, kelle aknad jäävad Keerise suunas. Keerise poole on varasemalt öörahu murega pöördutud (ametlik kaebus Mäe 3 majast, samuti küsimused sotsiaalmeedias), aga väidetavalt on kõik normis ja Keeris vigu ei näe.​Pidudel, mis toimuvad suvisel ajal, on ka turvaprobleeme, inimesed, kes piletit osta ei soovi, lähevad peole läbi Geoloogide maja juures asuva metsistunud aia või otse üle müüri. Teoreetiliselt toimub pidu öörahu kellaaegadel siseruumides, praktikas liiguvad inimesed vabalt õuealale, peomeeleolus inimesed ei ole vaiksed.

Mõistan elaniku muret ning pean õigeks, et öörahu ja turvalisusega seotud küsimustele tähelepanu juhitakse.  

Kultuurikeerise korraldajad on kinnitanud, et arvestavad ürituste läbiviimisel öörahu nõuetega ning on teostanud mürataseme mõõtmisi taadeldud mõõteseadmega. Nende mõõtmiste järgi on müratase jäänud alla kehtivate normide. Samuti on korraldajad suhelnud ümbruskonna elanikega ning teinud praktilisi muudatusi olukordades. Näiteks Mäe 3 majas elavate inimestega suheldes saadi tagasisidet, et kinniste akende korral ei ole müra kuulda. Ühes peres märkis üks pereliige, et heli on õrnalt tajutav, kuid mitte häiriv, samas teine pereliige ei kuulnud midagi. Paldiski maantee poolsete elanikega suheldes saadi varasemalt märkus, et kui Kultuurikeerise välisuks oli avatud, kostus muusika hoone ette. Korraldajad on selle tähelepanekuga arvestanud ning hoiavad ürituste ajal uksed suletuna, mis on olukorra lahendanud. 

Ürituste korraldaja on välja toonud, et kahjuks ei ole neil võimalik kontrollida avalikus ruumis inimeste liikumist või täielikult suunata inimeste käitumist väljaspool territooriumi, kuid panustavad omalt poolt sellesse, et külastajad käituksid lugupidavalt. 

Elame linnakeskkonnas, kus erinevad vajadused ja eluviisid paratamatult kohtuvad – on inimesi, kes soovivad puhata, ja neid, kes osalevad kultuuri- ja vabaajategevustes ka õhtusel ajal. Linna keskkonnas on paratamatult oluline leida tasakaal nende huvide vahel ning mõistva suhtumise korral mahub ka mitmekesine linnakultuur Keilasse ära. Selles küsimuses on oluline, et jätkuks otsesuhtlus elanike ja korraldajate vahel ning probleemidele püütaks leida praktilisi lahendusi koostöös, mitte vastandumise kaudu. 

Kultuurikeeris avaldas valmisolekut koostööle linnaelanikega ja palub probleemide korral otse nende poole pöörduda. 

Keila vajab nii rahulikku elukeskkonda kui ka aktiivset kogukonna- ja kultuurielu. Hästi toimivas linnas tulebki pidevalt otsida tasakaalu nende erinevate ootuste vahel. 

Kultuurikeerise edasine tegevus  

Uurin, et kuidas linn liigub edasi Kultuurikeerise teemaga? Viimasest Päästeameti vastusest selgus, et avaliku ürituse luba on vaja enne igat üritust, mitte ei piisa ühekordsest loast. ​Lisaks selgus, et antud hoone kasutus ei vasta ka ehitusseadusele. Tallinn ei võta sellistes hoonetes ürituste korraldamist isegi teema alla. Keila linn on otsustanud Päästeameti ja ohutuse eiramise teed minna. Kas asjaolu, et Kultuurikeeris mittevastavates ruumides tegutseb on seotud asjaoluga, et Keerise töötaja/vabatahtlik (lepinguline seos ei ole teada) on otseselt seotud Terve Keilaga ja ka kandideeris teie nimekirjas?​ Mis on ajaline joon edaspidistes tegevustes Piiri tn hoonega, milles Kultuurikeeris toimetab?

