Esmaspäev, 30.jaanuar:
Oli Eesti kirjanduse päev, mida tähistati Harju Maakonnaraamatukogus. Sotsiaalkeskuses oli külas Keilas elava kirjanik ja luuletaja Triinu Meres.
Keila Kooli Pargimajas said täna kooslugemisest osa vähemalt viisteist klassitäit õpilasi. Lugejaid, kuulajaid jagus nii raamatukogusse, kui klassiruumi. Kõrva taha (või vahele) panemiseks jagati näpuotsaga teadmisi nii Eesti kirjanduse päevast, Anton Hansen Tammsaarest, kui ka Andrus Kivirähkist. Mõnes klassis valmisid ka kuuldu põhjal raamatule vääriliselt lahedad pildid. Ja loomulikult loeti ette ka lugu Siimu ja nõia vahelisest jõukatsumisest.
Linnavalitsuse saalis toimus linna hallatavate asutuste juhtide kokkusaamine.
Teisipäev, 31.jaanuar:
Keila Linnavolikogu 17.istung.
Keila Linnavolikogu muutis oma 2020.aasta määrust „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Keila linnas“ kaotades suure pere toetuse ja ravimitoetuse. Seni kehtinud perekonna sissetulekust mittesõltuvat Suure pere toetust maksti üks kord aastas lapsevanemale, kes kasvatab vähemalt nelja alaealist last. Toetusliik tunnistati kehtetuks, sest Riigikogu poolt vastu võetud perehüvitiste seaduse kohaselt makstakse alates käesolevast aastast toetust suuremates summades – esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ja kolmanda lapse kohta 100 eurot, lasterikka pere toetust 3-6 last kasvatavale perele 650 eurot ja 7 või enamat last kasvatavale perele 850 eurot ning üksikvanema lapse toetust 80 eurot. Suurenenud peretoetused tagavad suurtele peredele (3-e ja enamlapselised) igakuiselt varasemast parema toimetuleku. Vahendid suuname eelarves sissetulekust sõltuva toetusliigi alla lastega pere toetus, kus juba viimasel aastal on toetusvajadus suurenenud eelkõige 1- ja 2- lapseliste perede ja üksikvanemaga perede hulgas. Perekonna sissetulekust sõltuv toetusliik ravimitoetust maksti retseptiravimitele tehtud kulude osaliseks hüvitamiseks apteegist väljastatud nimelise arve/kviitungi alusel üks kord kvartalis. Igapäevane praktika on näidanud, et lisaks retseptiravimitele on tihti väga suur vajadus just käsimüügiravimite, hügieenivahendite või hoopis visiiditasu kompenseerimiseks ja seda juba jooksval kuul, kui kulutused on tehtud. Seetõttu saab vabanenud vahendite arvel ravimeid kompenseerida sissetulekust sõltuva toetusliigi Muudel põhjendatud juhtudel eraldatav sotsiaaltoetus alt vajadusepõhiselt ja lisaks retseptiravimitele ka käsimüügiravimite osas.
Keila Linnavolikogu võttis vastu Keila linna 2023. aasta koondeelarve ja Keila linna 2023. aasta eelarvest makstavate toetuste määrad. Keila linna 2023. aasta eelarves on põhitegevuse tulude mahuks kavandatud 23 114 318 eurot. Keila linna 2023. aasta eelarves on planeeritud tulusid 23,1 miljonit eurot, mida on 9,3% rohkem kui 2022. aastal. Suurim tulu on maksutulud, mis moodustavad 62,6% põhitegevuse tuludest. Maksutuludest moodustab üksikisiku tulumaks 14 300 000 eurot, maamaks 150 000 eurot ja reklaamimaks 10 000 eurot. 2023. aastal laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. 2023. aasta üksikisiku tulumaksu laekumine on 2022. aasta planeeritud laekumisest 10% suurem, arvestades 2022. aasta tegelikku tulumaksu laekumist ja Rahandusministeeriumi majandusprognoosis välja toodud kohalike omavalitsuste tulumaksu kasvu aastatel 2023-2026. Maamaksu laekumise prognoosimisel lähtutakse 2022. aasta tegelikust laekumisest.
