Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu 19 riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks. Uus seadus ajakohastab rahvaraamatukogude töökorraldust, tugevdab riigi ja omavalitsuste koostööd ning loob eeldused senisest ühtsema raamatukoguteenuse pakkumiseks üle Eesti.
Omavalitsuste ettepanekud aitasid seadust kujundada
Rahvaraamatukogu seaduse uuendamisega alustati 2020. aastal. Läbirääkimistel Kultuuriministeeriumi, omavalitsuste ja raamatukogude esindajatega kujunesid keskseteks küsimusteks raamatukoguvõrgu korraldamine, rahastamine ning riigi ja omavalitsuste vastutuse jaotus.
Veel 2025. aastal jättis Eesti Linnade ja Valdade Liit eelnõu kooskõlastamata, leides, et osa kavandatud muudatustest piiraks omavalitsuste otsustusõigust ja tooks neile täiendavaid kohustusi. Läbirääkimiste tulemusel muudeti mitut lahendust paindlikumaks ning tänavu kevadel otsustas liidu juhatus eelnõu edasist menetlemist toetada.
„Kuue aasta jooksul on selle seaduse üle palju vaieldud ja see on suure reformi puhul ka loomulik. Tänaseks oleme jõudnud olulise verstapostini, kus pikaajaliste läbirääkimiste tulemusel on leitud kompromissid mitmetes omavalitsuste jaoks olulistes küsimustes. Meie jaoks on olnud esmatähtis, et seadus arvestaks kohalike olude ja vajadustega ning säilitaks omavalitsuste otsustusõiguse. Nüüd on oluline keskenduda muudatuste sujuvale rakendamisele, et uus seadus looks ka tegelikkuses paremad võimalused raamatukoguteenuste arendamiseks,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu kultuurinõunik Agne Vaalmäe seaduse menetlemise ajal.
Ühtne andmekogu ja suurem riiklik tugi
Uue seaduse üks olulisemaid muudatusi on üleriigilise raamatukogude andmekogu loomine. Praegu kasutusel oleva kolme eraldiseisva süsteemi asemel tekib ühine keskkond, millega liituvad rahvaraamatukogud ning soovi korral ka teadus-, eriala- ja kooliraamatukogud. Lugejale tähendab see võimalust otsida soovitud raamatut ühest kohast, sõltumata sellest, millise raamatukogu kogus väljaanne asub. Seadus parandab ka nägemis- või muu trükikirja lugemise puudega inimeste ligipääsu väljaannetele ja digitaalsele teabele.
Senisest suurema rolli saab Eesti Rahvusraamatukogu, mis hakkab koordineerima üleriigiliste teenuste arendamist, nõustamist, koolitusi ja väljaannete keskset hankimist. Raamatukogudele jääb õigus otsustada, milliseid väljaandeid oma kogusse valida. Omavalitsuste jaoks on oluline, et ühised lahendused vähendaksid raamatukogude halduskoormust ning võimaldaksid suunata rohkem tähelepanu kohalikele teenustele.
Raamatukogu roll on aastatega muutunud
Seaduse uuendamise vajadust on omavalitsused põhjendanud ka rahvaraamatukogude muutunud ülesannetega. Senine seadus pärineb 1998. aastast, kuid raamatukogudest on selle ajaga kujunenud mitmekülgsed kultuuri-, haridus- ja kogukonnakeskused.
Hiiumaa valla kultuurispetsialist Anu Tammearu rõhutas seaduse menetlemise ajal, et raamatukogu ei ole ammu üksnes raamatute laenutamise koht. Inimesed saavad seal abi digioskuste arendamisel ja avalike e-teenuste kasutamisel ning osalevad kogukonnaelus.
„Kõige olulisem ongi minu jaoks see, et uus seadus vaatab rahvaraamatukogu tulevikku, mitte minevikku. Raamatukogu ülesanne on jätkuvalt tagada inimestele juurdepääs teadmistele ja kultuurile, kuid tänapäeval tähendab see palju enamat kui raamatute laenutamist,“ märkis Tammearu.
Omavalitsused said muudatuste ettevalmistamiseks lisaaega
Eesti Linnade ja Valdade Liit on seaduse menetlemisel korduvalt rõhutanud, et uute infosüsteemide kasutuselevõtt ja töökorralduse muutmine vajavad piisavat ettevalmistusaega.
Liit tegi ettepaneku lükata edasi ühtse andmekogu ja väljaannete keskse hankimisega seotud sätete jõustumine. Kultuuriministeerium otsustaski menetluse käigus tähtaegu pikendada, et anda omavalitsustele, raamatukogudele ja Eesti Rahvusraamatukogule rohkem aega muudatuste rakendamiseks.
Uus rahvaraamatukogu seadus jõustub 1. märtsil 2027. Üleriigilist andmekogu ja väljaannete keskset hankimist puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2028. Samaks ajaks võtab Eesti Rahvusraamatukogu maakonnaraamatukogudelt lõplikult üle riiklikud ülesanded.
Pikem üleminekuaeg võimaldab ette valmistada andmete üleviimist, koolitada töötajaid ning kohandada raamatukogude töökorraldust uute nõuetega.
Seaduse vastuvõtmisega saab lõpule aastaid kestnud õigusloomeprotsess. Omavalitsuste ja raamatukogude jaoks algab nüüd selle praktiline rakendamine, mille keskmes on kohalikele vajadustele vastava raamatukoguteenuse säilitamine ja arendamine.
Lisainfo: Rahvaraamatukogu seadus