Esmaspäev, 16.jaanuar:
Elanike kampaania võitjad on selgunud. Täna hommikul loosis linnapea Enno Fels linnasekretär Maris Mägeri ja personalijuht Janne Käsi juuresolekul Keila linna elanike registrisse aastavahetuse seisuga kantud 7800 täiskasvanu vahel välja kümme 400 euro suurust võitu. Võitjatega võetakse ühendust ja nende nimed avalikustatakse asjaomaste nõusolekul. Võitjad on Andres Killo, Eduard Ivanov, Kelli Stoitšev, Liina Neeme, Kerli Luts, Leili Haavandi, Vambola Öeren ja veel kolm Keila linna kodanikku, kes ei soovinud tähelepanu.
Tähtajaks, 15.jaanuari õhtuks ootas linnavalitsus esildisi Keila aasta tegija, sündmuse ja kultuuripreemia kandidatuurile. Tähtajaks esitati 16 esildist kultuuripreemia andmiseks viiele inimesele/inimeste grupile. Esitatud kandidaate ei avalikustata. Kultuuripreemia andmise otsustab Keila Linnavolikogu kultuurikomisjoni otsuse alusel Keila Linnavolikogu. Aasta tegija ettepanekuid saabus kokku 13, milles on 10 erinevat kandidatuuri (mõned ettepanekud saab koondada) ning neli ettepanekut aasta sündmuseks. Aasta tegija ja sündmuse valiku otsustab selleks moodustatud komisjon, mis võib arvamust küsida ka linnaelanikelt. Laekunud ettepanekud avalikustatakse hiljem, kui on otsustatud kas ja millised ettepanekud kokku pannakse.
Keila Kooli aulas oli täna XIII noorte laulu- ja tantsupeo Harjumaa lastekooride eelproov. Laval lastekooride dirigent Elo Üleoja. Ja homme on siinsamas Harjumaa noortekooride eelproov.
9.–13. jaanuaril toimus Keila Kooli 7.–8. klasside õpilaste koolisisene emakeeleolümpiaad. Osaleda said kõik selle vanuseastme õpilased. Tulemused: 8. klass I koht Caroline Gaidenko 8.a klass (õpetaja Anna Maria Jäetma); II–III koht Marleene Edala 8.f klass (õpetaja Maris Crandall) ja Mariann Reis 8.b klass (õpetaja Kati Mosen); 7. klass I–II koht Grete Saarniit ja Emili Viirlaid 7.b (õpetaja Brita Rikkolas) III koht Keiti Kiintok 7.e (õpetaja Kadri Toom), teatas Humanitaarainete õppetool.
Lisahääletuse tulemusel selgus, et Eesti Laulu finaali pääseb ka Keilas kasvanud Mia (Kersti Kukk).
Harju Maakonnaraamatukogus avati Rahvusraamatukogu rädintsallatsioon „Looduse nõud ja põud”.
Keila Kultuurikeskuses linastus mängufilm “KUULSUSE NARRID”. Eduard Bornhöhe 1892. aastal ilmunud jutustusel põhinev mängufilm viib vaataja üle-eelmise sajandi lõppu, kui Eestimaa oli veel tsaaririigi osa. Tärkamas oli uhkus oma rahvuse üle ja soov iga hinna eest oma rahvale midagi igavikulist kinkida. Filmis mängivad Karl Robert Saaremäe (Saalomon Vesipruul), Veiko Porkanen (Tatikas), Maiken Pius (pesunaine Agnes), Ott Sepp (Värdi), Saara Nüganen, Marian Heinat, Loviise Kapper, Argo Aadli, Margo Mitt, Vallo Kirs, Margus Jaanovits, Guido Kangur, Stefan Kristofer Soeson, Ott Raidmets, Tiit Sukk ja Jüri Lumiste. Filmi režissöör on Ain Mäeots, stsenarist Ott Kilusk, operaator Mihkel Soe ja kunstnik Karoliina Kull. Filmi produtsentideks on Kristian Taska ja Adeele Tähemaa Taska Film’ist.
