Keila Linnavolikogu 12. istung

Istungi ülekanne

Päevakorras:

1. Keila linna põhimäärus (II lugemise jätkamine)
2. Keila Linnavolikogu 28.05.2024 määruse nr 9 „Keila linna finantsjuhtimise kord“ muutmine
3. Keila Linnavolikogu 28.02.2023 määruse nr 7 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude kandmise kord Keila linnas“ muutmine
4. Keila linna jäätmekava 2027-2031 eelnõu heakskiitmine ja avalikustamine
5. Hariduskomisjoni koosseisu kinnitamine
6. Keila Linnavolikogu 31. märtsi 2009 määruse nr 3 „Volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine“ muutmine
7. Linnapea aruanne

Keila linna põhimäärus (II lugemise jätkamine)
Volikogu võttis teise lugemisega vastu Keila linna põhimääruse uue redaktsiooni. Eelnõuga ajakohastatakse Keila linna põhimääruse struktuur ja terminoloogia, täpsustatakse linna organite ja asutuste töökorraldust, kõrvaldatakse seadust dubleerivad või aegunud sätted ning koondatakse samasisulised regulatsioonid ühtsesse süsteemi.

Keila Linnavolikogu 28.05.2024 määruse nr 9 „Keila linna finantsjuhtimise kord“ muutmine
Linnavolikogu kinnitas Keila linna finantsjuhtimise korra muudatuse, millega ajakohastati Keila linna finantsjuhtimise korda kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) muudatustega, mis jõustusid 10.01.2026. Määruse uus pealkiri on järgmine: Keila linna finantsjuhtimise tingimused ja kord.

Keila Linnavolikogu 28.02.2023 määruse nr 7 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude kandmise kord Keila linnas“ muutmine
Linnavolikogu kinnitas detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamisega seotud kulude kandmise korra muudatuse, millega viiakse määrus kooskõlla põhiseaduse ja kehtiva õigusega, lähtudes õiguskantsleri ettepanekust.

Keila linna jäätmekava 2027-2031 eelnõu heakskiitmine ja avalikustamine
Linnavolikogu kiitis heaks ja suunas avalikule väljapanekule Keila linna jäätmekava 2027-2031. Jäätmekavaga saab tutvuda 28. oktoobrist - 13. novembrini kella 14-ni Keila linna kodulehel. Avalik arutelu toimub tagasiside laekumisel 16. novembril kell 18 Keila Linnavalitsuse saalis.

Hariduskomisjoni koosseisu kinnitamine
Linnavolikogu ei kinnitanud uut hariduskomisjoni koosseisu.

Keila Linnavolikogu 31. märtsi 2009 määruse nr 3 „Volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine“ muutmine
Volikogus läbis esimese lugemise määruse muutmine, millega muudetakse volikogu liikmete ja volikogu alatiste komisjonide liikmete tasustamist, arvestades linna eelarvelisi võimalusi, ülesannete tegelikku mahtu ning eri rollidega kaasnevat vastutust. Muudatuse eesmärk on muuta tasustamine proportsionaalsemaks ja vähendada volikogu tegevusega seotud kulusid. Vabanevaid vahendeid saab kasutada linna põhitegevuste ja ametiasutuse töövõime tugevdamiseks. Muudatusettepanekuid saab edastada hiljemalt 6. novembriks volikogu esimehe Ahti Noor meiliaadressile.

Linnapea aruanne

LINNAKESKKOND JA HOOLDUS
Parkide ja haljasalade aastaringse hooldusega alustas oktoobri keskel uus teenusepakkuja EKT Teed. Leping kehtib 5 aastat. Praegu käivad sügiskoristus ja talveks valmistumine. Enne talve korraldatakse ka linnamaal kasvavate probleemsete puude hooldus. Kinnistuomanikke teavitatakse juhtudest, kus kinnistult avalikku ruumi ulatuv haljastus takistab tänavakoristust või jalakäijate liikumist.