Kultuurikeerise tegevusega seotud küsimustes lähtub linn ennekõike kehtivast õigusest, ohutusnõuetest ja ametkondadega tehtavast koostööst. Piiri tn 7a hoone puhul ei ole linn eiranud Päästeameti seisukohti ega ohutusnõudeid. Vastupidi – oleme olnud Päästeametiga pidevas suhtluses ning tegutseme selle nimel, et hoone dokumentatsioon ja kasutustingimused viia järk-järgult vastavusse kehtivate nõuetega. 

Ürituste korraldamisel on lähtunud Tuleohutuse seaduse § 22 regulatsioonist, mis käsitleb avalike ürituste korraldamist selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitises. Oleme teadlikud, et ehitusseadustiku kohaselt tuleb hoonet kasutada vastavalt selle kasutusotstarbele ning hoone tuleohutusnõuded tulenevad ehitusprojektist. Kuid Piiri 7a hoone puhul oleme olukorras, kus hoonel puudub dokumentatsioon – kunagi riigi poolt linnale antud hoonel ei ole projekti, kuhu sai, keegi ei tea. Oleme selle korrastamisega alustanud – viime läbi hoone mõõdistamised, mis on aluseks projekti koostamisele ja projektis saame käsitleda ruumide kasutamist ja sihtotstarvet, mis on hiljem aluseks hoone sihtotstarbe muutmisele. Paraku on tegemist protsessiga, mis nõuab aega. 

Päästeameti ja linna vahel käib hetkel õigusliku käsitluse täpsustamine küsimuses, millistel tingimustel ja millise dokumentatsiooni alusel saab üksiküritusi kuni dokumentatsiooni korrastamiseni läbi viia. Hetkel nõuab Päästeamet ürituste läbi viimiseks tuleohutuseksperdi auditit, kuid tavaolukorras on auditi aluseks hoone projekt – ehk oleme siin nokk kinni saba lahti olukorras. Aga lahendame. Me ei soovi selles küsimuses vastandumist, vaid koostöös leida lahendused, mis tagavad nii ohutuse kui ka mõistliku üleminekuperioodi. 

Mis puudutab vihjet poliitilistele või isiklikele seostele, siis linn teeb otsuseid õigusaktidest ja avalikust huvist lähtudes, mitte inimeste poliitilise kuuluvuse alusel. Keilas tegutsevad väga paljud aktiivsed kogukonnainimesed eri ühendustes, algatustes ja ka poliitikas ning nende osalemine kogukonnaelus ei saa olla iseenesest probleem ega alus kellegi tegevuse halvustamiseks. Olen seisukohal, et linna peaks toetama ka nende inimeste ettevõtlikust, kes on huvitatud kogukonnale täiendavate tegevuste pakkumisest. 

Pean oluliseks rõhutada, et Kultuurikeerise tegevust kasutavad aktiivselt väga erinevad kogukonnagrupid. Näiteks korraldavad seal oma sündmusi eakate ühendused, olen 

nendega otse suhelnud, nad selle paiga tõelised fännid ja ei soovi kindlasti selle sulgemist. Paljud linnaelanikud kasutavad seda kohta mälumängude, kontsertide ja muude vaba aja tegevuste jaoks. 

Keila kultuurikeskuse kalender on suure osa ajast tihedalt täidetud ning linnal ei ole täna piisavalt vabu ruume, et kõiki kogukondlikke algatusi sinna suunata. Samuti ei suuda omavalitsus piiratud vahendite tõttu üksinda pakkuda piisavalt mitmekesiseid ja kvaliteetseid vaba aja veetmise võimalusi. Seetõttu on paljud kogukonnaliikmed olnud tänulikud, et Kultuurikeeris on loonud Keilasse teistsuguse atmosfääri ja alternatiivse koha inimestele kokku saamiseks. Loomulikult peab kõik toimuma ohutult ja seadustega kooskõlas, kuid sama oluline on küsida, millist kogukonda me soovime – kas sellist, kus otsime võimalusi tegevuste turvaliseks jätkumiseks, või sellist, kus kõige lihtsam lahendus on uksed sulgeda ja algatused lõpetada. 