Tervisekeskuses algas veebruari lõpuni kestev hommikutreeningu kampaania.
Teisipäev, 17.jaanuar:
Linnavalitsuse moodustatud komisjon avas linna kodulehel Keila linna 2022.aasta tegija ja sündmuse selgitamiseks linnarahvale küsituse. Keila linna aasta tegija konkursile laekus 13 (kaks nominatsiooni on ühendatud) ja aasta sündmuse konkursile 4 ettepanekut. Komisjon arvestab otsuse tegemisel hääletajate arvamust. Oma poolehoidu saab avaldada kuni 1.veebruari õhtuni SIIN. Laureaadid selguvad Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel 23.veebruaril Keila Kultuurikeskuses. Jätkuvalt saab hääletada kaasava eelarve ideede vahel.
Keila linna kodulehele lisandus avaliku ürituse loa taotluse e-vorm. Vorm on taotluste vastuvõtu ja menetlemise süsteem kohalikule omavalitsusele ning iseteeninduskeskkonnas SPOKU ja sellel on automaatne kooskõlastusring Politsei ja Piirivalveametiga ning Päästeametiga. Ametid saavad taotluse saata tagasi parandamiseks ning paranduse järgselt läheb see uuele kooskõlastusringile. Kui kooskõlastus on antud, siis liigub taotlus linnavalitsuse menetlusse. Allkirjastatud luba väljastatakse SPOKU kaudu taotlejale automaatselt ja seda ei pea eraldi välja saatma Delta kaudu. Loa taotlus asub: https://keila.ee/taotlused/ -> Avaliku ürituse luba https://keila.ee/taotlused/avaliku-urituse-luba/
Keila linna kriisikomisjon kogunenus. Algas Päästeameti korraldatud elektrikatkestuse staabiõppus “79 SÄRTSU”, milles osalesid kõik Eestis asuvad omavalitsused. Sissejuhatuseks tervitus Päästeameti peadirektorilt Kuno Tammearult.
Harjumaa Muuseum valmistas ette virtuaalnäituse Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum/I
Keila Kooli 2.a klass ja õpetaja Jana Uibo koos raamatukoguhoidja Varje Mägiga käisid täna õppekäigul Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Tallinna vanalinnas asuv keskus on imepärane koht tegelikult kõigile suurematele ja väiksematele. Lisaks hubasele ning väärt kirjandust täis raamatukogule asuvad majas veel mitmed avastus- ja teadmisrõõmu pakkuvad ruumid. Varakambris nägid lapsed eri aegade aabitsaid ja lasteraamatuid. Puust ja punaseks on tehtud ka raamatu teekond. Illustratsiooni galeriis oli võimalik imetleda eesti illustraatorite töid. Edgar Valteri galerii pakkus samuti põnevat uudistamist. Keskuse üks põnevamaid kohti oli aga laste jaoks loomulikult pööning. Värvikirevad ja rõõmsad Nukitsamehe pere tegelased seintel, metsamoori maja – keskuse pööningul võiksid lapsed olla ilmselt terve päev. Maja oli põnev ja arutleda raamatute ning lugemise üle samuti vahva, ent tunniajasest ekskursioonist oli keskuse konsultandi Kaja eestvedamisel saanud kõigile märkamatult pea pool tundi rohkemgi. Küll aga oli hea pista taskusse ka teadmine, et see põnev maja on avatud kõigile huvilistele ning võimalus keskust (taas)avastama minna on meil kõigil.
Waldorfkoolis Läte oli õpetaja Kaia Mets -Buijsi loeng lapsevanematele waldorfkooli õppeplaanist.