Tööjõukulude osas on tasude kasv 23,9% planeeritud üldhariduskooli ja lasteaia õpetajatel, muusikakooli õpetajatel 17,7% ning teistes palgafondides üldiselt 8%. Töötasu miinimummäär tõusis 725 euroni, üldhariduskoolide õpetajate miinimumtasu 1749 euroni ja lasteaedade õpetajate miinimumtasu 1575 euroni. 2023. aasta kavandatava eelarve põhitegevuse kulude maht on 563 054 eurot. Tänavate korrashoiule ja uuendamisele ette nähtud 164 000 eurot. Tänavate korrashoiuks planeeritud majanduskulud koosnevad tänavate jooksvast remondist ja muudest ühekordsetest töödest. Tänavate jooksev remont kujutab endast põhiliselt kevadist ja suvist löökaukude remonti, teekatte taastusremonti, äärekivide vahetust ja kruusateede hooldust. Täidetakse Keila linna kehtiva arengukava tegevuskava aastateks 2023-2026 alaeesmärki nr 8 ja nähakse ette liikluskorralduse ja ühistranspordi kulud 2023. aastal summas 96 099 eurot, mis kasutatakse Keila linnasisesele ühistranspordile vastavalt ÜTK-ga sõlmitud koostöölepingule. Avalike alade puhastamiseks ja korrashoiuks, mis hõlmab teede- ja tänavate hooldusteenust; linna haljasalade, parkide, kõrghaljastuse, kergteede, linnamööbli jms aastaringset hooldust ning väikeremonti, on 2023. aasta eelarves planeeritud 330 000 eurot. Alates 2022. aastast teostab teede- ja tänavate korrashoidu EKT Teed OÜ. Haljasalade ja parkide aastaringset hooldust teostab kuni 2023. aasta 1. juulini riigihanke lepingu alusel Turf OÜ. Regulaarset hooldust teostatakse vastavalt hooldusklassi nõuetele 70 ha suurusel rohealal. Planeeritud vahendid on vastavalt lepingule 96 000 eurot. 2023. aasta heakorrakulude hulka planeeritud linna avalikke alasid heakorrastada – istutada puid ja põõsaid ning teostada kõrghaljastuse hoolduslõikust. 2023. aastal on suurimateks kuluartikliteks planeeritud kaitsealuse Keila mõisa pargi ja rannaala hooldustöödeks 36 000 eurot ja Keskpargi hoolduseks 50 000 eurot. Tänavavalgustuse korrashoiukulud koosnevad põhiliselt hoolduskuludest ja elektrienergia maksumusest ning moodustavad kokku 140 000 eurot. Alusharidusele on planeeritud kokku 5,4 miljonit eurot, esimese ja teise astme haridusele 8,7 miljonit eurot, muusikakoolile 731 057 eurot. Sotsiaalkaitsele on planeeritud summas 2,47 miljonit eurot. Muu vaba aeg, kultuur, religioon kulude kavandatav kogusumma on 89 100 eurot. Selle eelarve osa toetuste kogusummas 45 500 eurot kajastatakse kultuuripreemiat, aasta tegija ja aasta sündmuse preemiaid, elanikkonna kampaania raames makstavaid toetuseid ja eraldisi kirikuhoone remonditoetuseks. Sporditegevusele on kavandatud noorte huvitegevuse toetusteks 122 000 eurot, mis jaguneb kaheks erinevaks toetuseks: 77 000 eurot jaotatakse spordiklubidele vastavalt kehtivale noorte huvitegevuse toetuse korrale ja 45 000 eurot jagatakse vastavalt huvitegevuse kavale täiendava huvitegevuse toetusena. Sellest toetusest osa katab riik oma huvitegevuse toetuse meetmega. Toetuse suurus selgub pärast riigi eelarve ja toetusfondi kinnitamist. Sporditegevuse majandamiskulude eelarve on 409 970 eurot, millest suuremad kulutused planeeritakse summas 282 000 eurot Keila Tervisekeskuse ja Keila Kooli spordisaalide rendiks – selle eest on linna