Esmaspäev, 26.jaanuar:
Keila Tervisekeskuse nõukogu kutsus täna, 26.jaanuaril ettevõtte juhtimismudeli korrastamiseks juhatuse liikme kohalt tagasi Tanel Suslovi. Ettevõtte juhtimisega tegeleb edasi juhatuse liige Toni Meijel.
Linnavalitsus selgitab läbi küsitluse Keila inimeste valmisolekut veekriisiks. Küsitluse eesmärk on koguda infot, mis aitab omavalitsusel paremini planeerida toetavaid tegevusi, tõsta teadlikkust ja vajadusel parandada kriisivalmidust kogu kogukonnas. Sinu vastused on anonüümsed ning annavad olulise panuse Keila turvalisuse tagamisse. Küsitluse leiab linna kodulehelt.
Täna avas endises kinomajas uksed uus, Lääne-Harju Loomakliinik , mida juhib Elmo Teesaar. Edu! Esimene kunde, kass, saabub keskpäeval.
Sarjast Sisemaailm andis Keila Muusikakoolis kontserdi Mariin Aavik.
Teisipäev, 27.jaanuar:
Keila Linnavolikogu 4.istung 26.jaanuaril 2026. Linnavolikogu istungist tehti otseülekanne ja salvestus avaldati Youtube keskkonnas. Ülekannet vaatas tipphetkel korraga 63 inimest.
Keila Linnavolikogu võttis 20 poolthäälega vastu Keila linna 2026. aasta eelarve, mille põhitegevuse tulude mahuks on kavandatud 27 916 670 eurot, põhitegevuse kuludeks 26 232 037 eurot, investeerimistegevuseks on planeeritud -1 619 440 eurot, vahendid finantseerimistegevuseks -1 091 144 eurot ja likviidsete varade muutus summas -1 025 951 eurot.
Põhitegevuse tulusid on planeeritud 28,0 miljonit eurot – see on 5,1% rohkem kui 2025. aastal. Üksikisiku tulumaksu laekumist on prognoositud 17,58 miljonit eurot, ehk 4,1% rohkem, kui 2025.aastal. Tasandus- ja toetusfondi tulusid oodatakse 7 310 369 eurot, mis moodustab 91,1% laekuvate toetuste mahust.
Põhitegevuse kuludest 64% ehk 16,84 miljonit eurot on planeeritud haridusele, 11,5% ehk 3 miljonit sotsiaalkaitsele, üldisteks valitsussektori kuludeks 1,68 miljonit, vabale ajale ja kultuurile 3,2 miljonit, majandusele 0,634 miljonit, keskkonnakaitsele 0,7 miljonit, elamu- ja kommunaalmajandusele 0,15miljonit eurot.
Koos eelarvega kehtestati Keila linna 2026. aasta eelarvest makstavate toetuste määrad. Sünnitoetus on 500 eurot lapse kohta; esmakordselt kooli mineva lapse toetus – 170 eurot lapse kohta; juubelitoetus – 50 eurot juubilari kohta; eestkostel oleva lapse toetus – 50 eurot lapse kohta kuus; erivajadusega lapse transporditoetus – kuni 180 eurot igas kuus, millal toimub õppetöö, (isikliku sõiduauto kasutamise korral 0,3 eurot kilomeetri kohta); hooldajatoetus puudega lapse hooldajale – 70 eurot lapse kohta kuus; hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale – 70 eurot hooldatava kohta kuus; matusetoetus – 240 eurot lahkunu kohta; lastega pere toetus – kuni 200 eurot lapse kohta aastas; koolieelse lasteasutuse osalustasu toetus – kuni 120 eurot lapse kohta kuus; vajaduspõhiselt lapse huviringi- ja laagritoetus – kuni 200 eurot lapse kohta aastas; muudel põhjendatud juhtudel eraldatav sotsiaaltoetus – kuni 400 eurot aastas; koolieelse eralasteasutuse ja eralapsehoiuteenuse toetuse piirmäär – kuni 550 eurot ühe lapse kohta kuus.