Piiri tn 7a hoone osas on linna eesmärk korrastada vajalik dokumentatsioon, määrata hoone kasutusvõimalused kooskõlas nõuetega ning leida pikaajaline ja õiguslikult selge lahendus. Seni tehakse otsuseid koostöös spetsialistide ja ametkondadega. 

G4S 

Keila linna kodulehel „Tähtsad kontaktid“ lehel on turvateenuse kontakt (G4S), mis viitab sellele, et tegemist on linna turvapartneriga.​ Soovin küsida:​

kas G4S on ametlikult Keila linna turvapartner;​

kas turvaettevõte esitab linnavalitsusele regulaarselt (nt igakuiselt) sündmuste või tegevuste raporti?​

Kui sellised raportid on olemas, siis miks ei jagata nende sisu ka linnaelanikega? Maksumaksjana on põhjendatud ootus saada ülevaade, millist turvateenust ja tulemusi linn selle raha eest saab.​Kas linnavalitsus kaalub turvateenuse tegevuse kokkuvõtete (nt statistika, väljakutsete arv, lahendatud juhtumid) regulaarset avalikustamist?

Keila linnal G4S-ga patrullteenuste osutamise leping, mis kehtib 2027. aasta lõpuni. 

G4S patrull jälgib Keilas avalikku korda, heakorda ja liiklusohutust, reageerib rikkumistele ning teavitab vajadusel politseid või päästeametit. Patrull kontrollib ka bussipaviljonide, tänavavalgustuse ja liiklusmärkide seisukorda ning tegutseb ohuolukordades 

Patrullimise sagedus on kaks korda päevase vahetuse jooksul ja viis korda öise vahetuse jooksul  

G4S edastab linnale iga nädal raporti, kus on kellaajaliselt ja fotodega fikseeritud märgatud olukorrad. 

Ettepanek raportid avalikustada, on hea mõte, saame seda teha linna veebilehel. Viime idee ka elanikkonna- ja korrakaitse komisjoni arutlemiseks. 

Põhja tn parkimine 

Põhja tänaval parkimine on väga ohtlik. Eriti bussid, mis pargivad ristmikule väga lähedal ja piiravad nähtavust nii jalakäiatele ülekäigurajal kui ka autojuhtidele.​ Tean et Põhja tänava remont on suvel tulemas aga ehk oleks kuidagi võimalik busside parkimine kuidagi keelata juba praegu.

Eks see on mõttekoht, täname ettepaneku eest võtame kaalumisele busside parkimise keelamise. Nähtavuse parandamiseks oleme probleemse koha juurde paigaldanud peegli selliselt, et Posti tn alla tulles oleks parkivatest sõidukitest olenemata näha Põhja tn sõitvaid autosid. 

Keila Linnavolikogu 8. istung toimus teisipäeval, 26. mail 2026. a Keila Linnavalitsuse saalis.

26. mai volikogu küsimused elanikelt

Küsimus

Kirjutan seoses Harjumaa Muuseum taga asuva võrkpalliplatsiga, kus käime regulaarselt võrkpalli mängimas. Tegemist on väga toreda ja aktiivselt kasutatava kohaga, kuid üheks probleemiks on platsi vahetu lähedus Keila jõele. Mängu käigus satuvad pallid üsna tihti jõkke ning nende kättesaamine on keeruline ja kohati ka ohtlik, eriti praegusel ajal, kui vesi on veel väga külm. See segab mängimist ning võib tekitada ka olukordi, kus inimesed peavad pallide järgi vette minema.

Sooviksin uurida, kas linnal oleks võimalik kaaluda platsi ja jõe vahelisele alale võrgu, piirde või mõne muu sobiva lahenduse paigaldamist, mis aitaks pallide jõkke sattumist vähendada. Usun, et see muudaks väljaku kasutamise turvalisemaks ja mugavamaks kõigile mängijatele.