spordiklubidele linna spordibaaside kasutamine tasuta. Terviseradade ja välibaaside hoolduseks on planeeritud 48 000 eurot. Linna võistlusteks ja liikumisega seotud üritusteks on kavandatud 35 000 eurot. Puhkeparkide ja -baaside kuludeks on kavandatud 126 000 eurot, mis tagab planeeritud tegevuste finantseerimise. Vaba aja huvitegevuse all on kavandatud kogukonna tegevus- ja projektitoetusteks 45 000 eurot, Vaba aja ürituste tegevuskuludeks planeeritakse 42 281 eurot. Nimetatud summas viiakse läbi erinevaid ülelinnalisi üritusi ja kampaaniaid sh vabaühenduste ja ettevõtjate ümarlaud, Keila sõpruslinnade võõrustamine Keila päevade raames „Keila 85“, Loode-Eesti turismiarenduse võrgustiku raames piirkonna turismi ja Porikuu festivali ühisturundus, lahingu aastapäeva tähistamine, Pööripäeva tähistamine, loomelinnaku mõttetalgud, laulu- ja tantsupeokulud, eakate komisjoni ja noortevolikogu kulud. Keila Noortekeskus on noortele eesmärgistatud vaba aja sisustamise võimalusi, ennetustegevusi ja üritusi korraldav ning vahendav asutus. 2023. aastal on prioriteetideks noorteinfo ja mobiilse noorsootöö arendamine, jätkub noorte ettevõtlikkuse suuna toetamine. Keila Noortekeskuse tööjõukulu tõus on planeeritud vastavalt linna üldise personalipoliitikaga. 2023. aastaks moodustavad tööjõukulud koos lepinguliste töötajatega 209 053 eurot. Majandamiskuludeks kavandatakse 127 933 eurot. Harju Maakonnaraamatukogu kohaliku eelarve mahuks 391 994 eurot. Planeeritavale omavahendite eelarvele lisanduvad riigieelarvelised eraldised summas 359 117 eurot. Keila Kultuurikeskuse eelarve maht on planeeritud 435 216 eurot. Tööjõukulusid planeeritakse 215 675 eurot ja majandamiskulud on kavandatud summas 219 341 eurot. Harjumaa Muuseumi 2023. aasta põhitegevuse kulude planeeritav maht on 344 075 eurot, millest Kultuuriministeeriumi muuseumide tegevustoetus katab 186 138 eurot.
2023.aastal Keilas makstavate toetuste määrad on: sünnitoetus – 500 eurot lapse kohta; esmakordselt kooli mineva lapse toetus – 150 eurot lapse kohta; juubelitoetus – 50 eurot juubilari kohta; eestkostel oleva lapse toetus – 50 eurot lapse kohta kuus; erivajadusega lapse transpordi toetus – kuni 160 eurot igas kuus, millal toimub õppetöö, (isikliku sõiduauto kasutamise korral 0,2 eurot kilomeetri kohta); hooldajatoetus puudega lapse hooldajale – 70 eurot lapse kohta kuus; hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale – 70 eurot hooldatava kohta kuus; matusetoetus – 240 eurot lahkunu kohta; lastega pere toetus – kuni 200 eurot lapse kohta aastas; koolieelse lasteasutuse osalustasu toetus – kuni 87 eurot lapse kohta kuus; vajaduspõhiselt laste huviringi- ja laagritoetus – kuni 200 eurot lapse kohta aastas; muudel põhjendatud juhtudel eraldatav sotsiaaltoetus – kuni 400 eurot aastas; koolieelse eralasteasutuse ja koolieelse eralapsehoiuteenuse toetuse piirmäär – kuni 470 eurot ühe lapse kohta kuus.
Linnavolikogu muutis oma 30. oktoobri 2018 määrust 11 „Keila linna kaasav eelarve“. Edaspidi on kaasava eelarve suurus eelarveaastal määratud kindlaks Keila linnavolikogu poolt kinnitatud Keila linna arengukava tegevuskavaga vastava aasta kohta. Summa lisatakse vastava aasta eelarvele.