Linnavolikogu lubas Keila Linnavalitsusel läbi viia viis riigihanget, mille tulemusel sõlmitakse lepingud tähtajaga üle ühe eelarveaasta ja võtta seoses nendega rahalisi kohustusi. Linnavalitsus tohib läbi viia avatud hankemenetluse „Keila linna parkide ja haljasalade aastaringne hooldamine perioodil 10.2026-10.2031“, lepingu tähtajaga kuni 60 kuud; lihthankemenetluse „Keila linnas puude ning põõsaste raie- ja hooldustööd aastatel 2026 ja 2027“, lepingu tähtajaga kuni 24 kuud; lihthankemenetluse „Keila linna hallatavate asutuste süle- ja lauaarvutite kasutusrent perioodil 2026-2030“, lepingu tähtajaga kuni 48 kuud; avatud hankemenetluse „Keila Kooli klassiruumide interaktiivsete ekraanide soetus perioodil 2026-2030“, lepingu tähtajaga kuni 48 kuud ning väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „Toiduained lasteaedadele 2027“, lepingu tähtajaga 12 kuud.
Linnavolikogu kehtestas koduse lapse toetuse määramise ja maksmise korra uues redaktsioonis. Kord reguleerib 1,5 kuni 3-aastaste laste lapsevanemate toetamise, kui laps ei käi munitsipaal- ja eralasteaias või munitsipaal- ja eralastehoius. Kui linn ei taga lasteaiakohta, siis on lapsevanemal võimalus taotleda koduse lapse toetust. Toetus võimaldab lapsevanemal viibida kauem lapsega kodus või/ja kasutada lapsehoidja teenust.
Revisjonikomisjoni tööplaani tutvustas selle esimees Oksana Jõe. Komisjon kavatseb kontrollida Keila linna arengukava tegevuse täitmist ja Keila Tervisekeskuse lepingute, tulud-kulud 2023 – 2025. Revisjonikomisjon koostab ka aruande Keila linna 2025.aasta majandusaasta aruande kohta.
Keila Linnavolikogu otsustas istungi kinnises osas kultuurikomisjoni ettepanekul määrata 3000 euro suurune Keila linna kultuuripreemia 2026. aastal Toni Meijelile silmapaistva töö eest ujumistreenerina ja Sirje Kriisale märkimisväärse ja pikaajalise panuse eest Keila kultuuriellu ning unikaalse köite- ja nahakunsti säilitamise ja väärtustamise eest.
Toni Meijel on Eesti tippspordis tegutsedes olnud silmapaistev Eesti ujumiskoondise peatreenerina. Tema juhendamisel saavutas Ralf Tribuntsov ajaloolise tulemuse, võites esimese Eesti meesujujana lühirajaujumise Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali. Sama võistluse järel naasis Eesti ujumiskoondis Poolast kokku kolme kuldmedaliga ning väga lähedale jäädi ka neljandale medalile. Need saavutused näitavad Toni Meijeli professionaalsust, pühendumust ja mõju nii Keila linnale kui ka kogu Eesti spordile. Tema tegevus ühendab edukalt kogukondliku spordi arendamise ja rahvusvahelise tipptaseme saavutamise, mistõttu on ta igati vääriline Keila linna kultuuripreemia kandidaat, leitakse esildises.
Sirje Kriisa – Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Köitekunstnike Lidu asutajaliige, on esindanud Eesti ülemaailmsetel nahakunstnike näitustel kümneid kordi New Yorgist Tokyoni, rääkimata sadadest näitusest Eesti piires. Keila linnas on Sirje aastaid olnud pidevalt tegev, juhendades ringe ja harides inimesi oma loengutega kunsti vallas. Ainuüksi viimase kuue aastaga on tema osalusel toimunud Keilas 15 näitust. Aastatel 1971–1976 õppis Sirje Kriisa Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis nahkehistöö ja tekstiili- ja Kergetööstuse toodangu kunstilise kujundamise erialal. 1996. aastal asutas ta mõttekaaslastega Eesti Köitekunstnike Ühenduse ja oli selle juhatuse esimees 2014. aastani. Sirje Kriisa kujundatud on ka Keila linna auraamat.
Kolmapäev, 28.jaanuar:
HEAKi korraldusel toimus täna Keila Kultuurikeerises järjekordne Keila ettevõtete ümarlaud. Kavas oli Keila linnapea Keiu Valge tervitus, Keila ettevõtjate festival 2026 kõnelesid korraldajad Marje Meikar ja Evely Kütaru, ettevõtluse teemad riigi tasandil + vastamised küsimustele oli peaminister Kristen Michali teema. Lõpetuseks vestlusring turunduse ja müügi teemadel, Triin Merisaar, Marje Meikar ja Andres Pärt. Vestlusringi vedas Priit Kuuskme ning ettevõtjate omavaheline võrgustamine. PILDID
Miki lasteaias alustas vanemluskoolitus “Imelised aastad”. Koolitus kestab 16 nädalat, grupis on 14 lapsevanemat, koolitavad Elmet Puhm ja Merit Lilleleht.
