Keila Linnavolikogu palub anda endast teada Keila linna elanikel, kes soovivad kandideerida Harju Maakohtu juures rahvakohtunikuks järgnevaks neljaks aastaks.
Rahvakohtunikukandidaadiks võib nimetada 25-70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes on rahvastikuregistri andmetel elanud Keila linnas vähemalt ühe aasta, oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.
Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
1) süüdi mõistetud kuriteo eest;
2) pankrotivõlgnik;
3) tervise tõttu sobimatu;
4) kes on rahvastikuregistri andmetel elanud Keilas alla ühe aasta;
5) kohtu, prokuratuuri või politsei teenistuses;
6) kaitseväeteenistuses;
7) advokaat, notar või kohtutäitur;
8) vabariigi valitsuse liige;
9) valla- või linnavalitsuse liige;
10) vabariigi president;
11) riigikogu liige.
Sama isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks.
Keila linna elanikel, kes soovivad kandideerida rahvakohtunikuks ja vastavad eelpoolnimetatud tingimustele, palume hiljemalt 16. jaanuariks:
1) saata digitaalselt allkirjastatud täidetud ankeet (link ankeedile postituse lõpus) aadressile klv@keila.ee;
2) tulla linnavalitsuse kantseleisse (Keskväljak 11, Keila) ja täita ankeet kohapeal;
3) saata välja trükitud ja täidetud ankeet postiga aadressil: Keila Linnavalitsus, Keskväljak 11, 76608 Keila,
Rahvakohtunikukandidaadid valib linnavolikogu oma istungil salajase hääletamise teel. Volikogu poolt valitud kandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv komisjon.
Rahvakohtunikke nimetades arvestab kohtu juures asuv komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.
Rahvakohtunikuks kandideerijad peaksid arvestama, et kohtuistungitel tuleb osaleda alates esimesest kohtuistungist kuni kohtuasjas tehtava lõpplahendi kuulutamiseni ning see periood võib olla mitmete kuude või aastate pikkune. Eeltoodu tõttu peaks kandideerijal olema kindel soov ja reaalne võimalus rahvakohtuniku töös osalemiseks. Kohtute seaduse § 112 lg 3 kohaselt peab tööandja rahvakohtuniku õigusemõistmisel osalemise ajaks tööst vabastama, mistõttu peaks kandideerijal olema tööandja eelnev nõusolek.
Rahvakohtunike tasustamist ja kulude hüvitamist reguleerib kohtute seaduse § 112 lg 1 alusel kehtestatud justiitsministri 01.06.2018 määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu ja maksmise kord”.
Kohtute seadus (rahvakohtunikke puudutavad paragrahvid 102-113).
Lisainfo telefonil 53034555 Raili Särev, Keila linnavolikogu referent