Elanike ettepanekute põhjal muutsime mõne linnasiseliini bussi väljumisaegu. Uus sõiduplaan hakkab kehtima 2. novembril. Uue bussigraafiku leiab Keila linna veebilehelt.

• K11: Rõõmu KM 8.40 → 8.30
• K12: Ülase 9.15 → 9.45
• K12: Ülase 16.40 → 17.05
• K14: Rõõmu KM 16.15 → 17.05
• K12: Ülase peatusest kell 8.05 väljuv buss ei sõida enam läbi peatuse "Keila raudteejaam".

Käsil on jäätmekava 2027–2031 uuendamine ning sademeveekava ja järgmiste aastate teehooldusplaani ettevalmistamine.

Samuti on tulemas avalik arutelu Niitvälja soo veerežiimi taastamise projektist. RMK ja Inseneribüroo STEIGER tutvustavad projekti 30. oktoobril kell 16 Keila Kultuurikeskuses. Tegemist on looduskaitselise projektiga, mille eesmärk on taastada soo looduslähedasem veerežiim ja parandada kaitsealuste liikide kasvutingimusi.

EHITUS JA PLANEERINGUD

• Keila Kooli Pargimaja ehitushange kuulutati välja 16. oktoobril. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 2. detsember. Samal ajal valmistatakse ette ehitusperioodiks vajalikke liikumisteid.
• Linnuse 5 hoone ehitustööd on lõpetatud ja kasutusloa taotlus menetluses. Töös on ka tänava ehitusprojekti alusel rajatud muuseumi parkla arendajalt vastuvõtmine. Linnuse 5 kinnistu esise tänavalõigu valmimise ajakava üle peetakse arendajaga läbirääkimisi. Praeguse plaani järgi valmiks see järgmisel aastal.
• Tammiku tee 4 detailplaneeringu alal ehk Tammelehe tänaval valmivad tänavad ja tehnovõrgud. Linnavalitsusele on saadetud tutvumiseks esimeste paariselamute ja üksikelamute projektlahendused, hoonete ehituslube ei ole veel taotletud.
• Jaama 9 kinnistule kavandatava korterelamu osas on esitatud ehitusloa taotlus, mis on hetkel täiendamiseks tagasi saadetud. Projektis on kavandatud 26 korterit ja kaks äripinda ning taotlust saab menetleda edasi pärast projekti täiendamist. 
• Planeeringutest jõudis Arupõllu ja Terviseradade detailplaneering kooskõlastamise ja arvamuste küsimise etappi. Septembri lõpus saadeti planeeringulahendus ametitele kooskõlastamiseks ning puudutatud isikutele ja piirkonna spordiorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks. Planeering käsitleb piirkonna edasist arengut, juurdepääse, parkimist ja sporditaristut. Tagasisidet oodatakse 29. oktoobrini, seejärel hinnatakse, kas lahendust on vaja muuta.
• Raba tänava 43 ja Aukametsa planeeringu uut eskiislahendust tutvustati oktoobris lähiala elanikele. Aruteludes keskenduti muu hulgas liiklusele ja juurdepääsudele ning sellele, kuidas uus elamuala sobitub olemasoleva keskkonnaga.
• Haapsalu maantee 64 ning Tammiku tee 1 ja 2 planeeringud on samuti kooskõlastamise ja arvamuste esitamise etapis. Laekunud ettepanekute põhjal täpsustatakse lahendust, mis hõlmab uut elamu- ja äripiirkonda ning Haapsalu maantee liikluskorraldust, kergliiklusteid ja haljastust.
• Jõe tänava detailplaneeringu elluviimiseks on menetluses ehitusluba tänavate ja taristu rajamiseks. Ehitusluba taotletakse 35 kV elektri maakaabelliini rajamiseks ja demontaažiks ning sademeveekanalisatsiooni, sidekanalisatsiooni, teede, tänavavalgustuse, ühiskanalisatsiooni- ja ühisveevärgitorustiku rajamiseks.