Vikerkaare lasteaed tähistas täna ja homme sünnipäeva.
Harju KEK palub teie abi juubeli pidamisel! Palun vaadake oma vanad fotoalbumid üle ja kui leiate sealt midagi, mis võiks näitust täiendada, andke meile sellest teada! Oodatud on kõik, mis seostub ettevõttega – olgu see töömiljöö, inimesed, ehitised või Harju KEK-i toetatud tööväline tegevus: puhkus, sport, rahvakultuur. Kel võimalus edastage pilte juba täna, samas ootame pilte terve aasta jooksul. Pilte ootame e-mailile: info@keilakeskus.ee
Keila Coolbet kaotas Eesti-Läti liigas võõrsil Liepajale 96:89. Keila KK kaotas samas liigas kodus Rigas Zellile 69:91.
Neljapäev, 29.jaanuar:
Keila Lehe esiküljel jalgpallist. Uudistes elektriarvestitest, elanike kampaaniast, perearstidest, aialindude toidu toitmisest, digitoe kolmapäevadest, Harju KEK 70 pildikorjest, uuest piirkonnapolitseinikust, raudteeohutusest, Keila Rahvamuusikute saabuvast juubelist, suurimast südamest. Muuseumivaramu alustab Mall Aunveri Keila raamatukogude kroonikast 1918 – 1969. Vaata ka töökuulutusi! Tegija on Vilvy Kannik.
Keila Linnavalitsuse 8.istung.
Linnavalitsus volitas Keila linnapead Keiu Valget muutma kokkulepet Saue vallaga munitsipaalkooli õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse vastastikusest kompenseerimisest, tasudes oma rahvastikuregistri järgsetest elanikest munitsipaalkooliõpilaste õppimist. Uues leppes tasutakse teineteisele õppekoha tegevuskulu 145 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2026. Keila linna munitsipaalkooli õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus 2026. aastaks on 146 eurot ja 5 senti kuus. Seni kehtinud kokkulepe oli 150 eurot. Keila Koolis käib 98 Saue valla rahvastikuregistrijärgsest elanikust õpilast, sealhulgas 38 õpilast põhikoolis ja 60 gümnaasiumi astmes. Saue valla munitsipaalkoolides käib üks Keila linna rahvastikuregistrijärgsest elanikust õpilane. Vabariigi Valitsus kehtestab igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta, mis 2026. aastal on 116 eurot kuus.
Linnavalitsus vaatas üle Keila linna ja AS Keila Vesi vahel sõlmitava kokkuleppe teksti, mille allkirjastamisega saab Keila Vesi teostada kõik edaspidised toimingud, mis on seotud Pargi 2e asuvale Keila linnale kuuluvale kinnistule uue koolihoone ehitamisega. Linnavalitsus on varem korraldanud Keila Kooli Pargimaja keskse korpuse arhitektuurivõistluse ja lihthankemenetluse uue koolihoone eelprojekti staadiumis projekteerimiseks.
Linnavalitsus väljastas kasutusloa Linnuse tänava kinnistule ehitatud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikule.
Linnavalitsus vaatas enne kooskõlastusringile saatmist üle viis eelnõud Jõe tänaval asuvate katastriüksustele uute koha-aadresside määramisest. Jõe tn 59c // Oja tn 2 katastriüksuse uueks koha-aadressi saaks Harju maakond, Keila linn, Jõe tn 75 // Oja tn 2; Jõe tn 61 uueks koha-aadressiks Harju maakond, Keila linn, Jõe tn 77; Jõe tn 65 koha-aadressiks Harju maakond, Keila linn, Jõe tn 85; Jõe tn 67 uueks koha-aadressiks Harju maakond, Keila linn, Jõe tn 83; Jõe tn 69 uueks koha-aadressiks Harju maakond, Keila linn, Jõe tn 87 ning Jõe tn 63 uueks koha-aadressiks Harju maakond, Keila linn, Jõe tn 79.
Linnavalitsus nõustus Keila Haigla hoone Männipargi tänava äärse estakaadi aluse osa välisilme muutmisega, millega varjestatakse kaubalaadimise ja prügi kogumise ala. Kuna kaubalaadimiste ajal võib estakaadi esisel tänavalõigul olla lühiajalisi liiklustakistusi, paneb hoone valdaja lõigule hoiatavad liiklusmärgid ja laadimisalalt väljasõiduaegse turvalisuse tagamiseks peegli. Liiklustakistuste ajal saab alalt väljasõiduks kasutada nii Kruusa tänava, kui Ehitajate tee suunda.