Linnavolikogu lubas Keila Linnavalitsusel läbi viia kaheksa riigihanget, mille tulemusel sõlmitakse lepingud tähtajaga üle ühe eelarveaasta ja võtta seoses nendega rahalisi kohustusi. Linnavalitsusele anti luba korraldada avatud hankemenetlus „Keila linna parkide ja haljasalade aastaringne hooldamine 2023-2026“, lepingu tähtajaga kuni 3 aastat; avatud hankemenetlus „Paldiski maantee rekonstrueerimine ja valgusfoori paigaldus“, lepingu täitmise tähtajaga kuni 1 aasta; lihthankemenetlus „Sõiduauto kasutusrent“, lepingu tähtajaga kuni 5 aastat; lihthankemenetlus „Keila Kooli (Ehitajate tee 1) ATS süsteemi soetamine“, lepingu tähtajaga kuni 1 aasta; lihthankemenetlus „Keila Kooli (Ehitajate tee 1) arvutiklassi arvutihange“, lepingu tähtajaga kuni 5 aastat; alla lihthanke piirmäära hange „Keila terviseradade detailplaneeringu koostamine“, lepingu tähtajaga kuni 2 aastat; alla lihthanke piirmäära hange „Keila Lasteaed Vikerkaar võrguseadmed“, lepingu tähtajaga kuni 3 aastat; alla lihthanke piirmäära hange „Konsolideeritud aastaaruannete auditeerimine“, lepingu tähtajaga kuni 2 aastat.
Linnavolikogu seadis Keila linna kasuks tähtajatu sundvalduse Luha 11 ja Luha 13 korteriomandite osale avalikult kasutatava kergliiklustee ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks, korrashoiuks ja muul viisil kasutamiseks tänavavõrgu toimimise tagamise eesmärgil. Keila linn tagab sundvalduse ala heakorra, hoolduse, remondi ja täidab muid tee omaniku kohustusi ning kannab kõik sellega seotud kulud.
Keila Linnavolikogu muutis oma 27. jaanuari 2015 määrust „Eralapsehoiuteenuse toetamise kord“ muutmine nii, et edaspidi makstakse toetust juhul, kui lapsevanema omaosalus ei ületa 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus. Toetuse suurus ja lapsevanema omaosaluse määr sõltuvad sellest, kas lapse ja mõlema vanema või üksikvanema või hoolduspere vanema või eestkostja elukoht on toetuse ja omaosaluse tasumise kohustuse tekkimise aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvastikuregistri andmetel Keila linn ja lapsehoiuteenuse kasutamise päevade arvust nädalas ning fikseeritakse teenuse osutamise lepingus. Kui lapsehoiuteenuse osutamine algab või lõpeb kalendrikuu kestel, siis makstakse toetus lähtudes lapsehoiuteenuse tegelikust kasutusajast.
Linnavolikogu kehtestas Pargi 30 ning lähiala detailplaneeringu (arhitekt Anne Kose). Detailplaneeringuga muudetakse kinnistu sihtotstarve osaliselt elamumaaks, liiklusmaaks ja haljasala maaks, määratakse planeeritavale maa-alale, Keila Haigla hoonest põhja poole ehitusõigus 6 kuni 5-korruselise (sh parkimiskorrus) kortermaja ehitamiseks (maksimaalselt 120 korterit), määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, määratakse juurdepääsuteede ja hoonete ning rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste võimalik asukoht ning servituutide vajadus. Detailplaneeringuga muudetakse kehtiva Keila linna üldplaneeringu kohane ühiskondlike ehitiste maa juhtotstarve osaliselt elamumaaks.
Keila Linnavolikogu määras vastavalt kultuurikomisjoni ettepanekule 3000 euro suuruse Keila linna kultuuripreemia 2023. aastal Peep Pahvile ja Üllar Kerdele treeneritöö eest, mille tulemusena jõudis Keila esindusmeeskond korvpalli meistriliigasse.
Keila linna 2023. aasta kultuuripreemia antakse koos Keila linna aukirjaga Keila linnapea Enno Felsi poolt laureaadile üle Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsert-aktusel, mis toimub 23. veebruaril 2023 Keila Kultuurikeskuses.
Linnavolikogu moodustas Keila linna jaoskonnakomisjonid ja nimetas komisjonide liikmed. Riigikogu valimisteks moodustati Keilas kaks jaoskonnakomisjoni (jaoskonnakomisjon nr 1 9-liikmelisena ja jaoskonnakomisjon nr 2 8-liikmelisena). Jaoskonnakomisjoni nr 1 (asub Keila Kultuurikeskuses) esimees on Aadu Kroon ning liikmed Katrin Sassi, Riina Heina, Jaana Ojala, Kätlin Paalaroos, Eve Maibak, Toomas Aasa, Eve Vahar, Katrin Leppik, asendusliikmed Valdur Vacht ja Katri Reimann. Jaoskonnakomisjoni nr 2 (asub Harju Maakonnaraamatukogus) esimees on Raili Särev ning liikmed Sven Andrejev, Kristel Kõrvits, Heidi Kena, Eve Eelmäe, Märt Jamnes, Sirje Kaur, Piia Peterson, asendusliikmed Kristel Karro ja Tarmo Rande .