Aitäh, et panustate Keila linnaruumi ja liikumisvõimaluste arendamisse.

Vastus

Vaatame selle koha linnavalitsuse poolt üle ja hindame, kas ning milliseid lahendusi oleks võimalik kasutada, et vähendada pallide sattumist jõkke ning säilitada samal ajal ala puhkealana.

Ühe võimalusena saab kaaluda jõe poole madalama piirde või kaitsevõrgu rajamist, kuid enne tuleb hinnata koha sobivust, ohutust, hooldusvajadust ja seda, et lahendus ei muudaks ala kasutamist liialt piiravaks.

Lahenduse otsimisel tuleks leida mõistlik tasakaal, kus ala jääb avatuks ja puhkealale omaseks, kuid ka palli mängimine ima märjaks saamata oleks võimalik.

Anname teemale edasise hinnangu pärast olukorra ülevaatamist.

Küsimus:

Kas linnavalitsusel on ettenähtud toetusi kü-le õuealade korrasolekuks, eelkõige asfalteerimistöödeks, nagu osades omavalitsustes. Sarnase küsimusega pöördusin ka abilinnapea poole, samuti ka linnale kuuluva Pae 8 ja Pae 10 vahelise teelõigu korrashoiu kohta, kuid kahjuks ei ole siiani vastust saanud.

Vastus

Mõistan hästi korteriühistute soovi hoida oma õuealad korras ja parandada kortermajade ümbruse elukeskkonda. Praegu ei ole Keila linna eelarves ette nähtud eraldi toetust korteriühistute õuealade korrastamiseks. Sellise toetuse loomine tähendaks linnale püsivat lisakulu ning selleks tuleks leida vahendid mõne teise valdkonna arvelt.

Korteriühistute õuealad paiknevad üldjuhul erakinnistutel. Seetõttu tuleb linnal eelarveotsuste tegemisel kaaluda ka põhimõtet, kui suures ulatuses on põhjendatud kasutada kõigi maksumaksjate raha eraomandis olevate alade korrastamiseks. Kuigi sellised tööd on kindlasti vajalikud, ei ole linnal võimalik võtta enda kanda erakinnistute korrashoiu ja parendamisega seotud kulusid.

Linna vahendid tuleb suunata ennekõike nende teenuste ja objektide ülalpidamisse, mis on linna otsene kohustus ja mida kasutab laiem avalikkus. Vaatame Pae 8 ja Pae 10 vahelise teelõigu olukorra eraldi üle, sest linna omandis või linna hoolduskohustusega alade puhul on linnal ka selgem vastutus nende seisukorra eest.

16. juuni volikogu küsimused elanikelt

Küsimus:

Palun, et vastaksite mõnele väga konkreetsele küsimusele, mis on tekkinud Keila päeva korraldusliku poolega.

1. Kas Keila linnal on välja kujundatud konkreetsed põhimõtted Keila päeval osalevatele kauplejatele, kus on arvesse võetud võrdse kohtlemise põhimõtteid?

Millest on tingitud mõnede müügipunktide paigutumine “magusatele aladele” enne üldise müügikohtade jagamist?

2. Kas Keila päeva korraldaja on kogunud tagasisidet osalejatelt (kauplejatelt) korralduslike kitsaskohtade kohta ning kas korraldajad on selle tagasisidega arvestanud?
3. Kas Linnapea hinnangul reede pärastlõuna oli Keila liikluses turvaline kõigile selles osalejatele kui kaubikud parkisid haljasaladel oodates müügikohtade jagamise algust kella 19-st (Jaama tn Haapsalu mnt)?