Tänaseks planeeritud Keila Suusasarja 1. etapp asendus staadionijooksuga Keila Kooli staadionil. Osales 24 jooksjat. Eilne vihm ja soojakraadid tegid suusarajale musti, jäiseid lõike juurde selliselt, et ka kehvemat suuska ei tahaks hea meelega kasutusele võtta. Alternatiivsed jooksurajad on samuti jäiste konarustega ohtralt kaetud, seevastu staadion on peaaegu kogu ulatuses puhtaks sulanud. Distantsideks tuleb eraldistardist: Lastel 400 m (100 m + üks ring); Noortel 2 km (200 m + kuus ringi); Suurtel 4 km (100 m + 13 ringi). TULEMUSED
17. jaanuaril Sakus kogunenud Eesti Softpalli Liidu juhatus valis liidu aupresidendiks Riigikogu liikme , Keila elaniku Timo Suslovi. Varasemalt on Timo Suslov olnud seotud pesapalliga, muuhulgas võitnud 1993 aastal Itaalias Euroopa Meistrivõistlustel noorteklassis pronksmedali.
Harjumaa koolinoorte meistrivõistlustel 800m jooksus Karmel Jano U18 võitja uue isikliku rekordiga 2.19,53
Linnavalitsusse jõudis Tallinnat külastavalt Šveitsi residendilt Ellen Steffen´ilt , kes otsib oma isa juuri ja kodukohta. Elleni vanaisa nimi oli Siegfried Eberhard Reuss, tema abikaasa Elvine Adele Reuss (Kangermann), Elleni isa nimi on Ulrich Karl Reuss.
Siin Elleni kiri linnavalitsusse:
Tere, ma pöördun teie poole küsimusega…
The family of my father, partly german, partly estonian lived in Keila before the second world war. Then they had to leave their country 1938 and my father had never the possibility to see his homecountry again. He died very early and I can’t ask him any more.
I would like to discover, if their wooden house is perhaps still there. Absolutely with no (!)claim but the wish to see where they lived.
I don’t know the adress, only that he had to pass the cemetery if he came from the railway station and that their garden must have been limited by a river….
I attach a foto of the house, my grandmother , grandfather and sister and brother of my father who wasn’t born yet at that time. They lived in Keila moved to Tallinn and returned to Keila because my grandmother got very sick.
I am at Tallinn till 27 january so I could pass by in case if… Many thanks in advance for your answer!
Kind regards Ellen Elisabeth Steffen, Chemin de la trappe
Täna lahkus Austraalias Keilas sündinud teedeinsener Arvo Tinni ( 17.06.1935 – 17.01.2023), betoonimees, nagu ta ennast ise nimetas. Keila linnavalitsus avaldab sügavat kaastunnet abikaasa Mallele!
Kolmapäev, 18.jaanuar:
Linnavalitsuse saalis said täna kokku Harjumaa KOV-de esindajad, kes on huvitatud või kus juba tegutsevad eakate komisjonid/nõukogud. Päevakorras on lühiülevaade vanemaealiste huvikaitse projektist “Noored-vanad võrgustuvad koos (NOVA)“ (Agu Laius, projektijuht, Kuldne Liiga). Keila linna eakate nõukogu moodustamise alustest, linnapoolsest toest, nõukogu tegevustest kõneleb Keila linnapea, eakate nõukogu esimees Enno Fels ja abilinnapea, nõukogu aseesimees Eike Käsi. Harjumaa omavalitsuste vaimse tervise valdkonna kaardistusest annab ülevaate Kerli Vilk, Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) rahvatervise nõunik. Esindatud olid peale Keila Kuusalu, Maardu, Lääne-Harju, Viimsi, Saku, Kiil, Rae, Harku ja Saku vald/linn ning korraldajatena HEAK ja HOL.
Keila Väärikate Ülikoolis oli loeng „Võõrliigid“. Kõneles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonnast Reet Kristian. Mis on nende ohud, kuidas neist hoiduda. Reet Kristian keskkinnaametist. Kanada kuldvits, kurdlehine kibuvits, siniliilia, lumimari, kährikkoer, ameerika naarits e mink ja muudki esmapilgul Eestmaised tavaelukad …. kõik puha võõrad. Invasiivsed. Ikka inimese tahtel ja abil meie loodusruumi toodud. Ja ülla-ülla … shaakal polegi võõrliik. Tuleb välja, et kuna ise ajapikku Ukrainast läbi Leedu-Läti meile tulnud, siis on see looduslik areng. Uue-aasta tervitus Keila muusikakoolilt flöödiõpilase näol.
