Mosaiikmaal linnale
Keila päeval ootab põneva käekirjaga kunstnik Meelika Randma huvilisi maalima.
Linna 85. sünnipäeva tähistavad sündmused on tulvil ideid ja ettevõtmisi: nii neid, mida pole varem kunagi olnud, neid, mida pole ammu olnud kui neid, milleta ei kujuta enam Keila päeva ettegi. Soovist saada veidigi aimu, mis meid ees ootab, on Keila Leht võtnud nõuks tuua lähikuudel fookusesse sünnipäevaga seotud tegevusi ja inimesi.
Keskparki maalima
Keila päeval 27. mail valmib Keila linnale sünnipäevakingitusena üks maal. „Tegelikult lausa kolmteist maali,“ tutvustab kunstnik Meelika Randma, kelle heatahtlikul juhendamisel suur maalritöö Keskpargis ette võetakse. „Sellest tuleb mosaiikmaal: korraga on töös 13 erinevat lõuendit, mis kokkupanduna moodustavad ühtse terviku.“
Maalima on oodatud kõik inimesed, kes soovivad anda oma panuse kingituse valmimisse. Võib valida ühe kindla lõuendi, mille juures maalida või lisada mõni detail mitmele. Siiski pole tegemist vaba teemaga – iga lõuendi juures on ka väike A5 spikker. „Proovime võimalikult sarnase pildi kokku saada,“ selgitab Meelika. „Alguses taust ja siis detailid. Üks alustab ja teine jätkab, tekkiv sünergia paneb maali elama. Mosaiikpildid toimivad nii koos kui eraldi. See moment, kui väiksemad maalid üheks tervikuks kokku pannakse tekitab imestust ja heameelt.“
Kasutusel on akrüülvärvid, struktuurpahtel, spreivärvid – kõik, mis annab efekti ja valmib kiiresti. „Kui õnnestub, võime lisada liiva ja kive. Kõike saab kasutada, ka puulehti, mis juhuslikult puu pealt langevad,“ naeratab Meelika. „Maal peab visuaalselt toimima, et oleks ilus.“
„Lõuendite hulk on seotud linna hallatavate asutuste majadega, mida on 13,“ selgitab juurde Noortekeskuse juhataja Gethe Kooli. Just noortekeskuse vedada-sisustada on Keila päeval pargiala. „Kui kõik näitused ja ülespanekud on ära olnud, siis saab mosaiiktervikust taas 13 maali, üks igasse hallatavasse majja,“ ütleb Gethe.
Maalimisest osavõtjate nimed talletatakse ajaloo tarbeks: hiljem on hea meenutada, kes millise maali juures on oma energiat jaganud.
Emotsioonid lõuendil
Meelika, kes kümme aastat töötas pulmades floristina ning on seetõttu harjunud paljude inimeste pilkude all end vabalt väljendama, jõudis maalimise ja koolituste juurde esimesel koroonakevadel, kui maailm ootamatult sulgus ja tundus, et kõik pulmad jäävad nüüd ära. „Hakkasin Youtubest abstraktseid meremaale vaatama ja ühtäkki tundsin, et pean ka tegema,“ meenutab Meelika. „Kullerite abil tellisin pahtleid, kuni leidsin selle, mis kõige enam sobib. Kui esimese maali sotsiaalmeediasse üles panin, hämmastas mind, kui paljudele see korda läks. Tellimuste täitmise asemel pakkusin, et teeme koos – ja siis algasid koolitused.“
Meelika, artistinimega Melandia Art kasutab oma struktuurse akrüülmaali koolitustel võimalikult vähe kunstitermineid ja rõhutab lihtsas keeles sisemise tunnetuse olulisust. Nii mõnelgi meist on varasemast kaasa saadud hirm või ebakindlus pintsli ja värvide ees – on hea uuesti teada saada, et eneseväljenduses puuduvad reeglid ja takistused.
„Maalin, et emotsionaalselt väljenduda: kui emotsiooni maali sisse saan, tunnen kergendust,“ mõtiskleb Meelika. „Maal leiab üles selle inimese, kel oli sama situatsioon või meeleolu. On oluline, mida maal hakkab hiljem tegema – meenutab päeva, emotsiooni, tunnet. See pole ainult siis, kui on halb, ka õnnetunnet võib esile tõsta. Näen maali, mõtlen, et oli imeline päev. Nagu ehe, millel on midagi öelda!“
Keila on elama hakanud
Meelika, kelle lapsepõlvekodu on Rakvere mail, on kümme aastat elanud Nõmmel, kust on pärit tema abikaasa. „Keila on tore koht – roheline ja käelaba peal,“ ütleb naine, kes sõidab siit läbi, jõudmaks Laulasmaa suvilasse või Padise kastelli pulmi dekoreerima. „Ma käin Riine juures „Vaarikas“ ja olen paarile inimesele pulma teinud. Elu on siia tulnud aastatega – linn on kasvamises. Kui suvilasse sõidame, siis nagu Tallinnast välja saab, tuleb kohe teine tunnetus sisse. Keila on koht, kus veel peatuda või olla. Siin tekib kindal tunne, et olen linnast väljas. Inimesed on toredad, teistmoodi kui Tallinnas. Küla värk, aga heas mõttes.“
Keila päeval osalemist võtab Meelika auasjana, mitte töö või kohustusena. „Olen osa tiimist, nagu keilakas.“
Foto: Jaanika Jalast