KEILA LÕUNAPOOLSE ÜMBERSÕIDU PROJEKT
Keila lõunapoolse ümbersõidu projekt on põhiprojekti staadiumis, kuid täna, 27. oktoobril saime Transpordiametilt teate ajakava muutumise kohta. Kui septembri lõpus oli juttu ehitushanke väljakuulutamisest tänavu detsembris või hiljemalt 2027. aasta jaanuaris, siis praegu kavandab Transpordiamet hanget 2027. aasta suveks. Põhjenduseks on rahastuse edasilükkamine aasta võrra. Projekteerimine ja vajalikud ettevalmistused jätkuvad ning ehitushange on praeguse ajakava järgi plaanis välja kuulutada 2027. aasta suvel. 

Linna jaoks on oluline Ülejõe tee juurdepääsu lahendamine. Projekt näeb ette juurdepääsu Tallinna ringteele läbi Ülejõe tee 2 ja Ülejõe tee 2a kinnistute. Transpordiameti selgituste järgi on Ülejõe tee 2 omanik andnud lahendusele põhimõttelise nõusoleku tingimusel, et linn annab talle maad vastu. Maadevahetuse ulatus ja tingimused tuleb maaomanikuga veel kokku leppida.

Oleme oktoobris küsinud Transpordiametilt täiendavaid jooniseid ja selgitusi, et valmistada ette volikogu otsuseks vajalikud materjalid. Tänases vastuses teatas amet, et on lisanud projektikausta krundijaotuskava joonised ning on valmis kandma maamõõtmise ja hindamisega seotud kulud, aga lõplikud kokkulepped Ülejõe tee 2 omanikuga jäävad linna teha. Järgmisena tuleb täpsustada tänava ja selle hooldamise jaoks vajalik maa-ala ning maadevahetuse tingimused.

Transpordiamet lubas saata koostöökokkuleppe mustandi oktoobri lõpuks ja pakkus järgmiseks nädalaks ka kohtumist projekteerijaga, et vaadata üle Ülejõe tee lahendus koos valgustusega.

Linn jätkab vajalike kokkulepete ja otsuste ettevalmistamist. Meie eesmärk on tuua maadevahetuse küsimus novembris volikokku, kui selleks ajaks on tingimused maaomanikuga kokku lepitud ja otsustamiseks vajalikud andmed olemas.

HARIDUS JA NOORED
Õpetajate päeva eel toimus Keila Kultuurikeskuses haridustöötajate vastuvõtt, kus tänasime Keila haridusasutuste töötajaid ja andsime üle linna teenistusmärgid neile, kes on töötanud Keila linna teenistuses või linna heaks üle 10 või üle 20 aasta.

Eraldi tahan esile tõsta ka Keila Kooli muusikaõpetaja Kadi Härma saavutust. Nimelt on Kadi Härma üks 9. klassi muusikaõpik „Muusikamaa radadel“ autoritest, mis pälvis Euroopa parimate õppematerjalide konkursil oma kategoorias kuldauhinna. See on tunnustus nii autoritele kui ka kvaliteetsele õppematerjalile.

Laiemalt püüame muuta ennetustegevused süsteemsemaks, pakkudes tuge lastele, noortele ja peredele. 

• 1. oktoobril alustas Keila Noortekeskuses SPIN-programm 8–12-aastastele lastele, osalenud 25 last. Sportliku tegevuse kõrval arendatakse seal ka sotsiaalseid oskusi ning esimestes trennides on käinud üle kümne lapse.
• 15. oktoobril alustas Keila Lastevanemate Kool, kus raamatukogus toimuvad kord kuus tasuta loengud vanemluse teemadel. Esimesel loengul rääkis dr Anne Kleinberg laste ja noorte vaimse tervise toetamisest ning kohal oli üle 40 inimese. Järgmine loeng toimub 25. novembril ning käsitleb ATH-d ja autismi.
• Keila Noortekeskuses alustas kliinilise psühholoogi teenus. Vastuvõtuajad täituvad kiiresti ja kujunemas on ootejärjekord, teenuse jätkamine on kavandatud ka 2027. aasta eelarvesse.