Linnavolikogu otsustas salajase hääletuse tulemusel esitada Harju Maakohtu rahvakohtuniku kandidaatideks Lidia Merimaa ja Rain Truu.
Keila suusasarja 3. etapp asendus taaskord jooksuga ilusal vaiksel talveõhtul, lumevabal staadionil. Joosti 1,2, 4,5 ja 7,5 km. Noored tegijad näitasid tegijaväärilisi tulemusi. Pika jooksu kiireimad Rain Jano ja Katriin Ever, noortedistantsil Kuldar Treiel ja Arabella Raie ning lastejooksus Anna Helene Rauk ja Oskar Rauk.
Lõppes Keila linna 2023.aasta kaasava eelarve rahvahääletus. Enim poolehoidu pälvis ettepanek rajada mänguväljak/seikluspark Tuula tee ja Keila jõe vasakharu vahelisele alale (92 häält). Hääletusel osales 10 ettepanekut.
Täna õhtul olid Keilas liikvel seltskond laternatega, toimus Laternamatkade retk Keilas. Õhtust Keila linna ja tema lugusid tuli kuulama 35 inimest siitsamast Keilast ja ka kaugemalt – umbes pooleks. Retke juht on Mihkel Reile. PILDID
Vaibakunstnik Ehalill Halliste avas täna Keila Kultuurikeskuses oma gobeläänide näituse „Pae peal“. Inspiratsiooni sai ta nendeks töödeks Keilas elava paeteadlase Helle Perensi raamatust „Paekivi puudutus“ – eesti paekivi lõikepindadelt. PILDID
Keila Kool andis teada, et jaanuaris toimus bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor gümnaasiumile (10.-12.Klass) Tartu Ülikooli Moodle keskkonnas. Harju maakonnast osales 68 gümnasisti, meie koolist 19 11.-12.klassi õpilast. Meie edukamad: 11.klassist I koht Isabel Haiba (ühtlasi parim kogu maakonnas ja saab võimaluse osaleda vabariiklikus voorus), III koht Egert Kelder, 9.koht Karl Jano 12.klassist I- 4.koht Mari Meigas, 6.-8.koht Liisa-Lotte Hein ja Mikado Izbatõrov
Keila TV seltskond andis teada, et on valmis saanud oma kodulehe www.keilavisuaalmeedia.ee, kust leiab võimaluse stuudiosessioonideks, loomelahendusteks igaks ürituseks või tähtpäevaks, Linnamäe teel asuva uues stuudio ja seal asuva tehnika rent. Värskelt on valminud ka e-pood, kust leiab erilisi kodulinna hetki fotolõuenditel ning kunstnik Grete Tiismaaga koostöös valminud Keila oma merchi. Vihjena lisati, et e-poodi luues olid mõtted ka kõikide väikeettevõtjate peal, kes siiani mis tahes põhjusel oma toodete jaoks platvormi luua saanud pole.
JJ-Street korraldas Keila Kooli aatriumis tantsuvahetunnid.
Keila Kooli arvutiklassis toimus maakondlik veebipõhine emakeeleolümpiaad 7.-12. klassi õpilastele.
Kolmapäev, 1.veebruar:
Kadi Härma pälvis koos Loo Kooli muusikaõpetaja Aive Skuiniga Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupi aastapreemia Harjumaa lastekooride festivali “Laula, laula, suukene” korraldamise ja läbiviimise eest. Auhind anti üle Draamateatris toimunudsündmusel.