Linnavalitsuse lastekaitsetöötajad kutsusid Sotsiaalkeskusesse koolitõrgetega laste vanemate tugigrupi.
Miki lasteaias toimus Persona Dollsi koolituse teine moodul.
Pärnu Sadam alistas kodus rekordilisi 1557pealise publiku ees 89:66 Keila KK esindusmeeskonna. Keila poolt Conrad Sengbusch 15p, 11ef, Kristen Kasemets 14p, 7l, Matej Radunic 12p, 18ef. Valitsev Eesti meister korraldas koos sponsoritega kolmapäeval suure korvpalliõhtu, mille eesmärk on koguda Pärnu noorte korvpalli toetamiseks raha. Klubi juht Johan Kärp avaldas matši eel lootust, et kohale tuleb üle tuhande pealtvaataja. „Iga inimene, kes kohale tuleb, toetab Pärnu korvpalli 22 sendiga
Nagu paljudes teistest jõgedes, on ka sulaga veetase ka Keila jões tublisti tõusnud, kuid pole veel ohtlikul kõrgusel. 18.jaanuari hommikul kell 8 oli saavutas veetase Keilas maksimaalse kõrguse + 203 cm (pikaajaline jaanuari keskmine on 79cm), Kõrgeim Keila hüdroloogiajaamas mõõdetud veetase oli 5.aprillil 1994, kui vesi tõusis 262 cm kõrgusele. Päisepildil Jaana Ojala pilt Jõepargi Valgest sillast, mis oli vees.
Neljapäev, 19.jaanuar:
Keila Linnavalitsuse 71.istung 19.jaanuaril 2023.
Linnavalitsus saatis Keila Linnavolikogu menetlusse 2018 määruse nr 11 „Keila linna kaasav eelarve“ muutmise eelnõu, millega soovib linnavalitsus, et tulevikus määrataks kaasava eelarve suurus Keila linnavolikogu poolt kinnitatud Keila linna arengukava tegevuskavaga vastava aasta kohta ja summa lisatakse vastava aasta eelarvele. Praegu, novembris 2018 kehtiva Keila linna kaasava eelarve määruse kohaselt on kaasava eelarve suurus eelarveaastal on 15000 eurot. Keila linna arengukava tegevuskava alusel vastu võetud linnaeelarve kohaselt oli 2022. aastal kaasava eelarve jaoks ette nähtud 20000 eurot, 2023. aastal on planeeritud eelarves kaasava eelarve suuruseks vastavalt Keila linna arengukava tegevuskavale 25000 eurot, 2024. aastal on kaasava eelarve suuruseks tegevuskava kohaselt 30000 eurot, ning 2025. ja 2026. aastal 35000 eurot.
Linnavalitsus saatis Keila Linnavolikogu menetlusse Keila linna 2023.aasta kultuuripreemia määramise eelnõu millega määratakse esitatud kandidaatide hulgast nominentideks 5 isikut/ isikute rühma, kelle kohta esitati kokku 16 ettepanekut. Kultuuripreemia kandidaate ei avalikustata. 3000 euro suuruse Keila linna kultuuripreemia andmise määrab linnavolikogu kultuurikomisjoni otsuse alusel linnavolikogu ja antakse koos Keila linna aukirjaga Keila linnapea Enno Felsi poolt laureaadile üle Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsert-aktusel, mis toimub 23. veebruaril 2023 Keila Kultuurikeskuses.
Linnavalitsus koormas Keila linna omandis oleva Pargi tn 4a ja Ehitajate tee 3 kinnistu osa AS Utilitas Eesti kasuks isikliku kasutusõigusega omada kinnistul maatükiga püsivalt ühendatud kaugküttevõrku ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud kaugküttevõrgu ehitamiseks ning kaugküttevõrgu kasutamiseks, ümberehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, asendamiseks, hooldamiseks ja muul viisil käitamiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil. Tulenevalt tn 4a kinnistul asuva laululava ehituse ja rekonstrueerimise projektist tuleb Pargi tn 4a kinnistul asuvad AS-le Utilitas Eesti kuuluvad kaugküttevõrgu trassid ümber tõsta ja ehitada uude asukohta.