Täiendavate tingimuste andmisega lubas linnavalitsus Pae tn 8 kinnistul asuva elamu ümberehitamise. Esitatud ehitusprojekti alusel on kavandatud olemasoleva korterelamu välisseinte ja katuse soojustamine ja akende ning välisuste vahetamine. Seinte välisviimistluseks on krohv. Lisaks paigaldatakse hoonesse mehhaaniline soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, rekonstrueeritakse küttesüsteem ning paigaldatakse uued hoonesisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Katusele on kavas paigaldada päikesepaneelid, koguvõimsusega 20 kW, akupanga ruum on kavandatud keldrikorrusele. Lisaks rekonstrueeritakse parkla, kuhu on kavandatud 31 parkimiskohta. Sademevee omal kinnistul immutamise soodustamiseks rajatakse vihmapeenrad (imbpeenar haljasalal). Kinnistu loodepoolsesse ossa paigaldatakse jäätmete kogumiseks süvamahutid. Kinnistule rajatakse väike puhkeala ja jalgrataste hoidmise koht.
Linnavalitsus määras projekteerimistingimused Teaduse põik 3 kinnistule üksikelamu või kahe korteriga elamu püstitamiseks. Krundile tohib püstitada ühe kuni kahekorruselise eluhoone. Hoonestusala on vähemalt 3 meetri kaugusel Teaduse põiktänava piirist põhjaküljel ja idaküljel, vähemalt 4 meetri kaugusel Teaduse põik 5, Teaduse tn 10 ja Teaduse tn 12 piirist. Avalikustamisel saadetud nõudmistele osaliselt vastu tulles on piiratud lubatavat ehitusmahtu väiksemaks kui kinnistu valdaja oli algselt soovinud. Elamu ehitisealune pindala ei tohi ületada 25 protsenti kinnistu pindalast, käesoleval kinnistul 130 m2. Kavandatava mahu kõrgus võib olla kuni 9,0 m, kusjuures teine korrus tuleb kavandada katusekorrusena, mille brutopindala pole suurem kui 70% esimese korruse brutopindalast. Kinnistul ei ole lubatud üle 20 m2 suuruste abihoonete püstitamist. Ehitusõiguse kasutamise eeldus on nii olemasoleva elamu kui ka garaaži ja abihoone lammutamine.
Linnavalitus kuulas informatsiooni Keskväljak 10 hoone välisilme muutmisest sinna Lääne-Harju Loomakliiniku reklaami lisamisega. Lisaks eemaldatakse kaks hoone läänenurgas asuvat aegunud silti ja infotähise valguskasti ning täidetakse ja värvitakse vastav fassaadi osa ühtlaseks hiljemalt 31.05.2026.
Linnavalitsus kinnitas Keila linnavalitsuse hankeplaani 2026.aastaks. Kavas on hanked aednikutöödeks 2026.aasta hooajal, puude ning põõsaste raie- ja hooldustöödeks 2026. ja 2027. aastal, Keila linna parkide ja haljasalade aastaringne hooldamiseks perioodil 2026.aasta oktoobrist 2031.aasta oktoobrini, Keila linna hallatavate asutuste süle- ja lauaarvutite kasutusrendiks perioodil 2026-2030, Keila Kooli klassiruumide projektorite soetuseks perioodil 2026-2030 ning toiduainete ostmiseks lasteaedadele 2027.aastal.
Linnavalitsus muutis Keila linnavalitsuse (asutusena) koosseisus ja struktuuris kommunikatsioonijuhi töökoha nimetuse kommunikatsioonispetsialisti töökohaks.
Harju Elektri Keila tehas saab laienduse. Täna pandi nurgakivi. PILDID. Harju Elekter Eesti tehaselaiendus saab olema 4000 m² ning võimaldab oluliselt suurendada Keila üksuse tootmisvõimsust. Uuele pinnale rajatakse tootmine erinevatele elektriseadmetele, suurima fookusega andmekeskustes kasutatavate elektrijuhtmislahendustele mida eksporditakse lõppklientideni nii Euroopas kui kaugemale. Laienduse tulemusena luuakse potentsiaalselt juurde 30 uut töökohta ja uueneb ka töökeskkond. Hoone valmib 2026. aasta oktoobriks ning Keila tootmispind kasvab seejärel 28 000 ruutmeetrini. Tehase ehitustööd viib läbi NOBE OÜ.