1.veebruaril avas Harjumaa Muuseum Aljona Suržikova koostatud näituse „Naiste õiguste ja naiste pesu ajalugu ühes kärus“. Näitus heidab pilgu naiste ühiskondliku positsiooni ja õiguste arengule läbi sisustus- ja tarbeesemete ning muutuste moes ja rõivastuses. Huviline leiab väljapanekult ajaloolisi fakte, saab näha 19. sajandi esimest naiste aluspesu, 19. sajandi lõpust pärit lapsekärusid, 20. sajandi esimesi kokkupandavaid lapsekärusid, 1920ndate keskpaiga naiste tualett-tarbeid ning ka ebatavalisi laste transpordivahendeid, mis olid kunagi haruldased, kuid on nüüd tuttavad kõigile. Näitus saab teoks Järvamaal Käru asulas paikneva kärude muuseumi projekti „Naised lükkavad“ raames. Näituse autor ja muuseumi juht Aljona Suržikova. Näitus, mis on juba väljas olnud Tallinnas ja Narvas ning liigub Tartust Maardusse, on projekti teine osa. Kolmanda osa moodustab Raadio 4-s naiste ajaloost ja erilistest naistest rääkiv saatesari, mida juhtis Kira Evve. Aljona Suržikova sõnul tuli tal idee luua näitus naiste õigustest juba ammu. Nii veider kui see esmapilgul ka ei paista, nägi ta seost naiste õiguste ja naiste riietuse muutumise vahel. Suurte muutustena toob ta välja korsettidest loobumise, sufražettide julguse tõmmata jalga pantaloonid ja istuda ratta selga või naispilootide otsuse panna lendamiseks selga meesterõivad. Näituse korraldaja on MTÜ Käru Heade Tegude Muuseum. Projekti toetab Aktiivsete Kodanike Fond, mille esindaja Eestis on Avatud Eesti Fond koos Eesti Vabaühenduste Liiduga.
Linnavalitsuse moodustatud komisjon soovis kuni 1.veebruari õhtuni küsida Keila linna 2022.aasta tegija ja sündmuse selgitamisel nõu linnarahvalt. Keila linna aasta tegija konkursile laekus 13 (kaks nominatsiooni on ühendatud) ja aasta sündmuse konkursile 4 ettepanekut. Komisjon lubas arvestada otsuse tegemisel hääletajate arvamust.
Keila Sotsiaalkeskuses alustab tööd osalise koormusega laste ja perede tugiteenuste koordinaator Helje Eha.
Keila Koolis toimus 7.-12.kl matemaatika olümpiaadi Harjumaa voor. Osales umbes 250 õpilast, lisaks nende õpetajad.
Keila Noortekeskuses sai kolmapäeva õhtul avalöögi projekt „Kokates targaks“. Kokates targaks projekt on mõeldud Ukraina ja Eesti noorte lõimumiseks, keele ja kultuuri õppeks. Projekti eesmärgiks on läbi toidu tegemise, tekitada osalejale teadlikkust tervislikust toitumisest ja selle olulisusest. Osaleja oskab peale projekti luua kiireid, maitsvaid, mitmekülgseid ja tervislikke toite ning seda õiges koguses, vähendades toidu raiskamist. Saame noortele anda ülevaate sellest, kuidas kodus tehtud toit tuleb kokkuvõttes odavam ja ka tervislikum. Tervislik toitumine annab lisaenergiat, parandab und, tuju ja enesetunnet. Projekti toetab Haridus- ja Teadusministeerium ja viiakse ellu koostöös Keila Noortekeskuse ja MTÜ Elame&Õpime.
Neljapäev, 2.veebruar:
Keila Linnavalitsuse 73.istung 2.veebruaril 2023.
Linnavalitsus seadis sundvalduse Telia Eesti AS kasuks Ülesõidu tänava ja Raba tänava osale siderajatiste omamiseks, majandamiseks, remontimiseks, asendamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, kasutusse andmiseks ja muul viisil kasutamiseks sidevõrgu toimimise tagamise eesmärgil.
Linnavalitsus väljastas ehitusloa 20kW võimsusega päikeseelektrijaama rajamiseks Paldiski mnt 37e kinnistul. 42 paneeli paigaldatakse ca 120 m2 suurusele platsile, jättes sarapuu heki istutamiseks vabaks 4 m laiuse ala krundi piirist.
Linnavalitsus väljastas Meedia ja Reklaamiteenused OÜ-le reklaami paigaldusload Tallinna maantee kinnistule. Reklaam on nähtav Paldiski maanteelt ja Luha tänavalt ning see ei ole eksitav ega piira sõidukijuhtide ja jalakäijate nähtavust. Reklaamipind on ühepoolne PVC plaat trükikleebisega, mõõtudega 3490mm X 2250 mm (ümardatult 8 m²). Reklaam annab informatsiooni Riigikogu valimistel osalevate Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaatide kohta. Reklaami võib eksponeerida 02.02.2023 kuni 08.03.2023. a.