Linnavalitsus kinnitas Keila linna haldusterritooriumil paiknevate 2023. aasta maksustatavate maatükkide 7162 maksustamishinna akti.
Linnavalitsus saatis Keila Linnavolikogu menetlusse eelnõu Luha tn 11 ja Luha tn 13 kinnisasjadele sundvalduse seadmine avaliku kasutusega kergliiklustee talumiskohustuse kehtestamiseks.
Linnavalitsus väljastas ehitusloa jalgratta- ja jalgtee, valgustuse, bussitasku ning sademeveekanalisatsiooni ehituseks Põhja tänava, Luha tänava, Niidu tänava ning Luha tn 7, 7a, 11, ja 13 kinnistutele. Projekteeritud jalgratta- ja jalgteed on betoonkivikattega ning laiusega 3 m alates Põhja tänavast kuni Niidu tänavani. Jalgratta- ja jalgteede valgustamiseks on ettenähtud LED lampidega valgustid, mis paigaldatakse metallist mastidele. Projekteeritud bussitasku asub Luha tänava ääres, Luha tn 11 kinnistu juures. Olemasolev ootekoda ja bussiooteplatvorm viiakse kokku jalgratta- ja jalgteega ning projekteeritava avatud taskuga. Olemasolevate mahasõitude katendid uuendatakse.
Linnavalitsus väljastas kasutusloa Põhja tänavale ning Põhja tn 10, 12 ja 12b kinnistutele ehitatud kaugküttetorustikule.
Linnavalitsus saatis Keila Linnavolikogu menetlusse Pargi 30 ning lähiala detailplaneeringu (arhitekt Anne Kose, töö nr 2102-DP) kehtestamise eelnõu. Detailplaneeringuga muudetakse kinnistu sihtotstarve osaliselt elamumaaks, liiklusmaaks ja haljasala maaks, määratakse planeeritavale maa-alale ehitusõigus 6 kuni 5-korruselise kortermaja ehitamiseks, määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, määratakse juurdepääsuteede ja hoonete ning rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste võimalik asukoht ning servituutide vajadus.
Linnavalitsus saatis Keila Linnavolikogu menetlusse eelnõu, millega küsitakse luba kaheksa riigihanke läbiviimiseks, mille tulemusel sõlmitakse lepingud tähtajaga üle ühe eelarveaasta ja võetakse seoses nendega rahalisi kohustusi:. Luba küsitakse avatud hankemenetluse „Keila linna parkide ja haljasalade aastaringne hooldamine 2023-2025“, lepingu tähtajaga kuni 3 aastat; avatud hankemenetlus „Paldiski maantee rekonstrueerimine ja valgusfoori paigaldus“, lepingu täitmise tähtajaga kuni 1 aasta; lihthankemenetlus „Sõiduauto kasutusrent“, lepingu tähtajaga kuni 5 aastat; lihthankemenetlus „Keila Kooli (Ehitajate tee 1) ATS süsteemi soetamine“, lepingu tähtajaga kuni 1 aasta; lihthankemenetlus „Keila Kooli (Ehitajate tee 1) arvutiklassi arvutihange“, lepingu tähtajaga kuni 5 aastat; alla lihthanke piirmäära hange „Keila terviseradade detailplaneeringu koostamine“, lepingu tähtajaga kuni 2 aastat; alla lihthanke piirmäära hange „Keila Lasteaed Vikerkaar võrguseadmed“, lepingu tähtajaga kuni 3 aastat; alla lihthanke piirmäära hange „Konsolideeritud aastaaruannete auditeerimine“, lepingu tähtajaga kuni 2 aastat läbiviimiseks.
Linnavalitsus otsustas hankekomisjon ettepanekul sõlmida 2023. aastaks raamlepingu Keila linna munitsipaallasteaedadele toiduainete ostmiseks aktsiaseltsilt PINUS aasta maksumusega 134 789,98 eurot, millele lisandub käibemaks. Sama ettevõte on lasteaedadele toidukaupade ostmisel olnud Keila linnale heaks lepingupartneriks alates 2018. aasta 1. augustist.