Tegeleme veel kahe grupi ettevalmistamisega: puuetega laste vanemate tugigruppi, mis peaks alustama novembris, ning koolitõrgetega laste vanemate tugigruppi, mille algusaeg ja koht on veel kokkuleppimisel.

KOGUKOND, KULTUUR JA SPORT
Oktoobris toimus mitu kogukonda ühendavat ettevõtmist:

• Keila Linnajooksul läks rajale üle 200 osaleja. Ürituse korraldas MTÜ Jano-Jookseb Keila linna kogukonnatoetuse abil ning loodetavasti kujuneb sellest tore traditsioon.
• Beebiballile kutsusime 29 tänavu maist augustini sündinud väikest linnakodanikku. See on üks tore traditsioon kõige väiksemaid linnakodanikke tervitada ja peredega sidet luua.
• Keila vanim lasteaed Miki tähistas 80. juubelit. Juubelinädalal toimus tegevusi nii lastele ja peredele kui ka lasteaia töötajatele ja külalistele.
• Sünnipäeva tähistasid ka: Keila Noortekeskus 24 ja Keila Leht 19.
• Eelmisel nädalavahetusel toimus Tõuksipäev, kus sportliku tegevuse kõrval pöörati tähelepanu ohutule ja vastutustundlikule liiklemisele.
• Keila linna kogukonnatoetuste eelarve toel alustas Keila Teraapiamajas oktoobris ka loovteraapiline tugigrupp teismelistele tulemaks toime igapäevaste murede, suhtlemisprobleemide ja ärevusega

ELANIKONNAKAITSE KUU
Oktoober on elanikkonnakaitse kuu ja tänavu on erilise tähelepanu all varjumine. Selle kuu mõte on tuletada meelde, et valmisolek algab üsna lihtsatest asjadest: kas teame, kust saada infot, kas kodus on vajalikud varud ja kas oleme läbi mõelnud, kus vajadusel varjuda. Kui need asjad on varem läbi mõeldud ja proovitud, on ka ootamatus olukorras lihtsam tegutseda.

Keilas valmis selle kuu raames kriisikaart. Kutsusime korteriühistuid keldreid üle vaatama ja varjumiskohaks korrastama, linn pani omalt poolt välja 10 tasuta kogumiskonteinerit, millele ühistud said esitada avalduse koos praeguse olukorra fotoga. Praeguseks on end kirja pannud kaheksa ühistut. Samuti oleme jaganud soovitusi koduste kriisivarude kogumiseks ja infot varjumise kohta.

Miki ja Vikerkaare lasteaed ning linnavalitsus harjutasid ohuhäire ajal varjumist. Koostöös Päästeametiga korraldasime Enstos koolituse töötajate kriisivalmiduse toetamiseks ja Päästeamet viis kriisikoolituse läbi ka noortekeskuses.

112
Tahan tagasi tulla ühe teema juurde, millest oleme volikogus ka varem elanike pöördumiste raames rääkinud. Linnavalitsusele on kirjutatud paugutamistest, öörahu rikkumisest, ohtlikest tõukerattaga sõitmistest või märku antud häirivast käitumisest ühistranspordis. Need on mured, mis mõjutavad inimeste igapäevast turvatunnet. Samas ei pruugi info nende juhtumite kohta politseini jõuda.

Saan aru, et alati ei ole lihtne otsustada, kas peaks helistama 112. Võib tunduda, et äkki pole asi piisavalt tõsine, küllap keegi teine juba teatas või on olukord politsei saabumise ajaks möödas. Kui märkate olukorda, mis võib kujutada ohtu kellegi tervisele või rikub avaliku korda, tuleks helistada 112. Saate kirjeldada olukorda ja Häirekeskuse töötaja aitab hinnata, millist abi on vaja.