Vastus:

Keila Päeva laada korraldamisel lähtutakse kehtestatud müügikorrast ja kauplejate registreerimisel esitatud andmetest. Müügikorras on määratud müügikohtade mõõdud, hinnad, kauplejate paigutamise põhimõtted, sõidukite paigutamise tingimused, elektri kasutamine ning heakorra- ja ohutusnõuded. Kauplejatele on müügi kord ja liiklusskeem samuti saadetud.

Kauplejate paigutamisel ei lähtuta ainult saabumise järjekorrast, vaid arvestatakse ka kauba sortimenti, müügikoha suurust, sõiduki olemasolu, elektrivajadust, toitlustuse või atraktsioonide eripära. Seetõttu võivad mõned müügikohad vajada eelnevat planeerimist. Võrdne kohtlemine ei tähenda alati samasugust asukohta, vaid seda, et otsused tehakse korralduslikult põhjendatud ja võrreldavatel alustel.

Tagasisidet saadakse kauplejatelt nii registreerimise, paigutamise kui ka sündmuse päeva jooksul. Müügikord näeb ette, et pretensioone saab esitada kohapeal korraldajale. Saadud tähelepanekuid kasutatakse järgmiste aastate korralduse parandamiseks.

Reede pärastlõunal tekkinud olukord, kus kaubikud ootasid müügikohtade jagamist haljasaladel, ei ole kindlasti soovitud lahendus ja ka kindlasti mitte selliselt korraldatud. Suure sündmuse puhul tekib paratamatult ajutine lisakoormus liiklusele, kuid püüame selliseid olukordi edaspidi paremini ennetada, aga sellised otsused, kus kaubikuga sõideti keset teed ja pargiti liiklus kinni, sellised otsused sünnivad ikkagi rooli ja istme vahel ning on sageli paratamatud.  Aga püüame omalt poolt selle aasta kogemusest lähtuvalt järgmine aasta paremini jälgida.

Küsimus:

Keila linn on viimase 10–15 aasta jooksul olnud tuntud oma lilleamplite, hooldatud haljasalade ja lillerohkete parkide poolest. See on olnud osa Keila kuvandist ning linnaruumi kvaliteedist.

Täna on olukord paraku teistsugune. Linnas on kohati endiselt alles jõulukaunistused, parkides ja haljasaladel tehti heina enne Keila linna päeva, kuid nüüd on mitmel pool taas tegemist pigem lokkava heinamaaga kui hooldatud linnapargiga.

Minu teada on haljastuse ja linnaruumi hoolduseks linnaeelarves vahendid olemas. Seetõttu tekib küsimus: kas probleem on tööde korraldamises ja järelevalves või on eelarves ette nähtud vahendid kasutatud muuks otstarbeks?

Kui vahendeid on kasutatud mujal, siis miks ei ole seda vormistatud eelarvemuudatusena? Kui vahendid on olemas, siis miks ei ole linn suutnud tagada tavapärast haljastuse hooldustaset?

Palun selget vastust: kes linnavalitsuses vastutab haljastuse hoolduse korraldamise eest ning millal taastatakse Keilas senine korrastatud ja hoolitsetud linnaruumi tase?

Vastus:

Haljastuseks ette nähtud eelarvevahendeid ei ole kasutatud muuks otstarbeks ning nende osas ei ole tehtud eelarvemuudatusi.

Praegused kitsaskohad on seotud töökorralduse ja ressurssidega ning tegeleme aktiivselt nende lahendamisega. Meie eesmärk ei ole üksnes tänased puudused kõrvaldada, vaid kujundada selline töökorraldus, mis tagab linnaruumi järjepideva hooldamise ka muutuvates oludes ning ei sõltu üksikutest inimestest või ajutistest asjaoludest.

Haljastuse korraldamise eest vastutab linnavalitsuse majandus- ja keskkonnavaldkond. Linnapea vastutab kogu linnavalitsuse töö eest ning seetõttu võtan ka mina vastutuse selle eest, et vajalikud muudatused saaksid tehtud ja linna hooldustase taastatud.

Meie soov on, et Keila oleks ka edaspidi tuntud oma hästi hoitud ja meeldiva linnaruumi poolest.