Linnavalitsus kiitis heaks Haapsalu maantee 64 projekteerimistingimuste täpsustuste määramise eelnõu avalikustamiseks ja puudutatud isikutele tutvustamiseks. Haapsalu mnt 64 kinnistu ning selle lähiala detailplaneering kinnistu kaheks ärihoone krundiks jagamiseks kehtestati 25.11.2014. a Keila linnavolikogu otsusega nr 38 ja taotleja soovib tingimuste täpsustamist tuleohutusklasside ühtlustamiseks. Kirjeldatakse ka krunti läbiva kergliiklusteed, täpsustatihaljastuse ning arhitektuursete ja ehituslike tingimusi ning kasutusotstarvete seast arvati välja tootmise otstarve – jääb ärihoonete funktsioon.
Kinnitatuks sai Keila linnavalitsuse hankeplaan 2023.aastaks. Plaani kuulub 13 erinevat hanget.
Linnavalitsuse struktuuriüksuse haridus- ja sotsiaalteenistuse koosseisus nimetati alates 1.märtsist 2023 koordinaatori töökoht ümber ametikohaks.
Linnavalitsus kutsus alates 3. veebruarist 2023 tagasi Aktsiaselts Keila Vesi nõukogu liikme Toivo Lumiste uut määramata. Aktsiaselts Keila Vesi nõukokku kuuluvad Jaan Murdla, Erki Fels, Tarmo Tamkivi, Margus Välja ja Katri Reimann.
Linnavalitsus kinnitas 2023.aastakaasava eelarve rahvahääletuse tulemusel välja selgitatud ettepanekute paremusjärjestus, mille järgi osutus võitjaks ettepanek mänguväljaku/seikluspargi rajamisest Tuula tee ja Keila jõe vasakharu vahelisele alale, mis kogus enim -92 häält. Mõte mobiilsest kogukonnasaunast sai 37 häält ja pumptracki rajamine-29 häält, teised vähem.
Koos oli konkursi Keila 2022.aasta tegija ja Sündmus komisjon. Komisjoni otsuse kinnitab linnavalitsus, siis saab tulemus ka avalikustatuks.
Harju Maakonnaraamatukogu tähistab täna, 2.veebruaril oma 104.sünnipäeva. Hommikul pakuti külalistele kringlit. Pärastlõunaks oli külla kutsutud kirjanik Tauno Vahter PILDID. Aga enne jõudis raamatukogu õnnitleda Väärikate Ülikooli ja raamatukogu lugemisklubi seltskond. Järgnes lauamängude õhtu Brain Gamesi mängujuhendajaga. Galeriis Haapsalu Kutsehariduskeskuse silmuskudumise eriala õpilastööde näitus „Ja need vardad sügelesid…“.
Tartu rahu aastapäeval oli Naiskodukaitse Keila jaoskonna naised kutsunud kõiki huvilisi kultuurikeskusesse vestlema rahu hoidmisest, panustamisest riigikaitsesse ja oma pere turvalisusse. Jagati infot nii Naiskodukaitse, kaitseliidu kui ka Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide kohta. Naiskodukaitse Keila jaoskond kutsub üles toetama Ukraina võitlejaid. Selleks kogutakse ja kootakse villaseid sokke, kindaid ja kaelussalle. Kohapeal sai osta nii lõnga kui vardaid: koostööd tegi Keila lõngapood-Rubentirts.
Keila Linnaorkeser kuulutas välja vastuvõtu uute rivitrummarite leidmiseks.
Harju Elekter Estonia edastas, et Harju Elekter Sweden sõlmis lepingu Rootsi juhtiva andmekeskuse operaatoriga atNorth, mis on laiendamas oma Rootsi andmekeskust mitmete serverihallidega. atNorth pakub jätkusuutlikku, kulutõhusat ja skaleeritavat ühispaiknemist ning suure jõudlusega andmetöötlusteenuseid Islandil, Rootsis ja Soomes. Harju Elekter tarnib ja paigaldab atNorthi andmekeskuse uute serverisaalide jaoks elektrienergia jaotamiseks mõeldud trafosid ja madalpinge jaotusseadmeid.