Selline teade annab võimaluse reageerida siis, kui olukord veel kestab. Kui kuuleme sellest linnavalitsuses alles järgmisel päeval või loeme sotsiaalmeediast, saame küll probleemiga tegeleda ja seda turvafirma ja politseiga arutada, aga selle konkreetse juhtumi ajal sekkumise võimalus on juba möödas. 

Teadetel on tähtsus ka pikemas vaates. Inimese jaoks, kelle kodu lähedal midagi pidevalt toimub, on probleem väga selge. Politseil ei pruugi aga sama ülevaadet olla, kui juhtumitest teada ei anta. Eri aegadel tehtud teated aitavad näha, kus ja millal mured korduvad, ja selle põhjal tööd paremini kavandada.

Keila linn kasutab turvalisuse toetamiseks ka G4S-i patrullteenust. Turvapatrull saab kohale minna ja oma võimaluste piires sekkuda. Politseil ja turvafirmal on aga erinevad ülesanded ja kõige rohkem volitusi sekkumiseks on ikkagi politseil. Nii et panen veelkord südamele, et rikkumistest tuleks teatada numbril 112.

Vastus arupärimisele Männipargi tänava talvise parkimiskorralduse kohta
Volikogu liige Karen Teinemaa esitas viimases volikogus arupärimise seoses Männipargi tänava uusarenduse (Keila Pargikodud) talvise parkimiskeelu, hoolduskorralduse ja detailplaneeringu kohustuste täitmisega. On mõistetav, et talvised parkimispiirangud tekitavad Männipargi tänava elanikele ebamugavusi, eriti neile, kes on harjunud tänavaäärseid parkimiskohti igapäevaselt kasutama. Oluline on selgitada nii piirangu praktilisi põhjuseid kui ka seda, millistel tingimustel tänava-äärsed parkimiskohad rajati.

Mis on täpne õiguslik ja tehniline põhjus, miks parkimiskohad suletakse perioodiks 01.12–31.03?
Talvise parkimispiirangu peamine põhjus on vajadus tagada talvel Männipargi tänava ohutu läbitavus ja nõuetekohane hooldus. Liiklusseaduse § 6 kohaselt vastutab teeomanik ehk linn liikluse korraldamise eest ning peab tagama selle ohutuse. Linna tänavate kasutatavuse, ohutuse ja korrashoiu üle teostab järelevalvet Transpordiamet.

Männipargi tänava puhul on üks olulisemaid asjaolusid see, et tänav on kitsas. Talvel väheneb kasutatav teeruum lume ja teeäärsete lumevallide tõttu veelgi. Kui tänava ääres seisavad ka sõidukid, ei pruugi lumesahk neist ohutult mööda mahtuda. Eriti keeruline on olukord siis, kui mõni auto on pargitud parkimiskoha piirist pisut väljapoole. Sahajuht peab arvestama nii hooldustehnika mõõtmetega kui ka võimalusega parkivat sõidukit kahjustada. Kui ohutut vahet ei ole võimalik hoida, jääb tänavalõik paratamatult puhastamata.

Samuti tuleb arvestada, et lume lükkamine ei tähenda ainult sõidutee vabastamist. Lumi tuleb kuhugi paigutada. Kui parkimiskohad on autodega hõivatud, kuhjub sahatamisel lumi sõidukite kõrvale. Nii võib juhtuda, et auto jääb lumevalli taha. Lisaks võib sahaga liikuv lumi sisaldada jääd ja väiksemaid kive, mis võivad sõidukeid kahjustada - sellist riski ei soovi teehooldaja võtta.

Piirangu eesmärk on neid olukordi ennetada ning tagada, et tänav oleks hooldatud ning kellegi vara ei saaks kahjustada.