Linnavalitsus saatis Keila Linnavolikogu II lugemise menetlusse Keila linna 2023. aasta eelarve vastuvõtmise eelnõu, mille osa on ka Keila linna 2023. aasta eelarvest makstavate kolmeteistkümne toetuse määrad. Esitatud Keila linna 2023. aasta eelarve projektis on planeeritud tulusid 23,1 miljonit eurot, mida on 9,3% rohkem kui 2022. aastal. Planeeritavad maksutulud moodustavad 62,6% põhitegevuse tuludest, millest on üksikisiku tulumaks 14 300 000 eurot, maamaks 150 000 eurot ja reklaamimaks 10 000 eurot.
Plaanitavad toetuste määrad on sünnitoetus 500 eurot lapse kohta; esmakordselt kooli mineva lapse toetus – 150 eurot lapse kohta; juubelitoetus 50 eurot juubilari kohta; eestkostel oleva lapse toetus – 50 eurot lapse kohta kuus; erivajadusega lapse transpordi toetus kuni 160 eurot igas kuus, millal toimub õppetöö, (isikliku sõiduauto kasutamise korral 0,2 eurot kilomeetri kohta); hooldajatoetus puudega lapse hooldajale 70 eurot lapse kohta kuus; hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale 70 eurot hooldatava kohta kuus; matusetoetus 240 eurot lahkunu kohta; lastega pere toetus kuni 200 eurot lapse kohta aastas; koolieelse lasteasutuse osalustasu toetus kuni 87 eurot lapse kohta kuus; laste huviringi- ja laagritoetus kuni 200 eurot lapse kohta aastas; muudel põhjendatud juhtudel eraldatav sotsiaaltoetus kuni 400 eurot aastas; koolieelse eralasteasutuse ja koolieelse eralapsehoiuteenuse toetuse piirmäär kuni 470 eurot ühe lapse kohta kuus.
Linnavalitsus saatis Keila Linnavolikogu menetlusse 2015 määruse nr 2 „Eralapsehoiuteenuse toetamise kord“ muutmise eelnõu, millega nõustumisel makstakse toetust juhul, kui lapsevanema omaosalus ei ületa 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus. Toetuse suurus ja lapsevanema omaosaluse määr sõltuvad sellest, kas lapse ja mõlema vanema või üksikvanema või hoolduspere vanema või eestkostja elukoht on toetuse ja omaosaluse tasumise kohustuse tekkimise aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvastikuregistri andmetel Keila linn ja lapsehoiuteenuse kasutamise päevade arvust nädalas ning fikseeritakse teenuse osutamise lepingus. Kui lapsehoiuteenuse osutamine algab või lõpeb kalendrikuu kestel, siis makstakse toetus lähtudes lapsehoiuteenuse tegelikust kasutusajast.
Linnavolikogu menetlusse saadeti Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra muutmise eelnõu, millega soovitakse tühistada paragrahvid 27 ja 36. Esimesega kaotatakse suure pere toetus, sest Riigikogu poolt vastu võetud perehüvitiste seaduse kohaselt makstakse alates käesolevast aastast toetust suuremates summades – esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ja kolmanda lapse kohta 100 eurot, lasterikka pere toetust 3-6 last kasvatavale perele 650 eurot ja 7 või enamat last kasvatavale perele 850 eurot ning üksikvanema lapse toetust 80 eurot. Suurenenud peretoetused tagavad suurtele peredele (3-e ja enamlapselised) igakuiselt varasemast parema toimetuleku. Vahendid suuname eelarves sissetulekust sõltuva toetusliigi alla lastega pere toetus, kus juba viimasel aastal on toetusvajadus suurenenud eelkõige 1- ja 2- lapseliste perede ja üksikvanemaga perede hulgas. Kaob ka perekonna sissetulekust sõltuv toetusliik ravimitoetus, mida maksti retseptiravimitele tehtud kulude osaliseks hüvitamiseks apteegist väljastatud nimelise arve/kviitungi alusel üks kord kvartalis. Igapäevane praktika on näidanud, et lisaks retseptiravimitele on tihti väga suur vajadus just käsimüügiravimite, hügieenivahendite või hoopis visiiditasu kompenseerimiseks ja seda juba jooksval kuul, kui kulutused on tehtud. Seetõttu saab vabanenud vahendite arvel ravimeid kompenseerida sissetulekust sõltuva toetusliigi Muudel põhjendatud juhtudel eraldatav sotsiaaltoetus alt vajadusepõhiselt ja lisaks retseptiravimitele ka käsimüügiravimite osas.