Keila suusasarja 4. etapp jõudis taaskord korralikule suusarajale. Kui eelmisel õhtul oli veel lootust 500-600-meetriseks suusarajaks, siis rajameister Raido Notton-i tulisele optimismile ja kogemusele, sai valmis koguni 1,2 km pikkune vägagi korralik rada, kuhu eraldistartijad lahedasti ära mahtusid. Jäise põhja peale freesitud peenike kunstlume omadustega rada lubas saavutada enneolematut tempot, sest isegi lastedistantsil sõitsid kiiremad tempoga 20 km/h. Põhidistantsi 14,4 km võitis Markus Vähi, noortedistantsil 8,4 km olid kiiremad Sander Treiel ja Arabella Raie ning lastedistantsil 1,2 km Anna Helene Rauk ja Kaspar Mäsak.
Reede, 3.veebruar:
Keila Lehe esikaanel kultuuripreemia saajatest. Uudistes 5G võrgust, koolikappide probleemi lahendustest, Expressposti kojukandeteenuse lõpetamisest, ENSTO ja Glamoxi kingitusest koolile, Köögardali päevikutest, puude säästmiseks lauluväljaku projeketi muudatustest, Panter Motorspordist, aasta kaitseliitlasest, autospordiliidu tunnustustest, tänust SOS Lasteküla perevanematele ja paekivimustritest gobeläänidel. Ragn Sells vastab kuuele küsimusele talvise jäätmeveo kohta. Muuseumivaramu jätkab Keila spordieluga aastatel 1922 – 1940. Tegija on Teele Jurtom – Lukašin. Keila Lehe vahel on Noorteleht.
AS Keila Vesi edastas avaliku teate uutest hindadest. AS Keila Vesi tuginedes Konkurentsiameti otsusele 31.01.2023 nr 9-3/2023-005 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõikele 1 kehtestab alates 06.03.2023 uued veeteenuse hinnad alljärgnevalt:
• tasu võetud vee eest 1,24 €/m3
• tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,79 €/m3
• tasu reovee puhastamise eest Strantum OÜ-le 0,98€/m3
• tasu reovee ärajuhtimise eest Lahevesi AS-le 0,58 €/m3
• tasu reovee puhastamise eest Lahevesi AS-le 0,98€/m3
Hindadele lisandub käibemaks.
Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad AS KeilaVesi klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas osundatud piirväärtuseid. Seoses veeteenuse hinna muutmisega AS Keila Vesi palub kõigil teenuse tarbijatel teatada veenäidud seisuga 05.03.2023.a hiljemalt 10. märtsiks 2023. Pärast 10.03.2023.a esitatud tarbimise näidud arveldatakse uue tariifi alusel.
Keilas, Tervisekeskuse külalisteks oli Rakvere Spordikeskuse seltskond eesotsas direktori Ave Satsiga – ennekõike tutvumas meie terviseradadega. Pärast mindi ka Pirita Terviseradadele.
Keila oli täna Eesti Kunstiakadeemia auditoorium. Siin olid EKA 4. kursuse arhitektuuritudengid ja nende juhendaja, Keila elanik Sean Tyler. Tudengid tegid eelmisel semestril mõned grupitööd meie linnale baseerudes. Pakuti seitse linnaruumi lahendust üliõpilaste ja juhendajate parema äranägemise järgi meie linnaruumi arenguks. Loomulikult lasid tudengid fantaasial lennata. PILDID
Reedel, 3. veebruaril, sõitis Keila KK esindusmeeskonnale Lätist külla BK Liepaja meeskond. Varasemalt oleme juba lätlastega nende kodusaalis mänginud ning siis jäi seisuks 94-89 meie kasuks. Täna tuli vastu võtta kaotus 75:85.
Ohtust pärist, praegu Keilas oma tütre juures elav Vilma Leitmäe sai 100 aastaseks.
Pühapäev, 5.veebruar:
Keila Kooli õpetaja muusikaõpetaja ja koorijuht Kadi Härma pälvis Estonia kontserdisaalis toimunud sündmusel kultuuriministri tänukirja väljapaistvate konkursitulemuste eest 2022. aastal.
Luht on kaetud jääga. Rahvas nautis looduslikku uisuvälja. Martin Noorsalu foto.