Kui suured on parkimiskohtade talvise hoolduse ja lumetõrje kulud ning kui palju linn parkimiskeeluga kokku hoiab?
Männipargi tänava hoolduskulu eraldi kulureana ei arvestata – seda ei tehta ühegi tänava puhul eraldi. Seetõttu ei ole võimalik ka välja tuua rahalist kulu Männipargi tänava talihooldusele.

Kuid omavalitsusel on kohustus tagada linna vara eesmärgipärane, heaperemehelik ja säästlik kasutamine ning kulude otstarbekuse ja proportsionaalsuse hindamine.

Männipargi tänaval on vähe ruumi lume ladustamiseks. Seetõttu kasutatakse ajutiseks lume paigutamiseks ka tänavaäärseid parkimisalasid. Kui need oleksid sõidukitega hõivatud, tuleks lumi tänavalt regulaarselt välja vedada, mis tähendaks eraldi töö korraldamist ja täiendavat tehnikat. Tegemist on oluliselt kulukama lahendusega, mille maksumust ei saa ette prognoosida ja mis sõltub nii lumesadude sagedusest, lume kogusest kui ka väljaveole kuluvast ajast.

Milliseid alternatiivseid parkimisvõimalusi pakub Keila linn piirkonna elanikele talveperioodil?
Keila linn on lähtunud põhimõttest, et uute korterelamute elanike parkimisvajadus tuleb lahendada arenduse enda kinnistul, nii ka Männipargi tänaval. Kõnealuse arenduse juurde on rajatud parkimiskohad nii hoonete ette kui ka nende taha Kruusa tänava poolsesse külge.

Männipargi tänava äärde rajatud parkimiskohad asuvad avalikul linnatänaval ja nende väljaehitamine arendaja poolt on olnud linna kokkulepe arendajaga. Kõnealused parkimiskohad ei ole määratud ühe korterelamu või konkreetse arenduse elanike kasutusse, vaid on avalikud linnale kuuluvad parkimiskohad.

Linn ei ole kavandanud talveperioodiks eraldi asendusparklat, kuna arenduse elanike parkimisvõimalused on ette nähtud nende kodude juurde kuuluvatel kinnistutel ning juurdepääs neile säilib ka talvel.

Kas linnavalitsus oli teadlik haigla parkimisala kasutamisest, täiendavatest piirangutest ja elanike ning haigla töötajate vahel tekkinud konfliktidest?
Linnavalitsusele ei olnud enne arupärimise saamist teada, et Männipargi tänava elanikud kasutavad talvise parkimispiirangu tõttu haigla parkimisala või et sellega seoses on tekkinud kirjeldatud konfliktid. Linnal puudub pädevus lubada elanikel parkida kolmandate isikute kinnistutel.

Kas enne parkimiskeelu kehtestamist kaasati elanikke, küsiti nende arvamust ja teavitati piirangust?
Elanike küsitlust enne talvise parkimispiirangu kehtestamist ei korraldatud. Piirangu kehtestamisel lähtuti tänava tehnilistest tingimustest, talihoolduse vajadustest ning linna kui omaniku kohustusest tagada tänava korrashoid.

Kuidas hindab linn olukorda, kus arendaja rajatud ja linnale üle antud parkimiskohad ei ole neli kuud aastas kasutatavad?
Parkimiskohtade rajamise tausta selgitab detailplaneeringu elluviimisega seotud leping, mille kohaselt oli arendaja kohustus ehitada välja sõiduteed, kergliiklusteed, haljastus ja parkimiskohad ning anda teeks ettenähtud maa linnale üle. Sellised kokkulepped, kus arendaja rajab vajaliku avaliku taristu ja linn võtab selle edaspidise hooldamise enda korraldada, on tavapärased.