29. jaanuaril toimus Loksa Gümnaasiumis traditsiooniline, arvult juba kahekümnes, autode joonistamispäev, kus osalejateks Harjumaa koolide 2.- 4. klasside noormehed. 141 poissi 25 erinevast koolist said lasta fantaasial lennata, sest teemaks oli „Multifunktsionaalne auto”. Enne võistlustulle astumist tervitas noori joonistajaid Eesti Motospordi Liidu endine president ning raamatu „50 tähelepanuväärsemat F1 autot läbi ajaloo” autor Martin Harak. Poisid said kuulda põnevaid seiku motomaailmast, teadmisi vormelitest ning tutvuta vastvalminud raamatuga. Keila Kooli esindasid 7 vahvat noormeest: Rico Kaasik (4.a), Romet Pedanik (4.b), Marti Piir (4.d), Leo Yoshito (2.a), Tormi Ülem (2.d), Renar Mihkelson (3.g) ja Chris Trevor Raudsepp (3.e).
Reede, 30.jaanuar:
Aitäh ja Palju õnne, Kadi Härma! Aitäh ja palju õnne ka Tallinna Ülikooli vanemteadur ja raamatuloo uurija Aivar Põldvee ning päästevõrgustiku arendaja ja elanikkonnakaitsele pühendunud päästeametnik Tarvi Ojala, kes kõik pälvivad Vabariigi Presidendilt teenetemärgi.
Pargi tänava koolimajas toimus Eesti kirjanduse päeva puhul luuletuste lugemise vahetund. Õpetajad koos õpilastega esitasid nii vanema põlvkonna kui ka noorema generatsiooni kirjanike loomingut. Uno Leies, Kalju Kangur, Ilmar Trull, Alar Pikkorainen, Contra, Aapo Ilves ja Aimar Seller on nimed, mis ehk tänastele kuuljatele seostuvad edaspidi luuletustega. Kuna algkool on terve õppeaasta seotud liikumise- ning eesootava pargimaja olümpiaga, siis olid ka luuletused vastavad.
Keila Kooli Põhjamajas ootasid eesti kirjanduse päeva puhul õpilasi vahetundides mitmed põnevad ja loovad tegevused. Sai kirjutada oma lemmikute raamatute tsitaate, panna kokku oma luuletus, arvata emojide järgi raamatute ja luuletuste pealkirju, meisterdada järjehoidjaid ning raamatukogus oli avatud mõnus lugemisnurk, kus sai kuulata lugusid Eno Raua raamatust „Naksitrallid“.
Keila Kool kutsub üles uiskude ja kelkude taaskasutusele! Keila kool viib liikumistunde läbi Keila Terviseradade avatud liuväljal. Õpilastel on võimalus tasuta uiske kasutada, kuid suuremaid uisusaapaid napib. Kui peredel on üle jäänud või kasutuseta uisud (alates suurusest 38) või kelgud, mis seisavad kodus kasutult, oodatakse neid hea meelega Keila kooli. Tuua saab need kooli administraator Merikese kätte.
Waldorfkooli Läte V klass korraldas meeleoluka väikeste laste kohviku, et praktiliselt harjutada matemaatikatunnis õpitud teadmisi kümnendsüsteemist. See oli laste jaoks nende esimene päris klassikohviku korraldamise kogemus – luua sündmus algusest lõpuni ja mõelda “suurelt” kogu koolipere peale. Lapsed kujundasid plakateid, maalisid hinnasilte, kooskokkasid Kirjut koera ning sättisid hubase kohvikuala koolimaja fuajeesse. Kohvik oli heategevuslik. Lapsed kinkisid 10% tulust koduotsivate loomade varjupaigale MTÜ Pesaleidja www.pesaleidja.ee Aitäh kõigile, kes aitasid meil aidata!
Valdo Brandt on Jõepargis, Koidu tänava pikendusel hoidnud ühe tiigil uisutamiseks sobiliku osa lumevabana. Nüüd on see uisutamisvõimalus ka avalikkusele välja öeldud.
Laupäev, 31.jaanuar:
Harju Maakonnaraamatukogus on tänasest vaadata näitus „Suised saarte sitsijakid“.
Keila Coolbet kaotas võõrsil Pärnu Transile 98:82.
Pühapäev, 1.veebruar:
Saku Gümnaasiumi uues õppehoones toimus Kaitseliidu Keila Malevkonna pidulik tänuüritus. Tänukirja pälvisid linnapea Kaiu Valge, julgeolekunõunik Uno Paas ja pressiesindaja Valdur Vacht ning endised linnapead Maret Pärnamets ja Enno Fels.