Linnavalitsus suunas raske puudega Keila lapse Sihtasutusse Perekodu tugiisikuteenusele ja otsustas selle eest tasumise.
Linnavalitsus saatis Keila Linnavolikogu menetlusse Keila linna jaoskonnakomisjonide moodustamise ja liikmete nimetamise eelnõu. Ettepaneku kohast moodustatakse Keilas Riigikogu valimisteks kaks jaoskonnakomisjoni (jaoskonnakomisjon nr 1 , mille esimees on Aadu Kroon ja jaoskonnakomisjon nr 2, mille esimees on Raili Särev.
Linnavalitsus saatis linnavolikogu menetlusse Rahvakohtunikukandidaatide valimise eelnõu. Rahvakohtunikukandidaadiks on esitanud taotluse 7 isikut.
Harjumaa Muuseumi esindus käis Viimsi Artiumis kaasa elamas muuseumitele Eesti muuseumide aastaauhinnad üritusel. Keilasse auhindu sel aastal ei tulnud.
Keila Suusasarja II etapp sai toimuda suusarajal. Osalejaid 31.
Sotsiaalkeskuses kuni 1.veebruarini Anne-Mari Rannamäe õlimaalide näitus “Variatsioonid ajas ja värvides”.
Transpordiamet kehtestas täna kuni 20.00 Harjumaa riigiteedel rasketest ilmaoludest tingitud tavapärasest erineva hoolderežiimi. Vasara ja Piiri tn piirkonnas oli hommikul kella 9.23-st elektrivarustuse katkestus enam, kui 300 kliendil. Elektrivarustus taastati pärastlõunal.
Muusikakoolis oli kontsert, kus esinesid EMTAst lektor Momir Novakovici akordioniklassi õpilased Renats Vagans, Egle Ieva Kazakeviciute, David Komlev, Jiayi Wu, Henri Zibo, Janis Sustrups (bass) ja Niklas Schröder (tšello) ning Ivan Jermakov Lasnamäe muusikakoolist.
Keila Kooli jõudsid õpilasvahetuse korras Hollandist, Nieuwegeini Calls Collegist 23 õpilast, 2 õpetajat. Reedel on Tartu päev, kui külastatakse ERMi, nädalavahetusel on perede sisustada, esmaspäeval Tallinnas, 24.jaanuaril Keilas ning lahkumine 25.jaanuaril.
Tartu aukodaniku tiitli said raadiotöötaja Madis Ligi, pediaater Tiina Stelmach ja Keila juurtega kultuuritegelane Peeter Volkonski.
Reede, 20.jaanuar:
Keila Lehe esilehele mändidest Keilas. Uudistes ENSTOst, rongide sõiduplaanist, elanike kampaaniast, kaasava eelarve ning aasta tegija ja – sündmuse hääletusest, uuest salongist, parimast jooksuvõistlusest, lumest lumeni konkursist. Pikemalt suusatama õppimisest, positiivsest tervisekäitumisest ja Keila filmijälgedest Arkaaderis. Anneli Pärlin arvab maksusüsteemist. Muuseumivaramu jätkab Keila spordieluga. Tegija on Andres Laasma.
Laupäev, 21.jaanuar:
Keila KK esindusmeeskond kohtub võõrsil BK Ogre võistkonnaga.
Tervisekeskuses algas traditsiooniline jalgpalliturniir Keila CUP. Sel nädalavahetusel on väljakul P-2015. ja P-2014.