Linnale kuuluval tänavamaal paiknevad parkimiskohad on mõeldud kõigile liiklejatele ning nende kasutamisel tuleb arvestada ka tänava hooldamise ja liiklusohutuse vajadustega. Parkimiskohad on suurema osa aastast kõigile kasutatavad, kuid talveperioodil tuleb Männipargi tänava eripära tõttu seada esikohale selle ohutu läbitavus ja hooldamine.

Kas linn peab praegust lahendust elanike suhtes õiglaseks ja põhjendatuks?
Linn peab praegust parkimiskorraldust põhjendatuks, kuigi mõistan, et see ei pruugi kõigi elanike jaoks olla kõige mugavam lahendus.

Linna ülesanne on arvestada kõigi tänava kasutajatega. Ühelt poolt soovivad inimesed parkida oma kodule võimalikult lähedal, teisalt peab tänav olema ohutult läbitav nii igapäevastele liiklejatele, teehooldustehnikale kui ka operatiivsõidukitele.

Talvel võivad need vajadused omavahel vastuollu minna. Kitsal tänaval ei ole alati võimalik tagada üheaegselt nii parkimist kui ka nõuetekohast lumetõrjet. Männipargi tänava varasem kogemus on näidanud, et parkivad sõidukid võivad takistada hooldustehnika tööd ja tekitada sõidukite kahjustamise ohu.

Sellises olukorras tuleb eelistada liiklusohutust, eraisikute vara kaitset ja tänava toimimist - seega on tegemist proportsionaalse ja põhjendatud kaalutlusotsusega.

Milline on linnavalitsuse pikaajaline lahendus piirkonna parkimiskorraldusele, et olukord ei korduks igal talvel?
Praegune lahendus lähtub Männipargi tänava olemasolevast ruumilisest olukorrast ja talihoolduse vajadustest. Tänava laiust ega lume ladustamiseks vajalikku ruumi ei ole võimalik talvel juurde tekitada.

Linn on seisukohal, et elamukvartali igapäevane parkimine peab jätkuvalt toimuma eelkõige kinnistutele rajatud parkimiskohtadel. Männipargi tänava ääres saab parkida ajal, mil see ei takista tänava hooldamist ja ohutut kasutamist.

Samas ei tähenda see, et parkimiskorraldust ei võiks edaspidi uuesti hinnata. Oleme valmis koos teehooldajaga üle vaatama, kas tänava tingimused võimaldaksid mõnda muud lahendust, mis säilitaks rohkem parkimisvõimalusi, kuid ei seaks ohtu talihooldust ega tänava läbitavust. Võimalikke muudatusi tuleb hinnata ka nende tegeliku toimivuse ja otstarbekuse järgi.

INFOKS

• Käimas on tervisekeskuse juhi konkurss – kuna praeguse juhatuse liikme volitused lõpevad aasta lõpuga, aastaid ei ole sellele kohale konkurssi olnud ja nõukogu otsustas läbi viia konkursi.
• Sõlmisime kahe korvpalliklubi ja toitlustajaga sponsorlepingud, millega toetame Keilat esindavate meistriliiga korvpallimeeskondade tegevust. Linna mitterahaline panus seisneb võimaluses käia kokkulepitud ajal kooli sööklas lõunat söömas. Sportlased ja treenerid tasuvad ise ning linn nende toidukulusid ei kata. Õpilaste ja koolitöötajate toitlustamine on alati eelisjärjekorras, seetõttu on kokku lepitud ka selged reegleid kooli söökla kasutamiseks kindlatel aegadel.
• Palve: valimisreklaamid ja meened ei ole haridusasutustes oodatud

VOLIKOGU EELNÕUD NOVEMBRIS

• Keila linna arengukava 2035 tegevuskava muudatuste ja eelarvestrateegia aastateks 2027-2030 vastuvõtmine
• Keila linna jäätmekava 2027-2031 vastuvõtmine
• Keila linna lemmikloomade pidamise eeskiri, II lugemine
• Keila linna 2027. aasta eelarve I lugemine
• Sademevee majandamise kava
• Keila linna jäätmehoolduseeskiri